Porsche 944
Martin Ruud
01.07.2004

Kes meist poleks kunagi unistanud Porschest... Unistada on muidugi tore, ent see tegevus ei vii kuhugi, kui häid mõtteid iial teoks ei tee. Pruugitud 944 kostitab keskmist juhti eeskujuliku adrenaliinipauguga, maksab mõistuse piires ning annab täiesti piisava ettekujutuse õigest Porsche “fiilingust“.

Porsche 944 pole selles mõttes päris õige Porsche, et ta maksab teistest mudelitest tuntavalt vähem ning pakub lisaks sõidurõõmule ka teatud praktilisust. Tagaistmed on täiskasvanud inimesele sobimatud, kuid lapsetooli saab sinna panna küll. Samuti on 944 ainus Porsche (v.a. muidugi Cayenne!) mis pakub nii suurt pakiruumi, et mahutada mugavalt lapsekäru või vajadusel kuni kaks jalgratast.
Sportautole kohaselt on Porschesse sisse pääsemine pingutust nõudev. Auto on madal ja istmed on paigutatud päris põrandale. Iste on sportauto kohta väga mugav. Laiuses ja pikkuses on eesistujatel ruumi lahedalt, pikkadel meestel võib lagi madalaks jääda.
Salongi kujundus on ülimalt lakooniline, kuid selles lihtsuses peitub teatud ilu. Tegelikult on salong väga käepärane ja kõik vajalik on olemas. Isegi sellega harjub kiiresti, et käsipidur vasaku käe juures asub.

Vahetu sõiduelamus
Käik sisse ja “tuld“. Kiirenduse esimene ots on teatud mõttes pettumus. Pean tunnistama, et vana BMW 325i jätab väikestel pööretel “isasema“ mulje (ikkagi kuus silindrit). Tigedaks läheb Porsche alles ülalpool 3500 pööret. Siis ulub mootor kaunilt ja ükski kiirem manööver ei jää autost olenevatel põhjustel tegemata. Käigud käivad konkreetselt, hääled hellitavad kõrvu ja teelpüsivus on parimate killast. Sõidu ajal avastate üha enam, kui head ergonoomikat 944 pakub. Käigukang asub täpselt õige koha peal, kõrge keskkonsool pakub head käetuge ning sõiduasend on hoopis parem kui erinevatel GTI-del või sportsedaanidel. 944 juhtimine on auto vanusele vaatamata haarav tegevus, mis ilmselt niipea ära ei tüüta.
Porsche tugev argument on juhitavus. Auto kuulab rooli lihtsalt ja sundimatult. Võiks arvata, et sellise juhitavuse tingib ülimalt jäik vedrustus, kuid tegelikult mitte – Porsche tehaseseades vedrustus ei raputa sugugi kõvasti. Pigem soosib juhitavust madal raskuskese ja ideaalilähedane kaalujaotus.
944 on igati sobilik auto igapäevasteks sõitudeks, seda ka naisterahvale. Muide, Porsche kõlbab ka rahulikuks sõiduks. Manööverdada on 944-ga lihtne, sest auto on väike ja tagaklaas suur. Küll olge informeeritud, et kõver tagaklaas moonutab korralikult! Pilk küljepeeglitesse soojendab südant, sest sealt avaneb viie tärni vaade maskuliinsetele tagumistele tiivalaiendustele. Uskuge, see vaade on ilus!

