Paneelitootjate diktatuur
04.03.2013

Just selline mulje jäi mul, kui sai hoolega vaadatud maailma suurima tarbeelektroonika messi tootjate pressimaterjale ning uuritud valitud pilte pressimaterjalidest. Jutt on siis jaanuari kuus toimunud International 2013 CES messist.

Heidame pilgu peale jaanuaris toimunud maailma suurima tarbeelektroonika messile International CES 2013, millel osalemine on kohustuslik kõikidele tuntud ja ka hetkel veel tundmatutele koduelektroonikatoodete tootjatele. Euroopa suurim analoogne mess toimub alles sügisel Berliinis ja siis näeb, mis CESil näidatust reaalselt on tootmisesse jõudnud ja millised tooted on loodud vaid näitustel näitamiseks. Aga näitustel osalemine annab võimaluse tootjatel demonstreerida oma oskusi ja tehnoloogilist võimet luua järjekordset suurimat ekraani, rohkemate tuumadega protsessorit või esitleda paneeli, mis edastab veelgi detailirohkemat pilti.

Ekraanid paremaks
Kuidas teile meeldiks X-tootja linnadžiip, mis mahutab kahte ja poolt sõitjat, kulgeb 25tollistel velgedel profiiliga vaid 20 protsenti ning kütusepaagi suuruseks teatab tootja, et see on piisav Tallinnast Keilasse jõudmiseks. Parameetrite järgi päris vahva mudel, aga reaalne elu ja meie teed, kus üks auk ajab teist taga… ?!?
Samasugust hämmingut tekitavad selle aasta telerite paneelid, kui uurida neid lähemalt. Lisaks kasvanud ekraanidiameetrile üllatavad tootjad neli korda kasvanud pikslite arvuga. Suurem ekraani mõõt iseenesest ei ole halb, kui on vastava suurusega elutuba. Kui eelmisel aastal üllatasid mitmed tootjad meid 64–65tolliste ekraanidega, siis sel aastal on selleks „õigeks” numbriks 84–85 tolli. Kuid sellisel ekraani kasvul on üks tehnoloogiline häda – füüsiline piksel FullHD (1920 x 1080) ekraanil muutub liiga suureks ja nähtavaks. Kus häda kõige suurem, seal tuleb appi ikka tehnoloogia areng ning nüüd räägime juba UHD-paneelidest, mis koosnevad 3640 x 2160 pikslist. Selline pikslite arv on aukartust äratavalt suur ning messil nähtud demoklipid ideaalselt teravad ning detailirohked. Hämmastama paneb mind aga reaalne elu, elik siis meie igapäevane palju kiidetud (teleoperaatorite endi poolt) ja samas palju laidetud (televaatajad) digitelevisioon, kus jätkuvalt on kasutusel PAL-TV ajast pärit 576 pildirida. Meil on e-riik ja e-valitsus, meil on e-valimised ja e-maksuamet, aga telepildi tootmises oleme alles arengumaa. Kahjuks.
Uuemate saadete pildiformaat on jõudnud küll 16 : 9 pildisuhteni, nagu on see kõigil uuematel teleritel. Aga 1080 pildirida teleris näha on tänase seisuga täielik utoopia, hea kui paari aasta pärast näeme 720 pildirida. Ja samal ajal plaanib Soome oma digitelevisiooniga üle minna FullHD-vormingule.
Kui FullHD-teler, kasutades oma protsessorit ja tarkvaralist pildiparandust, joonistab 576 rea asemel suhteliselt hästi 1080 pildirida, siis uusimad UltraHD-telerid peavad hakkama saama veelgi suurema vägiteoga. Tavalise SD-telepildi puhul tuleb joonistada ühe originaalrea juurde kolm tarkvaralist rida. Ilmselt leivad need suured ekraanid esialgu kasutust vaid koos uusimate Blu-ray-mängijatega. Nii Panasonic, Samsung kui ka Sony andsid teada, et mõned nende 2013. aasta mudelid suudavad üles skaleerida FullHD-materjali Blu-ray-plaadilt. Nii et kodusel filmivaatamisel saab vaataja osa kõigist lisandunud pikslitest. Ja veelgi parem tundub teleelu olevat Jaapani, Korea ja USA televaatajatel, kes nende riikide mõningates kaabelTV-võrkudes juba uuele standardile vastavat telepilti hakkavad nägema.

