Olukorrast arvutirindel aastal 2012
Veiko Tamm
04.05.2012

Personaalarvutite veel alla viiekümneaastane ajalugu on näinud mitmeid revolutsioone ja hüppeid tehnoloogias, mis on muutnud arusaami nii personaalarvutist kui selle kohast ühiskonnas. Kuhu on arvutimaailm teel?

Kuigi hinnalt palju kordi odavam nn suurtest arvutitest, oli personaalarvuti ikkagi väga kallis mänguasi ja seda vajasid vaid spetsialistid või oma ala entusiastid. Kui meile Eestisse ilmusid esimesed personaalarvutid, oli ka neist odavaima hind paari-kolme Lada sõiduauto hinnaga võrdne. Ent aeg läks, tehnika arenes ja odavnes meeletult ning eelmise aastatuhande viimase sajandi keskpaiku hakkas arvuti liikuma juba laiemalt kodudesse. Graafilised kasutajaliidesed (MS Windows, Mac OS jt) muutsid arvuti käsitsemise lihtsamaks ning arusaadavamaks käsurea kasutamise ja programmeerimisoskusteta inimestele.

Mobiilsuse teke arvutimaailmas
Peaaegu samaaegselt PC-dega ilmusid ka portatiivsed arvutid (esimene kommertslik isend IBM 5110 juba 1975. a), kuid need jäid pikaks ajaks vaid väga kitsa niši toodeteks. Kuna nad olid suured, kobakad ja tänu tavamasinate komponentidele väga lühikese akul töötamise ajaga, polnud nende järele vajadust. Olulise muutuse siin sfääris tõi kaasa Interneti ja selle poolt pakutava ilmumine, mis aastatuhande vahetuseks oli juba hämmastavalt suur ja sisukas. Kui nüüd Intel lõi aastal 2003 uue, spetsiaalselt sülearvutite jaoks loodud protsessoriseeria Pentium M, mis pakkus oluliselt pisemat energiatarvet samas jõudlust kaotamata, oli tee sülearvutite jaoks valla päästetud. Iga edasine põlvkond vähendas taas energiajanu ja pikendas autonoomset tööaega, lisades samas jõudlust. Ning kõik entusiastid arvutikasutajatest kuni suurte uuringufirmadeni välja kraaksusid kadu tava-PC-le ning sülearvutite lõplikku võitu ja domineerimist personaalarvutite üle.
Eelmise aastakümne keskpaiku alustas oma edukäiku uus ideoloogia – nn pilvearvutus (Cloud Computing). Kuna Internet oli lairibaühenduste kiiruste kasvuga muutunud kättesaadavaks pea igas kohas ning lisaks oli toimunud plahvatuslik traaditu side (WiFi, WiMAX, 2G, 3G) areng, hakkasid paljud rakendused, mis varasemalt meil kohalikus arvutis „elasid”, kolima veebikeskkonda. Samuti pakuti palju erilahendusi (nii tasuta kui tasulisi) kõigile kasutajagruppidele ärimeestest kodukasutajateni oma andmete säilitamiseks, tarbimiseks ja jagamiseks veebikeskkonnas ehk „pilves”.

Mobiilsed masinad pakivad end kokku
Suur hulk tavakasutajaid, kelle arvutivajadus piirdub veebi lehitsemisega, meilide lugemise ja saatmisega, sotsiaalmeedia kasutamisega ning teksti- ja tabelitöötlusega, ei vajanud enam meeletut arvutusjõudlust oma masinas ega ka suuremahulisi andmekandjaid rüperaalis. Neile oli vajalik vaid juurdepääs internetis asuvatele ressurssidele ning arvuti kujutas vaid konsooli, terminali, mille abil veebile ligi pääseda. See omakorda tõi kaasa uue mobiilsete arvutite alaliigi – nn Netbookide tekke. Netbook on koostatud veelgi madalama energiavajadusega komponentidest, seega veelgi pikema akult töötamise ajaga ning mis kõige olulisem – soodsaima hinnaga lahendus, muutudes ülipopulaarseks arengumaades ja vaesemates riikides. Kuid nende kergus ja akuaeg muutsid nad ahvatlevaks ka laiematele kasutajagruppidele. Nii loodigi esmaste odavate (ka välimuselt rohkem kahvlisahtlit meenutavate kobakate) kõrvale juba veidi kallimaid, kuid elegantse disainiga masinaid, mille populaarsus vastas ennustustele.

