Olerex: kütuseaktsiisi tõus tekitab 35 mln euro suuruse puudujäägi
Alan Vaht, AS Olerex kütuste sisseostujuht
23.08.2016

Viimaste kuude kütuseaktsiisi laekumised näitavad, et alalaekumiseks kujuneb aasta lõpus 5,4% ehk ligikaudu 25 mln eurot, millele lisandub umbes 10 mln euro suurune kaotus kütuse müügilt makstava käibemaksu alalaekumisest.

Täna saame tõdeda, et riigi aktsiisipoliitilised sammud on Eesti majandusele tervikuna olnud kahjulikud ning iga järgnev kuu muudab tulemuse vaid kehvemaks. Kui Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis 1,7%, siis teises kvartalis oli majanduskasvuks kõigest 0,6%. Esimese kvartali tulemused näisid petlikult head tänu aktsiiside tõusule eelnenud aktsiisikaupade varumisele, mis kütuseaktsiisi osas tähendas veebruaris ligi 2,5kordset ülelaekumist. Säärane suur ühekuine ülelaekumine on aga täielikult varjutanud tegeliku palju süngema pildi, mistõttu on avalikkusele tegelikku olukorda pigem tugevalt ilustatud.

Jättes kütusevarumise ja sellest tulenenud veebruarikuise kütuseaktsiisi suure ülelaekumise kõrvale on märtsist kuni juulini olnud kütuseaktsiisi alalaekumiseks 42 mln eurot. Lisaks peab arvestama sama perioodi käibemaksu alalaekumisega ca 17 mln eurot, mis teeb kogukaotuseks juba 59 mln eurot. Tekkinud kaotus tuleneb puhtalt tarbimise kolimisest Lätti ja Leetu. Maksutulude säärast kaotust on seni aidanud peita just veebruarikuine ligi 2,5kordne kütuseaktsiisi ülelaekumine. Viimase kahe kuu diislikütuse tarbimine on eelmise aasta sama ajaga võrreldes vähenenud 17 mln liitri võrra. Seniste andmete alusel jääb augustikuu viimaseks, kus aktsiisilaekumine on koos veebruarikuise suure ülelaekumisega veel 1% plussis ning seega vajub riigieelarve septembrikuuga juba miinusesse.

Suvekuude andmete põhjal saab prognoosida, et kütuseaktsiisi osas kujuneb riigieelarve alalaekumiseks 5,4% ehk ca 25 mln eurot. Lisaks tuleb kütusemüügilt makstava käibemaksu tõttu arvestada umbes 10 mln euro suuruse käibemaksu kaotusega. Seega võib kütuseaktsiisi tõus tähendada riigieelarvele ligikaudu 35 mln euro suurust puudujääki. Tõsi, 2015. aastaga võrreldes kogutakse riigieelarvesse ca 21 mln. eurot enam aktsiisitulu, kuid siinjuures on olulisem fakt, et majandusele tervikuna on tehtud kahju. Majanduskasv on aeglustunud ning kütusehinnast sõltuvate majandussektorite konkurentsivõime on naaberriikidega võrreldes langenud. Tähtis on aru saada sellest, et konkurentsivõimet on kahjustanud just kütuseaktsiisi tõusust tulenev suur kütusehindade erinevus lõunanaabritega.

Juhtisime kätte jõudnud probleemidele tähelepanu juba eelmise aasta kevadel kui aktsiisitõusuplaan avalikuks tuli. Piltlikult öeldes pandi “aktsiisiseemned” lootusrikkalt mulda, sest Exceli tabel näitas rammusat saaki. Saaki tabas aga ikaldus, sest transpordiettevõtted viisid kütusetankimise Lätti ja Leetu, kasvatades seeläbi maksutulu lõunanaabrite riigieelarves. Tähelepanuväärne on siinjuures fakt, et Läti maksuameti andmetel on 6 esimese kuu summaarne diislikütuse tarbimine kasvanud eelmise aasta sama ajaga võrreldes 12,4%.

Meenutuseks olgu toodud, et aktsiiside tõstmist põhjendati sooviga maksustada pahesid kõrgema aktsiisimääraga. Selle tulemusena kolis tankimine Eestist ära, kuid Lätis tangitud kütus tarbitakse endistviisi ära Eesti teedel. Oluline on ka fakt, et eeltoodust tulenevalt puuduvad valitsusprogrammis väljakäidud lubaduste elluviimiseks aktsiisitõusust loodetud finantseerimisallikad, rääkimata vähenenud tuludest teedeehitusse ja -hooldusesse.

Kütuseturu kolm võimalust järgnevateks aastateks.

Esiteks leiab valitsus endas mehisust tunnistada, et aktsiisitõusuga tehti valearvestus ja kogu tõus pööratakse tagasi.

Teiseks, ollakse küll vaprad oma viga tunnistama, kuid tehtud sammu tagasi ei võeta. Küll aga jäetakse ära järgmise ja ülejärgmise aasta algusesse planeeritud maksutõusud. Eeldusel, et Läti ja Leedu oma aktsiisimäärasid ei muuda – ilmselt mitte, sest lõunanaabrid konkureerivad kütusetankimisel Poolaga – stabiliseerub Eesti kütuseturg 11-13% kütusetarbimise languse juures.

Kolmanda võimalusena jääb eelmisel aastal otsustatud 3aastane aktsiisitõus täies mahus kehtima. See tähendab, et diislikütuse hind võrdsustub Soomega, hinnavahe Läti ja Leeduga kasvab 25 sendile liitrilt ning kütusetarbimine väheneb täiendavalt ca 10%. Kütusefirmad panustavad enda käibe kaitsmiseks Läti ja Leedu turgudele ning lisaks kütuseturule laieneb langus ahelreaktsioonina Eesti kütuseturgu teenindavatele sektoritele. Konkurentsivõime vähenemisest tulenevalt kannatavad ka kütuse sisendhinnast sõltuvad majandussektorid.