Nutikaitse 2017: nutitelefon ei paku kasutajale ainult võimalusi, vaid sisaldab ka ohtusid
05.11.2013

Täna riigi ja erasektori koostöös käivitatud Nutikaitse 2017 projekti avaüritusel tõdesid suuremate pankade ja telekomifirmade esindajad, et üha laiemasse kasutusse jõudvad nutiseadmed ei paku mobiilsete e-teenuste ja rakenduste kasutamisel ainult mugavust ning aja kokkuhoidu, vaid teadvustada tuleb ka kaasnevaid turvariske.

„Nutiturvalisusest rääkides tuleb alustada sellest, et praegu pole paljud kasutajad endale teadvustanud seda tõsiasja, et nutitelefon on sisuliselt arvuti ning kõik arvutimaailmast tuttavad probleemid jõuavad ühel ka nutiseadmesse,“ tõdes EMT juhatuse esimees Valdo Kalm. „See, et praeguseni pole eriti midagi juhtunud ning Eestis on esinenud ainult üksikuid mobiiliviiruse või pahatahtlikult loodud tarkvara juhtumeid, on kardetavasti pigem vaikus enne tormi. Ja ühtlasi tähendab see, et just praegu ongi õige aeg hakata turvaküsimustega tegelema ning kasutajate teadlikkust tõstma, sest ennetav tegutsemine on alati kordades parem kui tagajärgedega tegelemine.“ Kalm lisas, et turvalisus on alati kompromiss kasutusmugavusega ning siin saab Mobiil-ID laiema kasutuselevõtu ja edasi arendamisega palju ära teha.

SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit märkis, et täna tehakse kõikidest pangatehingutest üle 99% läbi elektrooniliste kanalite. „Tulevikus kasutatakse enamus pangateenuseid läbi mitmesuguste nutiseadmete. Pangad pööravad pidevalt tähelepanu ja teevad suuri investeeringuid oma IT süsteemide andmeturvalisuse tõstmiseks, kuid kogu turvalisus elektrooniliste pangateenuste kasutamisel ei sõltu ainult pankadest. Oluline osa on ka kliendi enda teadlikkusel ja hoolsusel.“

Eerika Vaikmäe-Koit viitas ka 2006. aastal algatatud Arvutikaitse 2009 projektile, mis on olnud väga edukas. Projekti läbi suurenes klientide teadlikkus arvutiviirustega seotud ohtudest, oluliselt kasvas ID-kaardi kasutajate arv, paranes Eesti e-teenuste valik ja kvaliteet ning arendati välja Mobiil-ID teenus. „Projekti tulemusena on arvutikuritegevuse tase Eestis väga madal. Nutiseadmete levik loob aga uusi ohte, vastutustundliku ettevõttena tunneme endal kohustust aidata meie klientidel nutiseadmeid turvaliselt kasutada.“

Nutiseadmete kasutajate harimist Nutikaitse 2017 projekti raames pidas oluliseks ka Swedbank Eesti finantsdirektor Heiki Raadik, sest mobiiltelefon võib olla tõenäoliseks ründeobjektiks. „Järjest rohkem inimesi ajab oma igapäevaseid pangaasju kasutades selleks mõnda nutiseadet nagu nutitelefon või tahvelarvuti. See kanal on meie jaoks kõige kiiremini kasvav elektrooniline kanal ning klientide teadlikkuse tõstmine nutiseadmete turvalise kasutamise osas on meile väga tähtis,“ märkis Raadik.

„Inimesed ei saa aru, et nutiseade on sinu varale ohtlik, kui sa seda valesti kasutad,“ lausus Elisa juhatus esimees Sami Seppänen. Samas lisas ta, et ei piirduks siinkohal ainult üksikisiku tasandiga: „Nutikaitse on tänapäeva võtmeküsimus - see tõstab ühiskonna, majanduse konkurentsivõimet. Inimesed peavad hakkama usaldama ka teisi, kui ainult suuri panku ja telekomiettevõtteid.“

Nutikaitse 2017 koostööleppe algatajad ja allkirjastajad on Sertifitseerimiskeskus, Riigi Infosüsteemi Amet, Swedbank Eesti, SEB Pank, Elion Ettevõtted, EMT, Elisa Eesti ja Tele2 Eesti. Projekti koordineerib Vaata Maailma Sihtasutus. Koostööleppega liitujad soovivad üheskoos tõsta nutiseadmete kasutajate, arendajate ja müüjate turvateadlikkust ning kasutamisoskusi, luues seejuures võimalusi, et turvaline tarkvara ja turvatarkvara oleks lihtsalt ja kasutajasõbralikult kättesaadav.