Lahingud arvutituru jagamise nimel
Ennustused sülearvutite võimuhaaramisest pidasid paika – aastaks 2008 oli tava-PC-de ja sülearvutite osakaal müügis võrdselt 45% ning netbookidel 9%, kuid kui need ka mobiilsete arvutite üldhulka lugeda, oli mobiilsetel masinatel ülekaal saavutatud: 54% vs 45%. Järgmisel, 2009. aastal, oli see suhe juba 38% tavamasinatele ja 62% mobiilsetele (sh 18% netbook). Kuni toimus uus „revolutsioon” – nimelt ilmutas õunafirma Apple aastal 2010 oma tahvelarvuti iPad, mis juba ava-aastal kogus 6% turust, viies mobiilseadmete osa juba 68%ni. Eelmisel aastal oli tahvlite (iPad ja Androidi-masinad) osakaal juba 13% kogu arvutiturust. Sülearvutite osakaal jäi küll endisele 44% tasemele, edu saavutati hammustades 1% netbookidelt ja 5% tavamasinatelt, mille osakaal oli kukkunud juba 27%ni. Kui lisada siia nutitelefonide areng, nende aina suuremad ekraanid, kaasajal juba isegi neljatuumalised protsessorid ja meeletu rakenduste hulk, siis võime rääkida tõepoolest mobiilsest revolutsioonist. Nüüd kuulutasid juba paljud oraaklid, kuidas ka sülearvuti sureb välja, ent leidus ka kainemaid spetsialiste, kes nägid, et tahvel või nutitelefon ei sobi siiski igasse nišši ja igaks otstarbeks. Nagu on öeldud, et asi, mis on loodud tegemaks kõike, ei tee neist midagi korralikult ja rahuldavalt. Millised võimalused on siis vanadele veteranidele jäänud?

Ka veteranid säilitavad oma koha
Esiteks lauaarvutid. Nendele ennustab Forrester aastaks 2015 vaid 18% turuosa, kuna korralikku arvutusmahukat teadustööd, CAD/CAM projekteerimist, 3D-graafikat ja keerukat videotöötlust me mobiilsel masinal ei tee (või maksab selline sülearvuti kolme-nelja tavamasina hinna sama jõudluse juures). Ja väga oluline kasutajagrupp, kellele jääb lauaarvuti senini ikka ainsaks vahendiks, on arvutimängurid, kelle hulk on kasvanud sadadesse miljonitesse, kes tahavad oma lemmikmänge nautida parimas 3D-keskkonnas suurimatel monitoridel kõrgeimal lahutusel ja parimate eriefektidega. Kuigi on ehitatud ülikalleid sülearvutisüsteeme (nt Alienware), jäävad need ikkagi lahjaks 30tollise ekraani 2560 x 1600 (või tulevikus parema) resolutsiooni taga. Kuid ka need kasutajad, nn power-userid, ei uuenda oma masinat enam paar korda aastas, vaid heal juhul aasta-paari tagant, mis kajastub loomulikult lauaarvutite müüginumbrites ja nende turuosas.
Teiseks tavalised sülearvutid ja netbookid. Ka neile ennustab Forrester praeguse status quo enam-vähem säilimist – aastaks 2015 sülearvutite osa 42% ja netbookidel 17%. Miks? Tahvel on küll tilluke ja tore ning aku peab, aga pikemat kirjatööd teha puuteekraani näppudega togides on omajagu piin. Samuti nagu on suuri tabeleid pisikesel 8–10tollisel ekraanil samal moel töödelda ja kogu aeg edasi-tagasi, üles-alla kerides tüütumast tüütum. Ning ega filmi vaatamist 10tollisel ekraanil ei saa just elamuseks lugeda. Nutitelefonidest selles vallas ma parem ei räägigi, mina igatahes keeldun nutitelefonil mingit artiklit kirjutamast. Ning võib-olla sooviks kasutaja ka meelt lahutada ja vahel mõnda veidi kobedamat mängu kui Facebooki talupidamine mängida? Jah, väljapääsuna on küll loodud kolmanda poole lahendusi nagu lisaklaviatuurid ja nn joystickid (Logitechilt ja muudelt tootjatelt), kuid siis tekib küsimus – miks mitte juba osta sülearvuti või netbook – kogukaal ja hind tuleb sama, aga võhma rohkem.

