Põnev ööpäev Le Mans´is
Rein Luik
01.07.2015

Möödunud aastal sportautode kestvussõitu naasnud Porcshe tegi tänavusel Le Mans’i 24 tunni sõidul seda, mida kuulsa võidusõidu enim võitnud margilt oodatigi – kasvatas oma võitude arvu juba 17ni.

Porsche viimane võit Le Mans’i võidusõidult pärines aastast 1998, mil võistlus võideti autoga 911 GT1-98. Eelmisel aastal, mil Porsche oli taas, 16aastase vaheaja järel stardis LMP1 klassi sport-prototüübiga, jäädi veel konkurentidele alla, kuid alanud hooajaks oli autot 919 Hybrid möödunud aasta kogemuste põhjal parandatud ja täiendatud.

Audi löödi nende oma relvaga
Audi oli valitsenud Le Mans’i ööpäevast kihutamist suveräänselt kogu käesoleva aastatuhande ja vaid kahel korral olid nad pidanud leppima kaotusega. Audi trumpideks kõigi 13 võidu puhul olid alati olnud töökindlus, vähene rehvikulu ja ökonoomsus, ehk siis just need peamised omadused, mida üks kestvussõit nõuabki.
Sportautode kestvussõidu MM-sarja esimestel etappidel, Silverstone’is ja Spas, näitas Porsche, et nende täiustatud 919 Hybrid on väga kiire, kuid sellegipoolest jäädi Audi R18 e-tron quattro autodele alla. Kahe võistluse põhjal selgus aga vähemalt see fakt, et kolmas konkurentidest, Toyota TS040 Hybrid ilmselt Le Mans’i sõidus tänavu heitluses esikohale kaasa ei räägi, kui just peafavoriitidega midagi katastroofilist ei juhtu.
Juba kvalifikatsioonis saadi sellele ka tõestus, sest kaks Toyotat kaotasid kiireima ringaja sõitnud Porschele seitsme sekundiga. Ja ega polnud ringiaegades vastast ka Audist, sest stardirivi kolm esimest kohta haarasid enda kätte Porsched ja alles nende järel võtsid kohad sisse kolm Audit.
Kolmest Porschest kiireim oli kvalifikatsioonis meeskond koosseisus Romain Dumas, Marc Lieb ja Neel Jani, kelle kõrval esireas võttis koha sisse kolmik Mark Webber, Timo Bernhard ja Brendon Hartley. Kolmandalt kohalt alustas võistlust aga meeskond, mis koosnes sõitjatest, kellest kaks olid Le Mans’i 24 tunni sõidu debütandid ja kolmandalgi vaid ühe võistluse kogemus kuulsalt ringrajalt. Ehk siis debütandid Earl Bamber ja Force India F1-tiimi sõitja Nico Hülkenberg ning ainsana varem ööpäevase kihutamise kaasa teinud Nick Tandy.
Esimesel kolmandikul võistlusest suutis Audi kahel korral haarata enda kätte liidrikoht, kuid siis hakkasid autosid R18 e-tron quattro vaevama erinevad hädad, mis nõudsid planeerimata boksipeatusi kõigile kolmele. Aga see ei osutunud siiski Audide kaotuse peamiseks põhjuseks. Kuni päikese loojumiseni püsis temperatuur kõrge ja Porsched vahetasid rehve iga kolmanda tankimispeatuse ajal, aga kui öötundide jahedus võimust võttis, suutsid ka Porsched Audide eeskujul sõita neli peatusevahet samade rehvidega. Lisaks selgus Audi tiimile juba esimeste tundidega, et alla jäädakse Porschedele ka kütuse tankimise ja kulutuse osas.

