Peugeot 208GTI
06.05.2013

Peugeot peab 208 GTI-d omaaegse kultusmudeli 205 GTI järeltulijaks. Kas uustulnuk suudab eelkäija „kingadesse astuda”, selgub aastate pärast, kuid eeldused omas klassis liidrikoht sisse võtta on enam kui head.

Kui enamasti kipuvad uudismudelid eelkäijatest suuremad olema, siis mullu esitletud 208-ga tegi Peugeot tagurpidikäigu. 200-seerias on Peugeot’l viimasel aastakümnetel olnud mitmeid autoajalukku läinud sõidukeid – lisaks juba mainitud 205-le tegi mitte väga kauges minevikus suures rallis ilma ka 206. Peugeot 207 kasvas aga juba nii suureks, et sportlikkusest selle auto puhul enam hästi rääkida ei saanud. Nii libises ka Peugeot nüüd Nizza lähistel 208 GTI-d esitledes „sujuvalt” mööda nii 206 RC-st kui 207 RC-st, eelistades eelkäijana ära märkida vaid ligi 30 aasta taguse 205 GTI.´

Uudis 208 suundumisest väiksemate autode poole pani kõrvad liikuma ka neil, kes Peugeot mudelivalikus sportlikest autodest lugu peavad. Kompaktsus, pisike rool ja stiilne välimus oli hea toorik, kust edasi minna.
Pisikeste sportlike luukpärade sagedaseks ühisjooneks on nende nn peidetud sportlikkus. Jah, nad sõidavad kiiresti ja see on lõbus, aga tihti ei erine autod ise kuigi palju suvalisest neljarattalisest peokärust. 208 GTI sõitjateruum on teisest mastist. Siin on elemente, mis sportlikkuse järgi lausa karjuvad, omajagu – alates tavaautost tunduvalt paremat külgtuge pakkuvatest sportistmetest, alumiiniumkatetega pedaalidest kuni punaste niitidega läbiõmmeldud turvavööde ja kerevärvi uksehoobadeni. Tõsi, kohati maksab stiil lõivu ratsionaalsusele. Nendeks on läikiv plast armatuurlaual, ergonoomiliselt mitte kõige õnnestunum hiiglaslik käigukangi nupp või rooli keskasendit tähistav tuhmilt punane joon, mis punaste näidikute ja musta rooli taustal tegelikult piisavalt hästi silma ei hakka ja seega oma ülesannet 100% ei täida.

Roolist veel. Tava-208-l jagas pisike rooliratas arvamused kahte lehte. Aga kui tavaautol võib veider rõngake tõesti küsitavusi tekitada, siis GTI-le sobib see kui valatult. Tõsi, nagu tavamudelil, nii peab ka siin näidikuid mitte läbi, vaid üle rooli vaatama ning need kipuvad rooli ülemises asendis selle taha jääma.

Paljudel nn sportautodel kohtab manuaalkasti asemel üha sagedamini automaati – olgugi et käsitsi lülitusvõimalusega. Erinevalt Polo GTI-st või Clio RS-ist, millel manuaalkasti ei olegi, on Peugeot insenerid mõelnud nn vana kooli juhtidele ja 208 GTI-d toodetakse vaid manuaalse käiguvahetusega. Tõsi, hiljem tekib siingi valik – kui lisandub robotiseeritud käigukast.

Sõiduomaduste poolest eristub 21. sajandi GTI oluliselt kolme aastakümne tagustest. Esiteks ei saa 1160 kg kaaluv 208 GTI mitte kuidagi olla samal joonel ainult 875 kg kaalunud 205 GTI-ga ja seega neid autosid omavahel otseselt võrrelda ei saa. Me elame siiski aastas 2013 ja see tähendab, et meil on karmid turvanõuded, me tahame kõikvõimalikku mugavust jne.

Et tegu on kiireks sõiduks mõeldud autoga, on rööbe võrreldes tavaautoga kasvanud ees 10 ja taga 20 mm võrra. Kohalt minnes jätab 208 GTI üllatavalt tsiviliseeritud mulje. ESP valvab juhi tegevuse üle hoolikalt ja summutab eos igasugused kõrvalekalded, teeb aga seda äärmiselt viisakalt. Juhitavus on kindel, ei mingit üle- ega alajuhitavust.

Tänased turbomootorid jaksavad vedada ka madalatel pööretel ja nii on 208 GTI 275 Nm saadaval väga laias pöörete vahemikus, mis tähendab, et sellist „andmist” nagu omal ajal, täna tarvis ei ole. 2liitrise turbomootori minek ongi kõige magusam vahemikus 1700–4500 p/min.

200 hj on selles autoklassis tänapäeva normiks saanud. 1,6 liitrit, millest see hobusekari välja võetakse, on juba vana tuttav – pärit PSA Peugeot Citroëni ja BMW koostööprojektist. Seetõttu kohtab seda mootoriperekonda näiteks ka Minidel. Väikese auto puhul saab see hobusekari täiega lõbutseda ning 100 km/h saavutamiseks piisab 6,8 sekundist – ehk siis selles osas teeb auto ära kõigile oma eelkäijatele.