Ultrabookid annavad vastulöögi
Kui Microsoft, kes senini oli oma Windowsi operatsioonisüsteemidega kogu aja x86 protsessoriarhitektuuri paadis, kuulutas välja uusima Windows 8, mis töötab nii Inteli/AMD x86 protsessoritel kui tahvlite ja nutitelefonide südameks olevatel ARM-protsessoritel, haaras Inteli kerge paanika. Midagi oli vaja ette võtta ja selleks kuulutas ta eelmise aasta viimases kvartalis välja Ultrabooki. Selleks otstarbeks lõi Intel 300 miljoni dollarilise fondi ja kaasas suurema osa sülearvutitootjatest, kes samuti näevad oma turuosa nahkapanekut tahvlite poolt. Erinevalt ARMide „lihtsustatud” protsessoritest ajavad Ultrabooke ringi n-ö täisväärtuslikud Inteli Core i7, i5 või i3 CULV madala energiatarbega protsessorid (TDP kuni 17 W). Esimeses faasis arhitektuuriga Sandy Bridge, selle aasta juunist teises faasis arhitektuuriga Ivy Bridge ning 2013. aastal kolmandas faasis saabuva arhitektuuriga Haswell (TDP kuni 15 W). Edasi on Intel määratlenud arvuti paksuse: 13,3“ ekraaniga arvutite jaoks 18 mm või vähem, 14“ ja suurema ekraaniga masinatele 21 mm või vähem. Autonoomset tööaega nõutakse vähemalt 5 tundi ning S4 taseme unerežiimist väljumist alla 7 sekundi. Kaalu osas pole konkreetset nõuet, et Ultrabooki nime kanda, kuid soovituslikult peaks see jääma alla pooleteise kilogrammi. Teises faasis lisandub nõue USB 3.0 olemasoluks. Esimeses faasis on ametlike partneritena oma Ultrabooke pakkuda suurtootjatel Aceril, Asusel, Dellil, HP-l, Lenovol, LG-l, Samsungil ja Toshibal.

Samsung Ultrabook NP530
Esimese pääsukesena minu kätte lennanud Ultrabookidest oli mul põhjalikumalt võimalus tutvuda Samsungi tootega, mida sain pikemalt katsetada, ja esimesed muljed olid väga head. 13,3“ LED-mattekraan lahutusega 1366 x 768 on piisavalt kirgas ja selgelt loetav, masinat ajab ringi võimekas Inteli i5-2467M-protsessor. Püsimäluks on 500 GB tavaline pöörlev kõvaketas, mida kiirendab 16 GB mahuga välkmäluseade iSSD.
See kombinatsioon lubab suurt andmemahtu, ajamata samas „puhta” SSD kombel hinda taevasse (kui kasutusel oleks umbes sama mahuga 480 GB SSD, siis ainult selle hind oleks 750 €!). See „segu” lubab enimkasutatavad failid ja programmid kopeerida ka ülikiirele SSD-seadmele, kus nad on pea viivituseta kättesaadavad. Kui me aga enam mingit programmi ei kasuta ja tegeleme hoopis uue tarkvaraga, siis vana kaotatakse kiirest osast ja asendatakse uuega. SSD-l paigutatakse ka kiirusekriitiline virtuaalmälufail ning unerežiimi andemete fail (sinna kirjutab arvuti kaane sulgemisel aktiivse operatiivmälu seisu, et kaant avades see taas kibekähku kasutusele võtta). Ka heli alal on masin klass omaette – 3D SoundAlive helisüsteem koos 4 W stereokõlaritega pakub multimeedias oluliselt paremat saundi kui muidu tavapärane plekine ja vaikne „prääks”. Samas on masin suutnud sellise jõudluse juures jääda tavatult kõhnaks – paksust vaid 14,9 mm ja kaalu ainult 1,47 kg. Tavapärase 1–2 USB-liidese asemel leiame me neid NP530-lt koguni kolm, sh üks uusim ja kiireim USB 3.0. Ning kui me nüüd kipume arvama, et selline imemasin on taskukohane vaid pangahärradele ja europarlamentääridele, siis oh üllatust – Elioni poest leidsin ma ta äsja müügile saabununa vaid 799 € eest.

Sarnased artiklid