Lühike vastus: pilt on veidi kollakas ja heli mõnevõrra väsitav. Testi tehes polnud ju selge, et Sony AF9 saab lõpptulemusena tipphinnangu – see selgus alles punktide jagamisel. Viis tärni ja möödunud aasta parim tulemus on sellegipoolest faktid, millest ei saa kuidagi mööda vaadata.
Sony pole senistest konkurentidest otseselt parem üheski konkreetses kategoorias, jäädes näiteks telepildigi osas parimatele neist alla. AF9 edu saladus peitub väga ühtlases tervikus – kõik olulisematele alamkategooriatele antud hinded olid kokkuvõttes head või väga head.
AF9 on hetkel müügil olevate Sony telerite tippmudel. Eelmisel suvel esitletud teleril võeti taas kasutusse A1 disain, mille puhul suur osa elektroonikast on mahutatud teleri tagaküljelt lahtikeeratavasse tugijalga. Veidi tahapoole kaldu olev teler sobib asetamiseks pigem põrandale või madalale siledale alusele.
Kõlariteks on sarnaselt eelmistele tippmudelitele ekraanipind, mis vastutab keskmiste ja kõrgemate sageduste eest, ja tugijalas olev bassikõlar.
LG toodetud OLED-paneel on uus, kui võrrelda eelmise mudeli AF8 omaga. Ehituselt AF8-ga sarnase paneeli valgustkiirgavad pikslid on pindalalt suuremad.
Seniseid Sony nutitelereid kimbutanud kiiruseprobleeme lahendab uus kiibistik ja kahekordistunud töömälu. Androidi versiooniks on 8 ehk Oreo.
Erakordne pilt
Mõõteseadmete ja mitmete vaatamissessioonide abil täppishäälestatud pildiseadistuste tulemusena on pildikvaliteet suurepärane, sõltumata vaadatava materjali iseloomust ja resolutsioonist.
Paljude OLED-paneelide puhul nähtav heleduste tumenemine suuremate valgete pindade juures – näiteks talispordi ülekannete puhul – on minimaalne. Pildi üldine tonaalsus ja värvitasakaal on peaaegu normikohased, aga näiteks nahatoonides võib märgata kohati kollakaid varjundeid. Videosignaali müra võimendub mõnevõrra kõrgterava pildi puhul.
Suurima miinuse tõmbab pildikvaliteedi lahtrisse kiirete liikumiste kuvamine. Vaatamata seadistustele on need ikkagi vähem või rohkem hüplikud või siis esineb kummalisi moonutusi. Enim segab see siis, kui ekraani vaadata suhteliselt lähedalt – nii umbes paari meetri kauguselt. Mida suurem pind kujutisest korraga liigub, seda kummalisem see paistab.
Läikiv ekraan peegeldab ümbritsevat keskmisest rohkem, millega tasub teleri paigutusel arvestada.
Tuleb mainida, et üks oluline põhjus, miks kollakad toonid kohati liiga pealetükkivad olid, peitus teleri tarkvaras. Nimelt muutusid valgetasakaalu seadistuste numbrid pärast nende käsitsi muutmist täiesti omavoliliselt – ja kokkuvõttes osutus võimatuks soovitud seadistuste salvestamine. Tõenäoliselt on tegemist veaga seadistustarkvaras ning pole võimatu, et see parandatakse mõne uuenduse käigus.
Kuulatav heli
Heli osas võib AF9 liigitada napilt kategooriasse „hea”. Sellegipoolest on heli kraadi võrra kehvem, kui eelmisel mudelil AF8 ja samuti A1-l. Madalamad sagedused kukuvad väga järsult ja kuuldavalt umbes 60 Hz juures. Tonaalsuselt veidi tuima ja plassivõitu kõlapildi juures torkab kõrva veidi liig tugev ja nasaalne keskriba. Ekvalaiseriga on helipilti siiski võimalik mõnevõrra neutraalsemaks reguleerida.
Vaatamata neile miinustele pole heli ühe teleri kohta kindlasti liiga halb. Kõne eristub hästi ning muusika kõlab sõltumata stiilist ühtlaselt ja samalaadselt. Kes aga soovib kuulata hifi-heli, peab lisama telerile välise helisüsteemi.
Omapäraseks võimaluseks on teleri kõlarite kasutamine kodukino keskmise kõlarina, milleks on eraldi passiivkõlarisisend teleri tagapaneelis.
Piisavalt funktsioone
Funktsionaalsus on väga hea, seda nii liideste kui tarkvara osas. Ainuke tõsisem miinus on „ajamasina” puudumine välise kõvaketta puhul.
Google Play poest leiab äppe rohkelt – nii ERRi, TV3 Play kui rahvusvaheliste videostriiminguteenuste (Amazon Prime, Netflix) jaoks. Youtube’i äpp ei toeta HDR-standardit. Ka muusikastriimingu äpid toimivad probleemideta.
Netisirvija on kiirem kõigist seni testitud teleritest. Kõik lehed avanesid veatult ning kuva ei erinenud arvutiekraani omast. Tõsisemaks miinuseks selles kategoorias on tootjapoolse klaviatuuri- ja hiirelisamisvõimaluse puudumine, mis on olemas nii mõnelgi konkurendil.
Kõik eespool nimetatud omadused vajavad loomulikult netiühendust, aga telerit saab vabalt kasutada ka ilma selleta. Küll aga tuletab seade siis aeg-ajalt meelde, et ühendus internetiga puudub.
Telepilti saab vastu võtta nii antenni, kaabli kui ka satelliidi kaudu. Üht programmi saab salvestada välisele kettale ning samal ajal vaadata teist.
Pilte, videoid ja muusikat saab vaadata-kuulata nii USB-pulgalt kui mistahes teistest allikatest DLNA vahendusel. Loomulikult on olemas Chromecast’i tugi.
Liideseid on piisavalt. Pildi ja heli saab siirdada telerisse nii digi- kui analoogkujul. Sama võib öelda ka heliväljundite kohta, olemas on nii juhtmevaba Bluetoothi võimalus kui tavaline kuulariväljund.
Nii mõneski kategoorias oleme näinud Sonyst paremaid telereid – eriti puudutab see kiirete liikumiste kuvamist. AF9 jõudluse kohta ei saa aga pahasti öelda ning funktsionaalsuski on väga hea. Ühtlaselt tugev tulemus kõigis kategooriates on tõstnud Sony AF9 seni parimaks Tehnikamaailmas testitud teleriks, mis on saanud hinnalised viis TMi tärni.
Sony KD-65AF9
Esindaja Eestis: Sony Center
Hinnaklass: 3600 €
Ekraani suurus ja tüüp: 65’’ OLED
Paneeli resolutsioon: 3840 x 2160
Mõõdud koos jalaga: 144,9 x 83,2 x 32 cm
Mõõdud ilma jalata: 144,9 x 83, 5 x 8,6 cm
Kaal koos jalaga: 36 kg
Kaal ilma jalata: 27 kg
Vaata lisa mai Tehnikamaailmast.
