Parem heli autosse
Harri Slip
01.01.2015

Autosse võib saada hifi-tasemel heli ja seda siis mugavamaltki nautida kui kodus. Erinevad audiosüsteemid, tõhusad võimendid ja asjalikud kõlarid ei ole muude autoga seotud kulutustega võrreldes isegi eriti kallid.

Uue auto muusikaesitust peetakse tavaliselt piisavalt heaks – või siis ei mõeldagi, et see võiks veel parem olla. Ent pikemate reiside ajal võib sageli tunduda, et madalamad helid oleksid nagu puudu. Nii mõnegi tehases peale pandud lahenduse probleemiks on mitte ainult algelised kõlarid, vaid ka see, et kui tahaks teemüra summutamiseks basse lisada, saab võimendusel võim poole pealt otsa.
Kõige lihtsam võimalus auto helimaailma parandamiseks on mahutada pagasiruumi oma võimendusega aktiiv-subwoofer. Kuna madalad helid võtavad vähemalt 80% võimendi energiast, on igati loogiline, et subwooferil peaks olema oma tõhus võimendus.
Asjaliku aktiiv-subwooferi saab paarisaja euro eest ning selle paikaseadmiseks ja ühendamiseks ei kulu palju aega ega raha. Võimendus tahab muidugi elektrit, helisignaal võetakse aga kas tagumistest kõlaritest või võimendist omaette juhtmega. Aktiiv-subwoofer hakkab reeglina tööle automaatselt, kui muusika mängima panna.
Kui autosse on tehases pannud vähemalt rahuldaval tasemel kõlarid, parandab kastike, milles bassikõlar ja bassivõimendi, muusikaesituse kvaliteeti märgatavalt. Paraku võib ka uutest autodest leida õnnetuid, olematu magnetiga kõlareid. Need tuleks vahetada samadesse kinnituskohtadesse sobivate paremate vastu, mida müüakse ka komplektidena.
Komplekt, mis koosneb kahest kõrgematele ja kahest madalamatele (nende levinumad läbimõõdud on neli, viis ja veerand ning kuus ja pool tolli) helidele mõeldud kõlarist, maksab alla saja euro, kui vaadata aga hinnaklassi 200–300 eurot, siis seal leidub juba väga kõrge kvaliteediga kõlareid. Mõnes komplektis on kaasas passiivfilter, seda on vaja siis, kui võimendist tulevad kõrged ja madalad helid sama juhet mööda.

Õpetusi algajaile
Autol on kõlarite jaoks kohad olemas, poest saab sinna paremad sobiva kujuga kõlarid asemele osta, kõik tundub väga lihtne olevat. Siiski tuleks paari asjaga arvestada. Helikvaliteet sõltub kõlari asukohast ja kuulamiskeskkonnast. Sama kõlar teeb erinevates autodes erinevat häält – ning mitte kunagi sellist, nagu tegi poes! Valiku tegemisel pole abi ka hinnasildist või kuulsatest nimedest. Kallis ja eksootiline kõlar ei tee tingimata paremat häält kui levinud, ent asjalik baasmudel.
Tänapäeva autodel on nii palju turvavarustust ja muid vidinaid, mis kipuvad audiosüsteemi vahetamist takistama, et kui sellealased kogemused puuduvad, võiks lasta selle töö usaldusväärses töökojas ära teha. Või siis tellida koos autoga lisavarustuspakett.
Enamasti on need paketid mõne tuntud auto hifi-toodete valmistaja poolt oma komponentidest kokku pandud. Paraku ei taga tuntud mark head tulemust ja esineb juhtumeid, kus põhivarustuse audio kostab tasakaalukamalt kui lisavarustusest ostetud, ent kõmisev ja sisisev pakett.
Paremad juba tehases paigaldatud lisavarustuse audiopaketid on siiski oma hinda väärt. Lisaks on nende kõla võimalik proovisõiduautos kontrollida. On aga mõistetav, et tagantjärele paigaldatava paketi kasutamiseks ei taheta hakata uut autot kohe lahti kiskuma.
Kasutatud auto ostjal heli parandamiseks teist võimalust pole ja kui on plaanis muudki korrastada-parandada, siis sobib ka audiosüsteemi vahetus ära teha.

