Peaaegu ABC, IV osa
Olavi Kärsna
01.02.2008

Ajakirja 2007. aasta oktoobri- ja novembri- ning tänavu jaanuarinumbris oleme vahendanud väikesi nippe, mis aitavad pildimasinast saada paremaid fotosid. Neid väikseid kavalusi on veelgi, seepärast jätkame.

Niinimetatud põhilisi pildivõtmise režiime tähistatakse kõigil kaameratel ühtmoodi, sest need tulenevad kaamera ja objektiivi osade või loogiliste üldrežiimide nimetustest:
shutter priority ehk säriaja eelistust tähistatakse Tv; aperture priority ehk ava eelistust lühidalt Av; auto ehk automaatrežiimi lihtsalt A-tähega; program ehk programmrežiimi P; manual ehk täielikku käsiseadete režiimi M.
Säriaja eelistus tähendab seda, et pildistaja valib säriaja ja kaameral sellele vastava õigeks valgustuseks sobiva ava. Seda režiimi läheb vaja kas hästi lühikese või pika säriajaga võtte tegemiseks. Lühikest säriaega on vaja kiiresti liikuvate asjade või inimeste „fikseerimiseks”, pikka säriaega on vaja näiteks siis, kui tahetakse voolavat või lainetavat vett uduseks muuta.
Avaeelistuse režiimi läheb vaja kas tausta ähmaseks muutmiseks (võimalikult suur ava) või kogu pildi teravaks muutmiseks (väike ava). Kuna taskukaameratel on sügavusteravus niigi suur, on nendega pildistades avaeelistust praktikas vaja siis, kui tahetakse pildistatavat objekti esile tuua ja tausta ähmaseks jätta. Ärge ainult ehmatage, kui taskukaameral võimalikke avasid väga vähe valida on. Elu on lihtsalt selline.
A ja P on ühest küljest sarnased, sest seavad kõik aparaadi parameetrid ise. Aga P lubab seejuures praktiliselt kõike ise muuta ja aparaat kohandab muutmata jäänud näitajad nii, et pilt tehtud saaks. A aga võimaldab pildistajal endal muuta väga vähe, kui üldse midagi. Isegi särikompensatsiooni ei saa täisautomaatrežiimis kasutada, rääkimata tundlikkuse või valguse tasakaalu muutmisest!

Mida teie aparaat mingi režiimi juures endal valida lubab ja mida ei, saate lisaks kasutusjuhendile teada sellest, et menüüdes on mõned read tumedad või mõni nupp aparaadi korpusel äkki ei toimi. See ei tähenda, et kaameral midagi viga on. Proovige mõnda teist režiimi kasutada.
Nende kõrval on aga aparaatides järjest laienev valik nn stseenipõhiseid võtterežiime (scene modes – Casio nimetab neid BestShot), mis peaksid muutma tavalise pildistaja elu lihtsamaks: ei pea oma pead igasuguste peenikeste erialaterminitega vaevama, kaamera teeb suurema osa mõttetööst. Mõnes taskukaameras on stseenipõhiseid valikuid üle kolmekümne. Kodaki ja Panasonicu kaameratel on ka režiim, kus aparaat hindab pildistatavat ise ja valib selle jaoks oma loogika kohaselt parima stseeniprogrammi!
Mida need spetsrežiimid aparaadis täpselt teevad, pole enamasti teada. Kasutusjuhendid soovitavad selleks puhuks seda ja tolleks toda, mõned firmad selgitavad asja ka natuke lähemalt, aga mitte lõpuni. Mõned neist on selgelt firmade turundusosakondade leiutis, aga osa teeb ka midagi tegelikult.
Kuna need on mõeldud pildistamise lihtsustamiseks, on stseenipõhiste režiimide kasutamisel aparaadi tehtud valikutesse käsitsi sekkumine reeglina praktiliselt võimatu. Kolme-nelja aasta tagustes mudelites oli seda võimalust rohkem kui uuemates. Nikonitel on mitmete stseenirežiimide juures veel kaks alamvalikut, mis põhiseadeid natuke siia-sinna mõjutavad.
Nii et kui mõni nime poolest justkui sobiv valik ei anna soovitud tulemust, tuleb kasutada teist, sest ise midagi muuta ei õnnestu. Sellepärast on hea ette kujutada, mida mingi võtterežiimi nimetuse tagant on oodata. Vaatame, mis enamlevinud stseenivalikute hingeelu kohta on võimalik olnud teada saada.
Valime stseeni
Kõigepealt: kui juhtute firmade kogulehtedelt internetis lugema, et mingis režiimis on aparaadi välklamp välja lülitatud, ärge seda uskuge. Proovige oma aparaadiga kindlasti järele: seadke välklamp automaatrežiimi ja pildistage erinevate programmidega. Tõenäoliselt avastate, et peale maastikurežiimi sähvib välk alati, kui vähegi võimalik. Nii et kui tahate ilma välguta pilti teha, peab aparaati ise kamandama.