Tehnika lihtne ja töökindel
944 edev välimus peidab endas üsna lihtsat tehnikat. Auto ehitus on loogiline ja suuremast elektroonikast on ta pääsenud. Vesijahutusega mootor asub ees, kuid käigukast on tagasilla kohal – seda esiteks parema kaalujaotuse huvides ja teiseks kindlustab antud lahendus rohkem jalaruumi esiistmel. Peaülekanne on käigukastiga kokku ehitatud.
Enam on levinud 8klapiga 2,5liitrine alumiiniumplokiga R4-mootor, võimsusega 120 kW. Loomulikult oli 944-l pakkuda ka vihasemaid mootoreid. 1988. aastal suurenes 2,5 liitrise mootori töömaht 2,7liitrini. Võimsus kasvas minimaalselt, kuid pöördemomenti lisandus 20 Nm jagu. Jääb ikka väheks? Aga palun – kuidas oleks 2,5liitrine 16 klapise „peaga“ 944S (140 kW)? Kes veel sedagi “poisikeste autoks“ julgeb nimetada, see peab oma ülbust suurema rahaga kompenseerima. Nimelt võib jõukam mees vaadata näiteks 3liitrise 944 S2 (155 kW) poole, mis viskas väikse auto sajani 6,9 sekundiga. Päris eksootikahuvilised – teile on pakkuda 944 Turbo (162 kW) või 944 Turbo S (184 kW). Tõsi, need mudelid maksid uuena rohkem kui 911 Carrera, mistõttu ei müüdud neid kuigi palju.
Hooldus pole Porschel kallis. 2,5liitrine ja 8 klapiga 944 baasmootor on töökindel ning pikaealine. Küll vajavad need mootorid head hooldust ja kindlasti täissünteetilist õli. Mõte, et “Päh, panen mineraalõli, siis ei tilgu välja!“ on samahästi kui mootori surmaotsus.
Veermik on üllatavalt tugev ja kannatab isegi Tallinnas sõitmist. Eriti vastupidav on tagasild. Veermiku remontimisel tekib hoomatav hinnavahe uuema ja vanema mudeli vahel. Piiriks on 1985. aasta, mil 944 läbis noorenduskuuri ja sai seeläbi “päris“ Porscheks. Esimeste aastate 944 jagas veermikku eelkäija 924-ga, mis koosnes paljuski VW detailidest. Nendele autodele sobib külge näiteks VW Golf I šarniir (hind alla 150 krooni) ja veel mitmeid VW osi. Uuematel mudelitel on õõtshoovad alumiiniumist, šarniiri eraldi ei müüda ja õõtshoob ise maksab umbes 13 000 krooni.
Vist ainus märkimist väärt nõrk koht on baasmudeli käigukast. Neid vahetati juba uuena garantiikorras ning ega nad ka vananedes paremaks ei lähe. Suurema mootoriga mudelitel (944S, S2 ja Turbo) on kast tugevam. Tavalise 944 pruugitud käigukast maksab suurusjärgus 4000-5000 krooni, tugevam kast 7000-12 000 krooni. Iseasi, kust seda saada – Porschet ju naljalt romulast ei leia.
Kuigi vanema mudeli ülalpidamine võib odavam tunduda, soovitavad spetsialistid igal võimalusel eelistada uuemat versiooni. Tehniline progress kahe mudeli vahel on suur. Uuem mudel on paremini ehitatud, töökindlam ja kasutajasõbralikum. Vanemaid mudeleid võivad kimbutada igasugused imelikud hädad. Üks näide on streikiv kaitsmekarp, mis pärsib tugevalt elektriseadmete tööd.

Mis lõbu maksab?
Talutavas korras 944 (ideaalses korras autot meil keegi nagunii ei müü!) saab Eestist kätte umbes 70 000 krooni eest. Kui Saksamaalt selline ära tuua, võiks vaadata autosid hinnaklassis 4000-6000 eurot. Loomulikult võib neid ka odavamalt saada, kuid romu osta pole lihtsalt mõtet. Porsche teeninduskeskuse Carmus Tuning juhataja Oliver Herne hinnangul on kasulikum osta 100 000 krooni eest ideaalses korras auto, kui 40 000 kroonine silmnähtav “laip“. See säästetud 60 000 kaob romuks sõidetud autosse kiiresti.
Ostes tuleb esiteks jälgida, et auto oleks igati komplektne. Puuduolevad või katkised tuled, spoilerid või liistud tähendavad suuri kulutusi. Keredetaile B-osana ei müüda, aga originaaldetailide hindu kuuldes tahaks esiti tagurpidi poest välja joosta. Olgu toodud mõned umbkaudsed näited: esistange 4100 krooni, esispoiler 14 000 krooni, esitiib 7000 krooni, uks 23 000 krooni... Tulesid on ees üsna mitu ja needki maksavad kõik tuhandeid kroone. Nii et avariid tuleks iga hinnaga vältida. Samas on ühe õnnetus teise õnn ning teised Porsche omanikud tassivad teie avariilise auto tänulikult jupikaupa laiali.
Positiivne uudis on see, et KÕIKIDELE Porschedele on võimalik osta KÕIKI osi. Isegi kõige väiksemaid kruvisid ja plastvidinaid, olgu siis auto tootmisaasta milline tahes. Lihtsalt pikalt tootmisest maas olnud mudelitele muutuvad osad kallimaks. Irooniline, kuid uhiuue 911 Carrera keredetailid on ülaltoodud 944 hindadega võrreldes enam kui poole odavamad!

Kas on hinda väärt?
Selline küsimus tekkis küll, sest väiksemate kulutustega on võimalik osta ja ülal pidada autosid, mis sõidavad Porsche 944-st (vähemalt sirgel teel) kiiremini. Porsche omanikud ise leiavad, et auto on väärt iga kulutatud senti. Ilmselt ongi, sest Porsche ostavad inimesed, kes oskavad lugu pidada margi kõrgest mainest, heast koostekvaliteedist, töökindlusest, vahetust sõidurõõmust ja lihtsalt heast enesetundest, mida see auto pakub. Seda tüüpi inimesed on nõus autosse ka kulutama. Viimase raha eest seda autot osta ei tohi, sest sel juhul avastate end õige pea jälle bussipeatuses külmetamas.

Sarnased artiklid