Kaksikvõit!
Porsche oli täiendatud 919 Hybrid autol tõstnud hübriidsüsteemi uude energiaklassi, mis tähendas vastavalt reeglitele väiksemat lubatud kütusekulu iga ringi kohta. Rivaalid Audi ja Toyota arvasid, et Porsche hakkab iga paagitäiega läbima 14 ringi, aga Porsche arvestas teisiti. Algselt oli selge, et Porsche bensiinimootor kulutab vähem kütust kui Audi turbodiisel. Lisaks leidsid Porsche insenerid, et 14 ringiga ollakse liialt piiri peal, ja tangiti ikkagi vaid 13 ringi jagu kütust. Selle tulemusena võideti tankimise ajas ligi neli sekundit ja samuti säästeti auto kaalus. Kiire arvutus näitas Audi inseneridele, et ainuüksi boksipeatustega kaotati kogu võistluse jooksul kokku kaks ja pool minutit.
Kuni öötundideni pidasid Audid lahingut Porschega, mille meeskonna kuulsaim nimi oli muidugi endine F1-staar Mark Webber. Aga siis sai meeskond üheminutilise karistuse, sest Brendon Hartley oli ohutusauto taga sõites rikkunud reegleid. Võistluse üheksandal tunnil tõusiski liidriks Porsche debütantide meeskond eesotsas praeguse F1-sõitja Nico Hülkenbergiga ja rohkem nad liidrikohta ei loovutanudki. Mark Webber tunnistas ka pärast võistlust, et nende karistus polnud sugugi ainus põhjus, miks debütandid võitsid, vaid nad lihtsalt olid kiiremad, eriti öötundidel.
Lõpuks edestas debütantide meeskond Webberi oma ühe ringiga ja nii saavutaski Porsche kaksikvõidu. Viimase nelja aasta jooksul kolmel korral võitnud Audi meeskond koosseisus Marcel Fässler, Andre Lotterer ja Benoit Treluyer pidid tunnistama kahe Porsche meeskonna paremust, kaotades võitjale kahe ringiga. Neile järgnes veel üks Audi ja kolmas Porschedest ning alles siis parim kahest Toyotast. Esikaheksa lõpetasid ülejäänud kaks LMP1-klassi sport-prototüüpi, Audi ja Toyota.
Le Mans’is debüteerinud ees paikneva mootoriga Nissani hübriidautodest veel sel võistlusel asja polnud, sest juba kvalifikatsioonis kaotati ringiaegades parimatele ligi 20 sekundiga, ja lisaks oli GT-R LM NISMO autodel rohkelt probleeme töökindlusega. Kolmest autost kaks katkestasid ja kolmas küll veeres finišini, kuid korduvate remondipeatuste järel sedavõrd kaugel maas, et neist eespool lõpetasid ka kaks eratiimide ilma hübriidsüsteemita LMP1-klassi Rebellion-AER autot.

Oodatud klassivõidud
Le Mans’i võidusõidu ülejäänud kolmes klassis läksid esikohad favoriitidele, ehkki maha peeti päris ägedaid heitlusi. Kõige kindlama võidu teenis sport-prototüüpide LMP2-klassis esikoha saavutanud KCMG-tiimi autol Oreca 05 Nissan kihutanud meeskond koosseisus Nicolas Lapierre, Matthew Howson ja Richard Bradley. Kuigi mõne boksipeatuse ajal küll loovutati liidrikoht rivaalidele, juhtis meeskond oma konkurentide ees läbi kogu võistluse ja ühel hetkel oldi ringiga peal kõigil ülejäänutel rivaalidel.
Alles viimasel tunnil hakkasid neile järgi jõudma võistluse algul kolme ringi jagu boksis remonti vajanud mullune klassivõitja Jota Sport tiimi meeskond autol Gibson-Nissan. Aga selleks ajaks oli KCMG meeskonnal juba sedavõrd turvaline edumaa, et nad võisid suhteliselt rahulikult hoida piisavat vahet. Jota Sport tiimi meeskond kaotas finišis võitjatele 50 sekundit.
GT-autod olid nagu eelmistelgi aastatel jagatud kahte kategooriasse. GTE-Pro klassis võivad osaleda ka tehasetiimid oma uusimate võistlusautodega ja professionaalsete sõitjatega. GTE-Am klassis peavad autod olema vähemalt aasta jagu vanad, osaleda võivad vaid eratiimid ja sõitjatest tohib vaid üks olla professionaal, ehk siis FIA sõitjate kategooriate alusel nn Platinum-sõitja. Aga see ei tähenda, et tootjad sellele klassile tähelepanu ei pööraks, kuna mõistetakse hästi ka selles klassis esikolmikus finišeerimise turundusväärtust. Ja seetõttu aidatakse GTE-Am klassi eratiimide reeglitega lubatu piirides nii tehnilise kui ka sportliku poole pealt. Nii näiteks laenas Porsche oma tehasetiimi kuuluva sõitja Patric Longi võistluse ajaks tuntud Hollywoodi staari Patrick Dempsey’i meeskonnale.
GTE-Pro klassis käis põnev heitlus esikoha pärast kahe Aston Martini, kahe Ferrari 458 Italia ja ühe Chevrolet Corvette C7.R autode vahel. Üks peafavoriitidest ehk siis teise Corvette’iga oli treeningutel teinud raske avarii Jan Magnussen ja seda autot võistluse ajaks parandada ei suudetudki. Lõpuks piisas Chevrolet’ tehasetiimile ka ainsast allesjäänud Corvette’ist, sest Oliver Gavin, Tommy Milner ja Jordan Taylor väljusid raskest heitlusest võitjatena.
Aston Martini V8 Vantage auto oli üks peafavoriite ka GTE-Am klassi esikohale, kuid selleski klassis jäi võit raske avarii tõttu saavutamata. Ferrari oli ilma jäänud esikohast Pro klassis, aga lohutuseks saavutati 458 Italia autol võit GTE-Am klassis. Poodiumi kõrgeimale astmele tõusis Venemaa tiimi SMP Racing meeskond, kus lisaks venelastele Viktor Shaitarile ja Aleksei Basovile sõitis Ferrari poolt neile laenatud tehasetiimi sõitja Andrea Bertolini.

Sarnased artiklid