Opel – üle 22 aasta taas tipus
Tõnu Ojala
10.12.2008

Tänavune Euroopa aasta auto konkurss osutus täielikuks Euroopa autode triumfiks – mullu pääses finaali kolm mitte-Euroopa sõidukit, tänavu mitte ühtegi! Esmakordselt pärast 1987. aastat joodi võidušampanjat Opeli peakontoris – Insignia edestas Ford Fiestat küll vaid ühe punktiga, kuid võit on võit.

Tänavuse Euroopa aasta auto konkursi finaali jõudsid Alfa Romeo MiTo, Citroėn C5, Ford Fiesta, Opel Insignia, Renault Mégane, Škoda Superb ja Volkswagen Golf. Kokku kandideeris Vana Maailma hinnatuimale autotiitlile 37 uudismudelit – alates Dacia Sanderost, lõpetades BMW 7. seeriaga.
Enne tänavuste ametlike tulemuste avaldamist lekkis mitmesse internetiportaali teade, et nagu aasta varem, mil võidutses Fiat 500, läks esikoht taas Itaaliasse – seekord siis Alfa Romeole. Uudise allikana viidati Fiati peakontorile, kust see info väidetavalt välja „tilgutati”. Samas kinnitati Lancia Delta jõudmist teisele kohale – mis siis et Delta seekordsesse finaali ei jõudnudki!
Nii et sedapuhku oli tegu meediasse lekitatud libateatega ning tegelikku võitjat tuli oodata 17. novembrini. Siis sai selgeks, et kõigi aegade ühe tasavägiseima aasta auto konkursi esikoht läks enam kui kahe aastakümne järel taas Opelile (mingigi positiivne uudis GMi perre – seda ajal, mil Saksamaa liidukantsler peab Opeli juhtidega aru, kuidas firmat tänastes rasketes majandusoludes pinnal hoida).
59 žüriiliikmest pani Opeli esikohale 20, teisele kohale jäänud Ford Fiesta teenis esikohti ühe võrra vähem ja see kokkuvõttes asja otsustaski!

Opel Insignia – aasta auto 2009 (321 p)
Ehkki Insignia näol on tegu Vectra järeltulijaga, on vahe eelkäijaga sedavõrd suureks kasvanud, et vana mudelinime kasutamine ei tulnud siin enam kõne alla. Et vahepealsetel aastatel on keskautode klassis toimunud tõeline revolutsioon ning keskklassi ülemine ots astub juba esindusautodele kannale, olnuks teistsugune lähenemine ka kohatu. Lisaks efektsele välimusele hiilgab Insignia välja ka ohtra tipptehnoloogia kasutamisega – kusjuures nii mõndagi Insignial varustusest ei kohta veel luksusautodelgi!
Opel on sel konkursil võidutsenud kahel korral, kuid Kadeti ja Omega saavutused jäävad juba nii kaugesse ajalukku nagu 1985 ja 1987. Seekordne kõigi aegade kolmas võit oli COTY-ajaloo napim – edu teiseks tulnud Ford Fiesta ees oli vaid 1 punkt!

Ford Fiesta – II koht (320 p)
Kuigi tehniliselt lähisuguluses mulluses finaalis osalenud Mazda 2-ga, on tegu hea näitega, kuidas kulusid optimeerida ning sama tehnikat kasutades vägagi erinevaid autosid luua. Fiesta paistab silma väikeautole kohase efektse välimuse ja sisemusega (muide – keskkonsooli kujundamisel on eeskujuks võetud mobiiltelefon!) ning Fordile omaselt ka heade sõiduomadustega.
Varasematelt aasta auto konkurssidelt on Fordil ette näidata viis esikohta järgmistel aastatel: 1981 (Escort), 1986 (Scorpio), 1994 (Mondeo), 1999 (Focus) ja 2007 (S-Max).

VW Golf – III koht (223 p)
Golf ei vajagi kommentaare – Golf on Golf! VW tähtsaima mudeli uuenemine ei paista eelkäija kõrval suurt silmagi, kuid see ongi olnud taotlus – milleks muuta midagi kardinaalselt, kui asi ise toimub?
Ehkki VW on Euroopa turul ülimalt arvestatav tegija, ei näi seda hindavat konkursi žürii. Konkursi enam kui nelja aastakümne pikkuses ajaloos on VW osaks langenud vaid üks esikoht, mille 1992. aastal napsas loomulikult Golf.

Citroėn C5 – IV koht (198 p)
Citroėnil läks väga hästi seitsmekümnendate aastate alguses – GS võitis aastal 1970, CX neli aastat hiljem. Järgnes pikk paus, kuni XM valiti aasta autoks aastal 1990. Seejärel on küll mitmel korral jõutud esikolmikusse, kuid täistabamust pole tulnud. Nii ka nüüd – C5 uus põlvkond muutus senise mudeliga võrreldes märgatavalt stiilsemaks ja soliidsemaks, aga sellest piisas vaid 4. kohaks.

Alfa Romeo MiTo – V koht (148 p)
MiTo on Alfa Romeo vastus Minile ja miks mitte ka oma sõsarale Fiat 500-le (just 500 kandis aasta auto nimetust lõppeval aastal). Eesti oludes jääb MiTo, mille nimi on tuletatud Alfa jaoks kahe tähtsa linna – Milano ja Torino – esisilpidest, küll statisti rolli, kuid Lõuna-Euroopa kitsastel tänavatel hakkame seda autot kindlasti sageli kohtama.
Itaallastel on aasta auto konkursil ikka hästi läinud. Fiat on läbi aegade edukaim automark üheksa esikohaga, kaks esikohta on ette näidata ka Alfa Romeol (156 võitis aastal 1998 ning kolm aastat hiljem kordas seda saavutust ka 147).

Škoda Superb – VI koht (144 p)
Superbi on naljahambad hakanud juba taksikoeraks hüüdma – sedavõrd väljavenitatuna paistab selle auto küljejoon. See-eest on ruumikus ekstraklassist (nagu ka teostus). Nii et kui harjumatu välimus ja Škoda märk esindusauto ninal probleemiks ei ole, saab mõõduka rahasumma eest väga hea auto!
Škoda on tippkonkurentsis uustulnuk. Esikohtadest pole siiani unistadagi võinud ning vähe sellest – pole iial lähedalegi jõutud. Eestis on asi teine ning Superbi äsjane esikoht Eesti aasta auto konkurentsis oli Škodale kolme aasta jooksul juba teine.

Renault Mégane – VII koht (121 p)
Mégane jagab arvustajad taas kahte lehte (nagu ka I põlvkond, mis 2003. aastal aasta autoks tuli) – kes kiidab taevani, kes tambib maa sisse. Eriti vastuoluline on kolmeukseline kupee, viieukseline luukpära on veidi „rahulikum”.
Renault’d on aasta auto žüriile läbi aegade meeldinud. Võidud on tulnud aastatel 1965 (Renault 16), 1982 (Renault 9), 1991 (Clio), 1997 (Scénic), 2003 (Mégane) ja 2006 (Clio).

Sarnased artiklid