Sport hoiab säriaja kiire ja et see võimalik oleks, seab tundlikkuse kõrgeks ja ei kiirusta ava koomale tõmbamisega. Turismireisidel on sportrežiim leidnud kasutust ka taskukaameratega hämaras (näiteks koobastes) pildistades, kui pole aparaati kusagile toetada.
Landscape või Scenery (maastik) seab teravuse alati lõpmatusele ja ava väikeseks, et sügavusteravus oleks võimalikult suur. Samas hoiab säriaja enamasti sellise, et saaks aparaati käes hoides pildistada. Välklamp on siin tõesti välja lülitatud. Kuigi kasutusjuhendid sellest enamasti ei räägi, rõhutatakse ka siniseid ja/või rohelisi toone, et taevas ja muru ilusamad välja näeks.
Foliage (muru) või Autumn leaves (sügisesed lehed) taolisi nimesid kandvad režiimid tõstavad värvide küllastust ja enamasti rakendavad säritusele mõningast miinuskompensatsiooni (pilk on natuke tumedam ja mahlakam). Casiotes on eraldi Natural green (loomulik roheline) muru ja Autumn leaves kollaste-punaste lehtede jaoks.
Siseruumides pildistamiseks mõeldud Indoors, Natural Light või Party (pidu) tõstab alati tundlikkust, et säriaeg liiga pikaks ei muutuks. Selle tõttu võib aga pildimüra nähtavaks muutuda. Kaamera eeldab, et valgus tuleb kas hõõg- või luminestsentslampidest, aga nagu eelmises osas juttu oli, ei pruugi see iseenesest (olenevalt kaamerast) kõige õigemat tulemust garanteerida. Seda, et mõni firma lubab välklampi mitte välgutada, ei tasu enamasti uskuda. Fujifilmil on aga eraldi Natural Light With Flash – loomulik valgus välklambiga, mis küll välgutab, aga seejuures mitte väga eredalt, nii et taust päris hämarusse ei kao.
Candlelight (küünlavalgus) teeb mõnedes kaamerates pildiga sama, mis Indoors, teistes hoiab aga valguse tasakaalu päevase. Olympuse taskuaparaadid vähendavad Available Light ja Candle-re_iimides sensori eraldusvõimet paar korda, et pikslite signaale liites saaks väiksema müraga pildi.
Tagant tulevas valguses pildistatava (inimese) ning välklambi abil pildiga hakkamasaamiseks on kasutatav programm nimetusega Backlight, Panasonicu kaameratel Outdoor Portrait (portree õues). Välklampi küll kasutatakse, aga mõõdukalt, et nägu liiga hele ei saaks.
Portrait (portree) hoiab kõikides kaamerates ava võimalikult suure, et taust jääks ähmane ja pildistatav nägu eristuks paremini. Hea oleks muidugi objektiiv telepoolele maksimaalselt välja suumida. Enamik aparaate (välja arvatud kõige odavamad) üritab ka ihu õiges toonis pildile jäädvustada, mõned ka kogu pilti natuke pehmemaks muuta. Panasonicute Soft Skin (pehme ihu) aga otsib pildilt ihutoonid üles ja teeb pildi ainult nendest kohtadest ähmasemaks, et ihu pehmem ja siledam paistaks.
Portreepildistamise juurde kuulub viimasel ajal nägude automaatse äratundmise tehnika Face Detection. Uuemates aparaatides on see ühendatud ka spetsiaalse särituse valikuga, nii et Face Detection AF/AE otsib näo(d) üles, hoiab selle teravana ja valib kõik näole sobivad särituse parameetrid. Muu hulgas sätib see ka välklambi valgust selliselt, et nii nägu kui taust saaksid sobivas vahekorras valgustatud.
Fireworks (ilutulestik) teravustab lõpmatusele, pöörab valguse mõõtmisel rohkem tähelepanu kaadri keskosale ja seab valguse tasakaalu pimedusele vaatamata päevasele sobivaks. Nii tulevad tulestiku värvid ilusamad. Säriaja hoiab aparaat pika, enamasti 1/2 sekundi ja 2 sekundi vahepeal, seepärast tuleb kaamera statiivi külge kinnitada või vähemasti mingit kõva alust kasutada.
