Peugeot 406
Martin Ruud
01.09.2005

Peugeot’ sümpaatne keskauto 406 saab mõne kuu pärast juba 10 aastat vanaks. Seega on tegu väärikamas eas autoga kui tema ajatu välimus oletada lubaks. Uuena oli 406 Eestis väga populaarne müügiartikkel, pruugituna on tema atraktiivsus veidi devalveerunud, kuid soodsad numbrid hinnalipikul peaksid ometi huvilisi meelitama. Kas oleks tegu hea ostuga?

Peugeot 406 esitleti Prantsusmaal jaanuaris 1996, kui vahetati välja eelkäija Peugeot 405. Aasta hiljem lisandus sedaanile ka universaalkerega Break. 406 disainiti veel “vanal heal ajal“ kui lugu peeti klassikaliste vormidega autodest ning ei püütud kõigele neljal rattal veerevale ilmtingimata väikebussi kuju anda. Disain on detailideni läbi mõeldud, harmooniline ning üldmulje igati suursugune.
1999. aastal turgutati turunduse huvides veidi välimust ning auto sai agressiivsema ilme. Lisaks uuele esi- ja tagaosale leiab muutusi ka siseruumis, kus juhti rõõmustati veidi konkreetsema kujuga istmete ja paranenud varustusega.

Ökonoomsed HDI-diislid
Mootorivalik oli Peugeot 406-l üsna kirju, varieerudes 1,6liitrisest kuni 3liitriseni. Väikseim 1,6liitrine mootor (65 kW) polnud kuigi populaarne ja juba 1997. aastal asendati ta 1,8liitrisega (66 kW). Eestis on vanematel mudelitel enam levinud 1,8liitrised 81 kW ja 2liitrised 97 kW ottomootorid. Uuemate aastate autodel kohtab sagedamini 1,8liitrist 85 kW ja 2liitrist 100 kW bensiinimootorit ning kahes võimsuses HDI-diisleid (66 ja 80 kW).
Bensiinimootoritele on omanikud ette heitnud küllaltki suurt kütusekulu, mis tegelikkuses tähendab umbes 10 liitrit sajale. Kaheliitrise mootori korral võib kulu olla veel liitri võrra suurem. Arvestades auto suurust, tundub see siiski igati mõistliku näitajana. Reas-neljased bensiinimootorid on meeldivalt vaiksed, kuid mitte eriti erksa iseloomuga. Kolmeliitrine V6 (alguses 140 kW, hiljem 152 kW) käib siidiselt maheda häälega, kulutab linnas umbes 15-16 liitrit sajale ning pakub parimat võimalikku sõidulusti, mida Peugeot 406 roolis võimalik kogeda on.
Diislid on Peugeot’l head ja ökonoomsed. Vana põlvkonna 1,9TD (66 kW) on häirivalt igav sõita, kuid kestab hästi ja kulutab mõõdukalt. Hoopis põnevad mootorid on uuema põlve HDI-d, mis kulutavad kütust veel vähem kui vana 1,9TD, kuid pakuvad ka arvestatavat sõidurõõmu. Diisli jorin ja kerge vibratsioon on paraku säilinud, kuid minek on õigetel pööretel uskumatult jõuline. Kütusekulu näitajad on muljetavaldavad. Toimetusele teadaolev kaheliitrise 80 kW HDI-mootoriga Peugeot 406 omanik käis oma autoga Euroopa matkal, saavutades keskmiseks kütusekuluks 4,9 liitrit 100 km kohta (sealjuures oli autos pidevalt neli inimest)! Kui rahakott vähegi kannatab, tasuks ostes eelistada just HDI-mootorit – parim kompromiss ökonoomsuse ja sõiduelamuse vahel.

Pehme ja mugav
Sõitjateruumi üldmulje on konservatiivne, hubane ja materjalid tunduvad kvaliteetsena. Veidi üksluisena mõjub ehk baasmudeli ühtlastes tumedates toonides komplekteeritud sisemus. Kallimate versioonide kahes toonis armatuurlaud komplektis sametistmete ja puitliistudega jätab sootuks parema, peaaegu luksusliku mulje.
Juhi töökoht on igati käepärane ja ruumikas. Mõni omanik kiidab pehmeid ja mugavaid istmeid, teine jällegi kurdab, et pehmed istmed väsitavad pikal teel selga. Täiesti piisavalt on ruumi ka tagaistmel. Sedaani pakiruum pole kõige avaram, kuid pakiveoks on tehas välja lasknud universaali. Tagaistmete seljatoed käivad alla ka sedaanmudelil.
Peugeot' omapära on Saksa pereautodest pehmem vedrustus. Kehvadel teedel on see väga mugav, eriti kui autol on all standardvarustuse 15tollised veljed. Nõudlikumad juhid heidavad ette teatud “ujumist“ ja ebakindlust suurematel kiirustel ning tundetut rooli. Tõsi ta on, et sportliku autoga tegu ei ole. Sellele viitab ka ebakonkreetne ja kuidagi lõtv käikude lülitus.

