Parklaev Krusenstern taas Tallinnas
20.07.2013

Kui purjelaev on 87 aastat vana, kas ta siis ikka veel purjetab? Purjetab küll – maailma suuruselt teine, neljamastiline iludus Krusenstern jätkab meredel uljalt lainete lõikamist.

Aastatel 1981–1991 Tallinnas nn kilukoolis ehk Kalatööstuslikus Merekoolis õppinud noored peaksid 12.-14. juulil leidma aega külastada Tallinna merepäevi, et kohata vana armastust –õppepurjekas Krusenstern põikab siis korraks vanasse kodusadamasse. Laev tuleb 12. juulil kell 10 purjede all Lennusadamasse ja lahkub 14. juulil kell 20 ka purjede all, seega peaks ta siis olema kogu oma ilus nähtav. Purjelaev merekooli õppelaevana tekitab kõrvalseisjais alati küsimusi. Mida paganat nad seal purjedega mässavad, kui pärast diplomi saamist ei ole nendega enam mingit kokkupuudet? Õige, aga veel õigem on see, et purjelaevas praktika saanu on saanud ka sellise karastuse, et edasine mereelu ei kohuta enam millegagi. Kui oled tundide kaupa harjaga tekki küürinud, purjeriidest mundrilt plekke välja nühkinud või kümnete meetrite kõrgusel raal purjedega mässanud, siis on edasine kukepea. Või noh, peaaegu… Padua – Krusenstern Purjelaev Krusenstern ehitati J. C. Tecklenborgi laevaehitustehases Bremerhaveni lähedal ja vette sai ta 24. juunil 1926. Ristimisel sai ta nimeks Padua, sest laeva tellinud reederi Ferdinand F. Laeisz’i kõigi laevade nimed algasid P-tähega. Mõnest neist, nagu Pamirist või Passatist, on TMis ka juttu olnud. Kõik need laevad seilasid põhiliselt Saksamaa ja Tšiili vahet, vedades üle ookeani põhiliselt ehitusmaterjale ja tuues sealt fosfaate ja sulfaate. Vahel toodi Austraaliast ka vilja. Need neljamastilised parklaevad kuulusid nn windjammer’ite (to jam the wind) klassi, mis tähistas väga kiireid ehk piltlikult öeldes tuulega võidu kihutavaid laevu. Ja kiired olid nad tõepoolest. 1938–1939 püstitas Padua kiirusrekordi marsruudil Hamburg-Tšiili-Austraalia-Hamburg, läbides selle keskmiselt 17sõlmese kiirusega vaid 8 kuu ja 23 päevaga, mis jäigi teiste purjekate poolt löömata. Ümber Hoorni neeme, selle purjelaevade proovikivi, seilati probleemideta 28 korda. Kui 1946. aastal jaanuaris võttis N. Liit Padua sõjasaagina endale, sai tolleaegne kapten Jørgen Jørs infarkti. Siis asendati Kroonlinnas ka laeva pardal olnud nimi Padua Krusensterniga ja uueks kodusadamaks sai varsti Riia. Eestlaste jaoks on laevaga otseseid seoseid. Esiteks on Venemaa esimest ümbermaailmareisi 1803–1806 juhtinud Adam Johann von Krusenstern (venelastel Ivan Fjodorovitš ja ilma von’ita), kelle nime purjelaev kannab, sündinud Eestis Hagudi mõisas. Teiseks tegid selle ümbermaailmareisi kaasa ka Eestimaal sündinud mehed junkur Otto von Kotzebue ja kartograafina Fabian G. von Bellingshausen, kes mõlemad maadeavastajatena jätnud ajalukku oma jälje. Laeva käekäigust kohe pärast sõda ei ole midagi rääkida. Aastaid seisis ta kai ääres ja roostetas. Talle tuli teha kaks aastat kulukaid remonditöid, enne kui ta aastaiks 1961–1965 okeanograafilise uurimis- ja õppelaevana kasutusele võeti. 1966. aastal anti ta N. Liidu Kalandusministeeriumi alluvusse ja temast sai põhiliselt merekoolide õppelaev. Õppelaevana on ta korduvalt osalenud ka mitmetel purjetamisvõistlustel. Ainulaadse maailmarekordina on ta võitnud kolm üle-Atlandilist võidusõitu. Aastal 1974 sai ta õppepurjelaevade seas ainsana ühe kõige tunnustatuma auhinna, legendaarse klipperi Cutty Sark hõbedast mudeli. Nagu eespool öeldud, oli laeva kodusadamaks aastatel 1981–1991 Tallinn, täpsemalt Paljassaare. Sinna sattus ta suuresti tänu tolleaegse Eesti kalatööstuse peadirektori Hugo Maide jonnile. Kui 1991. aastal hakkas N. Liit õmblustest kärisema, viidi laev kalandusministri käsul üle Kaliningradi ja seal on ta tänaseni kasutuses Venemaa Kalalaevastiku Balti Riikliku Akadeemia (lihtsamalt Kaliningradi merekool) õppelaevana. Laevast endast Ajaloo suuremad purjelaevad olid seitsmemastilised, pikkusega ligi 150 m. Neljamastiline purjelaev Krusenstern on pikkusega 105 m, koos pukspriidiga 114,5 m. Kere on tal terasest, 1920ndail ja hiljem suuri purjelaevu enam puidust ei ehitatud. Laeva süvis on 7,2 m, laius 14,02 m, veeliinilt mõõdetuna 56 m kõrguste mastidega käristab ta pilvi lõhki. Praegu veel seilavate purjelaevade hulgas on ta suuruselt teine (esimene on kolm meetrit pikem Sedov), aga läbi ajaloo on ta kahekümne suurema purjeka hulgas. Meeskonna suurus on 220 inimest, kellest 150 on kadetid või värvatud purjetamishuviliste hulgast. Näiteks sel suvel Läänemerel korraldataval suurte purjekate regatil Baltic Sea Tall Ships Regatta 2013 on noortel huvilistel (vanuses 16–25) võimalik marsruudil Gdansk-Rostock üksikutel etappidel kaasa lüüa. Nii maksis (kohti enam pole) etapp Helsingist Riiga kas 670 (siis tuleb magada 10 mehe kajutis) või 940 eurot (mugavustega kajut). Kaupa võis alus oma nelja trümmi võtta kuni 4690 tonni, pärast ümberehitusi 1965 tonni. Laeva 31 purje üldpindala moodustab 3553 m2, purjetamisel on rekordkiiruseks saadud 17,4 sõlme. Kui purjetamisilma ei ole, jõustab laeva 2000 hj mootor. Aga mis laevaga on õieti tegemist, on parem vaadata selle kodulehelt http://kruzenshtern.info/eng/ (variandid vene, inglise, saksa ja soome keeles) – seal on ilusate piltidega galerii ja võimalik teha virtuaalne tiir mööda laeva.

Sarnased artiklid