Snow (lumi) ja Beach (mererand) on sarnased: valguse mõõtmine pöörab rohkem tähelepanu kaadri keskosale (sest tõenäoliselt on seal pildistatav inimene) ja +1 EV (kolm-neli aastat tagasi +0,3–+0,5) särikompensatsioon muudab lume või rannaliiva valgemaks, kui kompenseerimata mõõtmine seda teeks. Tänu kompensatsioonile muutuvad ka mittepeegeldavad pinnad, nagu inimesed, ja ka varjud heledamaks. Kui need režiimid on aparaadis eraldi, üritab aparaat lume puhul seada värve nii, et see tuleks pildil valge, mitte sinine.
Night (öö), Night Scene või Night Landscape on mõeldud öiste võtete tegemiseks pika säriajaga (statiiv!), Night Portrait või Night Snapshot aga on optimeeritud öisel taustal inimeste pildistamiseks. Mõnedel aparaatidel on esimesel juhul välklamp päris välja lülitatud, teistel valgustab see esiplaanil olevat (enamasti) inimest nii, et see taustast liiga palju esile ei tõuseks. Öise portree re_iim on aga alati häälestatud selliselt, et esiplaanil seisev inimene saab selgelt rohkem valgust kui taustale jääv öine ... no näiteks linn. Öö nime alla rõhutatakse aga kõigi kaamerate juures mingil määral punaseid ja kollaseid värve. Säriaeg on pikk ja tundlikkust enamasti ei tõsteta.
Koidikud ja loojangud on väga populaarne pildistamisaine, nende jaoks mõeldud erirežiimidega on lood ka ühe tootja erinevates mudelites erinevad. Võimalikud valikud on (kui on) Sunset või Sundown (päikeseloojang), Dusk või Twilight (hämarik) ja/või Dawn (koidik). Päikeseloojangu nime all tõstetakse reeglina esile punaseid toone ja sageli sedavõrd palju, et muud värvid päris ära kaovad. Ainult Kodak lubab värvitasakaalu päevase hoida, et kõik varjundid näha oleks.
Dusk ja Dawn peaks enamasti nihutama punaseid toone fuksia (magenta) ja kollaseid siniste poole. Säriajast, avast ja tundlikkusest nende režiimide juures ei räägita, ainult värvidest.
Babys (beebid), Kids (lapsed) ja Pets (lemmikloomad) erinevad mõnes vanemas aparaadis Sport-seadest ainult nime poolest. Säriaega hoitakse lühikesena, sest tegemist on kiireid liigutusi tegevate objektidega. Selleks tõstetakse tundlikkus enamasti 400-le ISO-le ja ava ei keerata väga palju kinni. Kui lapsed on loomadest eraldi, tähendab see ka ihuvärvide loomulikkuse eest hoolitsemist, uuemates kaamerates võimalust näo automaatse äratundmise kasutamist. Enamasti saab aparaati sisestada lapse või looma nime ning vanuse või sünniaja, et need siis alati pildil näha oleksid.
Kui aparaadis on hästi lähedalt pildistamise tarvis korraga nii Macro kui Close-Up, seavad mõlemad objektiivi tavalisest lähemale teravustama, aga Close-Up ei lase käsitsi rohkem midagi valida, Macro seevastu võimaldab ligipääsu kõigile säritust mõjutavatele asjaoludele. Pentax ja Kodak on makrovõtete režiimi nimetanud Flower – lill. Tõenäoliselt selle järgi, mida enamasti lähedalt pildistatakse.
Food (toit) või Cuisine (köök) peaks rõhutama sooje toone: punaseid, pruune, kollaseid ja oranže. Underwater (veealune) režiim peaks vähendama siniste toonide intensiivsust.
Lõpetuseks peab tõdema, et nii mõndagi jäi veel ütlemata. Eks siis edaspidi…

Sarnased artiklid