Kütusekulu ja ka CO2 näitude esitamist nõuavad euronõuded ja muidugi sel moel, et need numbrid peavad väikesed olema. Mõnel tavalisel poekärul muidugi, aga see on siiski GTI… Kui seda autot sihtotstarbeliselt kasutada, tuleb tehnilistes spetsifikatsioonides lubatud 5,8 l/km unustada, aga ka Monte Carlo ralliradadel koos omaaegse Prantsuse rallistaari Gilles Panizziga „talda andes” 15 l/100 km pole saavutatud kaifi arvestades sugugi liiga palju (arvestades, et tavaoludes selliste „ulakustega” niikuinii tegeleda ei saa).

Ja kui tõesti kütusesääst eesmärgiks, siis on seegi põhimõtteliselt võimalik. (Kui Peugeot’l peaks pähe tulema korrata näiteks sügisese Frankfurdi autonäituse ajal hiljutist ökorallit, mille käigus Eesti ja Läti ajakirjanikud võimalikult väikese kütusekuluga Genfi autonäitusel käisid.) VI käik sisse ja 100 km/h kiirusel väreleb tahhomeetri osuti joonel 2200 p/min, kütusekulu number pendeldab aga 5 l/100 km kandis.

Sportlike autode omanikele teeb sageli meelehärmi elektroonika. Sportauto küll, aga täies mahus seda sportlikkust kasutada ei saa, sest ühel hetkel astub ESP vahele ja poob autol hinge kinni. Peugeot on selles osas demokraatlik, võimaldades soovi korral ESP ka täiesti välja lülitada. Braavo!

Juht leiab 208 GTI roolis autoga kergesti klapi. Auto järgib hästi teed ja kurvide läbimine on puhas nauding – sõiduk on asfaldile justkui kleebitud. Linnakiirustel tundub vedrustus pisut kõvana (ja seda ta ongi – võrreldes tavamudeliga on 20% juurde keeratud), kuid kiiruse kasvades läheb kõik oma kohale, näidates, et GTI ongi kiireks sõiduks loodud. Ka rool on parajalt raske ja annab head tagasisidet – erinevalt paljudest tänapäeva väikeautodest, kus rooli kerguse huvides igasugune tunnetus on kaduma läinud. Rooli ülekannet (2,9 ringi äärest ääreni) võinuks sportautode fännide huvides ju veel veidi kohendada, aga ju on siingi saavutatud kompromiss. Enamasti hakatakse ka GTI-dega liikuma siiski tavaoludes, mitte Monte Carlo ralliteedel.

Väikeste hot-hatch’ide turg ei ole teab kui suur. Kaheksakümnendatel aastatel, kui ilma tegi Peugeot 206, räägiti aastas umbes 100 000 autost, praegu 4 korda väiksematest numbritest. Peugeot loodab sellest 25 000 autost umbes 10 000 enda arvele saada. Ka 23 500eurone hind ning ajaline edu auto turule toomisel nii Ford Fiesta ST kui Renault Clio RS-i ees lubavadki uskuda, et päris laest see ootus võetud ei ole – kui meenutada, et B-segmendis tervikuna pole Euroopas juba mitmeid kuid Peugeot 208-le vastast olnud.

___________________________________________________
GTI läbi aegade

Täheühend GTI ilmus Peugeot’ „slängi” aastal 1984, kui sündis 1,6liitrise mootoriga 205 GTI, millel võimsuseks märgiti tänases mõistes tagasihoidlikud 105 hj. „Õigest” GTI-st saab rääkida alates 1986. aastast, mil mootori töömaht kasvas 1,9liitrini ja võimsus 130 hj-ni. Pole seegi tänastes mastaapides teab mis võimus, aga tollased autod olid palju kergemad. 205 GTI kaalus vaid 875 kg ja see oli piisav, tagamaks 100 km/h vaid 8 sekundiga.

2002. aasta sügisel esitletud 206 tippversiooniga saadeti täheühend GTI enamikus maades pensionile. Ehkki nt Suurbritannias kandis see auto mudelitähist 206 GTI 180, teab enamik maailma seda siiski 206 RC nime all (vihjates nii samal ajal suures autorallis ilma teinud 206 WRC-le). Selle auto 2liitrine vabalthingav jõuallikas arendas juba 177 hj ja lubas 100 km/h-ni kiirendada 7,4 sekundiga. Eelkäija edu ta siiski korrata ei suutnud.

207 RC pöördus tagasi 1,6liitrise jõuallika juurde – nüüd juba turboga varustatult arendas see vaid 3 hj vähem kui eelkäija 2liitrine. Et aga momendinäit kasvas oluliselt, ei kajastunud väike võimsuskadu ja lisandunud mass kiirendusvõimes ning sajani jõudis uus RC vaid 7,1 sekundiga. 205-st kui kunagisest ikoonist jäi see auto aga juba kaugele. 207 oli juba numbri võrra suurem ning oli selge, et mingist kompaktsest hot-hatch’ist selle auto juures enam rääkida ei saanud.

Sarnased artiklid