Hea hääle materjal
Akustiliste omaduste poolest on auto tavalisest elutoast märksa sobivam. Autos saab bassid kõlama märksa lihtsamalt ja väiksema võimsusega kui kodus. Lisaks saab autos muusikat kuulata teisi häirimata. Probleeme tekitab aga autos tekkiv müra, eriti talvine rehvimüra. Et müra mitte tähele panna, keeratakse heli valjemaks, nii et see hakkab juba kõrvakuulmist ja liiklusohutustki ähvardama. Naljakas ehk küll, aga nõnda kuulub auto audiosüsteemi juurde ka õige rehvivalik.
Teine kompromisse nõudev valdkond on kõlarite paigutus. Auto siseruumi projekteerimisel käib erinevate süsteemide vahel äge võitlus ja võib juhtuda, et akustiliselt kõige sobivamates kohtades on end sisse seadnud mingid lülitid või kangid. Lisaks on inimesi, kes peavad kõlareid – nii autos kui kodus – inetuteks ja tahavad, et need oleksid varjatud.
Autovalmistajate siseringis võib kuulda lugusid sellest, millised vaidlused on käinud siis, kui helitehnikud on luksusauto uue mudeli projekteerimisse kaasatud kohe algusest peale. Jääb vaid kujutleda, mis saab siis, kui audiosüsteemi paigaldamine jäetakse kõige viimaseks asjaks. Auto enda häältele, nagu ukse sulgemine, nuppudele vajutamine või väljalasketraktist siseruumi kostvatele pööratakse muidugi ohtrasti tähelepanu, aga see on juba teine jutt.
Ideaalse heliesituse saavutamiseks tuleb auto margist ja kõlarite asukohast lähtudes paika saada iga kõlari esitatavad helisagedused ning isegi need imepisikesed viivitused, mille võrra varem mõned kõlarid peaksid oma rolli esitama, et kuulaja kõrvu kõik üheaegselt kostaks. See häälestamine tehakse tänapäeval digitaalselt, kas siis eraldiasuva või võimendi juurde kuuluva protsessori abil. Nii saab varakult salvestada režiimid erinevate muusikažanrite, linna- ja maanteesõidu ning iga istme jaoks.
Parematel juhtudel on see töö uue autoga juba tehases tehtud, kui aga on tahtmine midagi meelepärasemaks muuta, võib seda teha pädevas töökojas – või siis ise nokitsedes see valdkond endale selgeks teha.

Kaasajastame!
Armatuurlaua kujuga sobivad audiosüsteemide juhtpaneelid, näiturid ja navigaatorid, roolile dubleeritud juhtnupud ja digitaalse ühenduse jaoks eraldatud sagedused võivad muuta tehases paigaldatud süsteemide asendamise või parandamise raskemaks. Neist probleemidest saab siiski üle ning rikki läinud muusikaseadme asendamine või kaasajastamine spetsialistide pakutavaga on reeglina odavam kui auto valmistajalt uue seadme tellimine.
Armatuurlauda paigaldatavad seadmed on reeglina kahes standardmõõdus, nn 1DIN ja 2DIN (laius 180 mm, sügavus 150 mm, kõrgus aga vastavalt 50 mm ja 100 mm). Saadaval on seadmed, mis kasutavad sisendina mitte ainult raadiot ja CD-mängijat, vaid ka USB-pistikut või saavad nutitelefoni salvestatud muusika kätte ilma juhtmeta. Kõrgema 2DIN ava võib kohandada navigaatori, videoseadme või lisavarustusena hangitud tagurduskaamera jaoks.
Paigaldamist lihtsustavad juba valmis juhtmekomplektid ja raamid, millega uue seadme saab armatuurlauda istuma niisama kenasti kui seal algselt olnud raadio. Suuremale osale autodest saab varuosade poest kaasaegsema lahenduse, mis pakub võimalusi, mida autovalmistaja ise ei paku – või kui, siis ainult osana hirmkallist varustuspaketist.
Juhtmeta bluetooth-ühendust kasutav ja USB-pistikuga varustatud 1DIN mõõdus autoraadio saab kätte vähem kui saja euroga, 2DIN DVD-mängija vähem kui kolmesajaga, ka nõudliku maitse jaoks kohandatud kõigi vidinatega täiskomplekt ei tohiks maksta üle tuhande.
Suurim takistus autosse hea helikvaliteedi saamisel on selles, et need, keda asi huvitaks, ei tule tavaliselt selle peale, kui lihtsalt ja kui mõõdukate kulutustega võib tänapäeval parema tulemuse saavutada.

Sarnased artiklid