Taflon
Mis juhtub siis, kui ristata omavahel nutitelefon ja tahvelarvuti? Ilmselt on tulemuseks taflon – 5,5“ või suurema ekraaniga hübriidtelefon. Rääkida ja taskus kaasa kanda on vast ebamugav, aga sellisel ekraanil on veebist uudiste lugemine kordi mugavam kui 4tollist ekraani kasutades. Ka puutetundliku klaviatuuri kasutamine muutub kiiremaks ning TV-pilti või videot on võimalik lausa kahekesi nautida. Suuremõõtmeliste nutifonidest jäi silma „hiinlane” Huewei, kelle uusim mudel on varustet juba 6,1tollise ekraaniga. Teine „hiinlane”, ZTE, presenteeris maailma kõige õhemat nutitelefoni ja Sony näitas Ameerikamaa rahvale Xperia Z mudelit. Viimane on 5tollise ekraaniga Android telefon, kuid eriliseks teeb selle põrutus- ja veekindlus (IP57 standardile vastav) ning 13 Mpx Exmor RS sensor.
Üldiselt oli mobiilinduse poolel vaikne, sest veebruari lõpus toimub hoopis tähtsam 3GSM kongress, kus tavaks esitleda oma uusimaid mudeleid.

Autod
Kuigi täna veel ei pakuta meile autot, mis meid iseseisvalt hüpermarketisse või bensiinijaama sõidutaks, on siiski paljud tootjad pööranud pilgu ka isejuhtivate autode arendamise poole. Nii näitas Audi oma iseparkivat ja linnaliikluses peaaegu iseseisvalt liikuvat mudelit. Veidi kaugemale on tehnoloogiliselt arenenud Toyota ja Google’i koostöös sündinud Lexus, mis võib isegi mõnedes USA osariikides iseseisvalt liikuda. Välimuselt meenutab säärane mudel Google Street View kaardistamiseks mõeldud autokest – kaamerad katusel ümbrust jälgimas. Aga vähemalt algus on tehtud ja nüüd jääb oodata, millal tõesti võib ka tagaistmel Tallinnast Tartusse sõidu ette võtta. Tühja neist kiiruskaameratest, küll KIT sõidab ja näitab suunda.
Õnneks on osa autotoojad aru saanud, et päris paljudele autojuhtidele on auto kohaks, kus ollakse pikki tunde ja nii päevast päeva. Ja ainult kõlarisüsteemi tuunimine ei muuda autot kaasaegseks multimeediakeskuseks. Nii esitlesid kaks suurimat Ameerika autotootjat, Ford ja GM, arendajatele avatud platvorme SYNK AppLink ja MyLink SDK, mis võimaldavad teistel tootjatel lisada multimeediavõimalusi olemasolevasse autotootja lahendusse. Ilmaprognoos või multimeedia jagamine nutitelefonist auto infosüsteemi on vaid esmased näited.
Ka tuntud autonavide tootja Garmin ei taha multimeedia rongilt maha jääda, pakkudes K2-nimelist lahendust. 10tolline ekraan on 3D navigeerimiseks ja asub keskkonsoolis, teine 12tolline aga asendab tavapärast roolitagust infokeskust. Ühendus välismaailma ning ka Garmini enda serverteenustega käib nutitelefoni modemi kaudu. Loomulikult saab süsteem hakkama ka käed-vaba-kõnede ning multimeedia edastamisega otse nutitelefonist.
Seniks aga veidi kannatust ja võtke ka aega raha kogumiseks – mõned neist tehnoloogilistest uudismudelitest jõuavad vast ka meie väikese Maarjamaa pinnale.

Sarnased artiklid