Ettearvamatu elektroonika
Kõige ebameeldivam osa kogu Peugeot 406 juures on prantsuse elektroonika. Tänapäevasele autole omaselt on Peugeot 406 pilgeni täis igasuguseid andureid, mis kontrollivad auto mootori tööd, heitgaase ja mida kõike veel. Andurid on tundlikud ja teevad teinekord asjatut paanikat. Kui rahulikul sõidul katkestab äkitselt vaikuse närviline piiksumine ning armatuurlaual hakkab vilkuma suur punane kiri STOP, siis ei tähenda see alati, et nüüd on viimane hetk katapulteeruda. Lihtsalt mingi andur on avastanud häire auto töös ja annab sellest niimoodi teada. Siin võib olla tegu alates niiskuse sattumisest valesse kohta, lõpetades mõne anduri läbi kõrbemisega. Enamasti võib vedelike kontrollimise järel sõitu jätkata, kuid hiljem peab ikkagi pöörduma esindusse probleemi diagnoosimiseks.
Elektroonika vead on tihti ettearvamatud ja raskesti leitavad. On olnud juhtumeid, kus auto lihtsalt ei käivitu suvalisel hetkel ja ongi kõik. Põhjus võib olla kus iganes, alates viga saanud süütevõtmest, lõpetades “ajutraumaga”. Vigade otsimine peab üldjuhul jääma esinduse ülesandeks, sest koduste vahenditega pole siin midagi teha. Iga kord ei suuda ka esindus esimese korraga viga üles leida. Kui garantiiaeg on läbi, võib elektroonika probleemide likvideerimine olla kulukas.
Mehaaniline osa on Peugeot’l üldiselt pikaealine ja töökindel. Veermik talub meie kehvasid teeolusid hästi. Tihemini vahetatavad detailid on tagasillas rataste kalde reguleervardad ja stabilisaatorvarraste otsad. Esisild on vastupidavam kui eestlaste seas väga populaarsel VW Passatil.
Asjatundjad soovitavad küll eelistada HDI-diisleid, kuid hoiatavad ka solkkütuse eest. Kõrgtehnoloogiline HDI-diiselmootor ei talu kahtlase väärtusega kütust (nagu ei talu seda ükski tänapäevane diiselmootor) ja solkkütuse tagajärgede likvideerimine ulatub HDI puhul kümnetesse tuhandetesse kroonidesse.
Bensiinimootoritega on olnud üksikuid juhtumeid, kus suure pakasega külmub karteri tuulutus kinni. Tagajärg on see, et õlivarras lendab minema ja õli purskab sealtkaudu välja, kuid need juhused on tõesti erandlikud.
Varuosade hinnatase on kõrgem kui Saksa rahvaautodel, ent mitte väga hull. Remonttööde hinna võib üles ajada hoopis töötundide arv, kuna mitmed remondimehed kiruvad Peugeot’ remondi keerukust. Eks tihti ole probleemiks ka kogemuste ja oskusteabe puudumine, sest 406 on vähem levinud auto kui näiteks Ford Mondeo või Opel Vectra. Paljude tööde teostamiseks on vaja aga spetsiaaltööriistu.

Turuhind
Peugeot 406 saab kätte alates 45 000 kroonist. Esimesed paremas korras autod maksavad ikka üle 50 000 krooni. Uuema välimusega autode hinnad algavad umbes 80 000 krooni juurest. HDI-diisel on veel kallim, makstes enamasti üle 100 000 krooni.
Vaadates turuhindu, võib hoomata, et 1997. aasta VW Golf III 1,6 ja Peugeot 406 2,0 keskmine hinnatase on samas suurusjärgus. Nii vaadates tundub olevat tegu soodsa autoga, sest Saksa väikeautoga võrreldes on Peugeot hoopis suurem ja mugavam.
Teisalt, millest on kiirem hinnalangus põhjustatud? Mida vanemaks auto saab, seda enam läheb tema juures hinda remondi lihtsus ja odavad varuosad. Pruugitud Peugeot on suure tõenäosusega kulukam pidada kui Saksa pereautot, mille eeliseks on Peugeot’ga võrreldes suurem valik odavaid varuosi, ohtralt remondi oskusteavet ning teinekord ka lihtsam-loogilisem ehitus. Samas sõidumugavuse osas on Peugeot kindlasti eelisseisundis ning selle väärtuse eest on paljud inimesed nõus mõned kroonid juurde maksma.

Sarnased artiklid