Opel Mokka
04.12.2012

Pisimaasturite konkurentsis on lähiaastatel oodata tõelist buumi. Ühe esimese ja tõsisema uue tulijana teeb oma käigu Opel, kelle pisimaastur Mokka ründab nii Nissan Juke’i, Škoda Yeti kui Mini Countrymani positsioone.

Pole just tavaline, et kliendid tellivad endale massiliselt Opeli uut mudelit – olukorras, kus nad seda autot veel näinudki pole, saati siis sellega sõitnud. Aga nii just uue Opel Mokkaga on, sest kuuldavasti olla ootel enam kui 40 000 eeltellimust.
Termini „väikeauto” tähendus on viimastel aastatel oluliselt laiendanud ja kui veel hiljuti tähendas see enamasti mõnda pisikest, odavat ja peaaegu varustuseta pisikest punni, siis nüüd kohtab siin kõike – premium-autodest ja mahtuniversaalidest kuni pisikeste maasturiteni välja. Ja kui paljudes segmentides teevad uute autode müüginumbrid Euroopas vähikäiku, siis väikemaasturid kogevad samasugust populaarsust, mida kümmekond aastat tagasi nautisid väikesed mahtuniversaalid.
Ehkki Nissan Juke polnud paar aastat tagasi turule tulles sugugi esimene omataoline (aga kõige omanäolisem – meeldib see nägu siis või mitte), tuli tema toonane edu paljudele ootamatusena. Muidugi on siin autoklassis ka Škoda Yeti, kuid see auto näitab juba vananemise märke ning Mini Countryman tahab pigem premium-auto olla. Nii et Opel astub „rongile” just õigel ajal ja õiges kohas.
4,28 m pikkusena pole Mokka teab mis suur auto, kuid oma pearivaalidest on ta kübeke suurem (võrdluseks: Yeti on 4,23, Juke 4,13 ja Countryman 4,10 m pikkune). Samas on Mokka pisem nii Nissan Qashqaist kui VW Tiguanist, st hetkel tal päris sama mõõtu tõsiseid rivaale polegi. Mõõtmetelt lähim on Euroopas statisti rollis olev Mitsubishi ASX. Tõsi, nagu General Motorsile omane, saab ka Mokka endale peagi konkurendi n-ö omast perest – kui müüki jõuab Chevrolet Trax.
Välimuse poolest on Mokka klassis üks õnnestunumaid. Ta ei püüa olla šokeeriv nagu Nissan Juke või nurgeline nagu Škoda Yeti, kuid paistab välja soliidsem ja uuele tulijale kohaselt ka värskem. Silmapaistev on ka varustusnimekiri, esimese väikese linnamaasturina pakub Mokka ergonoomilisi istmeid, adaptiivesitulesid (AFL+) ning Opeli uhkust – integreeritud FlexFix jalgrattahoidikut. Rohkem või vähem tavapärase kõrval leiab isegi 220 V pistiku, kuhu mugav nt arvutit või väikest DVD-mängijat ühendada, samuti on varustusnimekirjas soojendusega rool, mis meie talveoludes vägagi tänuväärne vidin. Lisaks reahoidmisabilisele, mis hoiatab juhti, kui see oma sõidureast kogemata kõrvale kaldub, on täiustatud ka liiklusmärkide tuvastamise süsteemi, mis tunneb ära isegi nelinurksed märgid maanteedel või õuealal, samuti kõik liiklust piiravad märgid ning koguni dünaamilised LED-valgustusega märgid.
Ehkki esiistme reguleerimisvõimalused lubaks esiistme sportlikult alla seadistada, tuleb valida siiski kõrgem nn kapteniasend, sest vastasel korral on auto mõõtmeid väga raske hoomata. Kõrge isteasend tagab hea nähtavuse, vaid tahapoole vaade on tagasihoidlikum, sest küljejoon on liialt tõusev. Kui eesistuja väga ei laiuta, siis pole tagaistujal ka jalaruumi osas palju nuriseda. Pearuumiga on auto kõrgust arvestades kõik korras ja ka 362liitrisele pakiruumile oleks kohatu etteheiteid teha – sobib pereautoks küll. Vaid külgsuunas on Mokkas kitsas ja nii kipub kaassõitja pidevalt oma küünarnukki juhi käetoele nõjatama…
Mokka jõuallikate valikusse kuuluvad 140 hj turbo-bensiinimootor ja 1,7liitrine 130 hj diiselmootor, baasmootoriks saab 115 hj vabalthingav 1,6liitrine ecoFLEX. Ehkki valikus on nii esi- kui nelikveolisi versioone, on Mokka tavaoludes siiski esiveoline ja automaatika annab AWD-versiooni korral tagaratastele tööd (kuni 50% momendist) vaid siis, kui esirattad „libisema” kipuvad.

Maastur mitte maastikule
Mokka telgede vahe (2555 mm) on omas klassis keskmiste seas ja keskmisteks võib hinnata ka Mokka maanteesõiduomadusi. Kõrge isteasend ja sellest tulenev hea nähtavus on plussiks linnaliikluses, kuid suurtel kiirustel maanteel sõites kipub Mokka õõtsuma ning kõigele krooniks ei kandideeri Mokka kaugeltki vaikseima auto tiitlile. 1,7liitrine diisel väriseb ja müriseb ning asi ei muutu paremaks ka maanteel, kus mootorimürale lisandub nii tuulevihin kui teelt kostev müra…
Tunduvalt kõrvasõbralikum on Astralt tuttav 1,4liitrine turboga bensiinimootor. Siin annab aga vaatamata 10 lisahobujõule tunda 100 Nm võrra tagasihoidlikum momendinäit, nii et sõiduomaduste osas teeb omakorda diisel bensiinile ära.
Et pisimaasturid püsivad reeglina linnas või selle lähedal, ei hakka Opel Mokka maastikuomadustest rääkimagi – see auto on loodud eelkõige linnakeskkonda silmas pidades. Siit siis ka kerge rool (kahjuks vähe tagasisidet andev – nagu see paljude elektrilise võimendiga lahendustel olema kipub). Maastikuks jäävad enamikele Mokkadele niikuinii tänavatele paigutatud nn lamavad politseinikud ja nendega tuleb see auto tänu kõrgele kliirensile igati hästi toime.

Sarnased artiklid