Olümpiaregatile nüüd ja tulevikus
Kalev Vapper
01.08.2016

Kaasaegsete olümpiamängude kavva kuulub purjetamine alates teistest, 1900. aasta Pariisi olümpiamängudest. Kui 1920. aastal võistles Antverpeni olümpiaregatil koguni 14 jahiklassi, siis tänavusel olümpial asuvad stardijoonele kuue jahiklassi alused. Kui aga võtta meeste ja naiste võistlusklasse eraldi ja segameeskonnana seilatavat katamaraani, siis võisteldakse Rios kokku kümnele medalikomplektile.

Varem võistlesid olümpial suured ja kallid kiiljahid. Nüüd on võistlusklassideks eranditult svertpaadid, mis oma hinnalt ja kättesaadavuselt on kümneid kordi odavamad suurtest kiiljahtidest. See on taganud ka nii suurvõistlustest kui olümpiaregatist osavõtvate sportlaste arvu suurenemise. Olümpiaregati eripäraks võrreldes tiitlivõistlustega on see, et igas jahiklassis saab iga riik välja panna üksnes oma parima purjetaja või paatkonna ehk teisisõnu ühe jahi riigi kohta. Mõistagi tõstab see purjetajate vastutust pöidlahoidjate ees. On ju olümpia iga nelja aasta tagant ja ainuüksi sinna kvalifitseerumine on juba omalaadne tunnustus.
Eesti purjetajatest on sedapuhku olümpiaveel Rios 3 sportlast, kõik soolopaatidel: Deniss Karpak Finnil (ESS Kalev Jahtklubi), Karl-Martin Rammo Laseril (Tallinna Jahtklubi) ja Ingrid Puusta naiste purjelaual RS:X (Noblessneri Jahtklubi).
Meie varasem olümpiaedu oli viimati seotud jahiklassiga 470, kus kaksikvennad Tõnu ja Toomas Tõniste olid 1988. aastal Sǒuli olümpiaregatil hõbedal ja neli aastat hiljem Barcelonas pronksil. Enne seda oli samuti ESS Kalev Jahtklubi esindanud Aleksander Tšutšelov 1960. aasta Rooma olümpiamängudelt toonud Eestisse hõbemedali Finn-klassis. Kui aga meie purjetajate esimesest olümpiamedalist rääkida, siis selle tõi 1928. aasta Amsterdami olümpialt Nikolai Vekšini meeskond kiiljahil Tutti V.

Jahid Rio vetel
Teeme augustikuises TMis tutvust nende jahiklassidega, milles 380 olümpiaregatile kvalifitseerunud purjetajat jagavad olümpiamedaleid Brasiilias Rio de Janeiros Guanabara lahel.

Sarnased artiklid