Tšehhoslovakkia pika traditsiooniga lennukitööstus jätkas lennukite tootmist ka nendel aastatel, kui ajutiselt oli riigi ametlikus nimes sõna „sotsialistlik“. Ehitati õppe-, sport-, puri-, agro- ja reisilennukeid, ent pisut üllatavalt ka neljakohalisi lennukeid, mis sobisid pigem huvilendudeks ja eraomandisse. Loomulikult polnud idabloki riikides eralennundus lubatud ja nii märgiti nende lennukite otstarbeks õhutakso.
Juba kaks aastat pärast sõda tegi esmalennu neljakohaline, kahe mootoriga ja kabiinist avara väljavaatega mudel Aero Ae-45 ehk Aero 45. Tootjatehase vahetuse tõttu on kasutusel ka mudeli tähistus Let Ae-45. Peagi järgnesid edasiarendused Super 45 ehk 45S ja võimsamate mootoritega Ae-145. Kokku ehitati neid 590 ja nad osutusid edukaks ekspordikaubaks. Paljud müüdi läänepoolsetesse riikidesse, kus eralennundus muutus üha populaaremaks.
Nüüd on ka Eestis registreeritud peagi 70-aastaseks saav Aero 45S, mis on lennukorda seatud. Kuidas see toimus, kirjeldavad lennuki omanikud.
Esimene lennuperiood
Kõne all olev Aero 45S seerianumbriga 03-007 ehitati 1956. aastal ja registreeriti samal aastal Lääne-Saksamaal. Enne lennuki müümist Suurbritanniasse oli tema omanik mõnda aega esimene maailmameister vigurlennus Ladislav Bežak. Lisaks sportlikele saavutustele sai ta kuulsaks 1971. aastal emigreerumisega läände.
Põgenemise põhjuseks oli „vennaliku abi“ pakkuma tulnud võõrväed koduriigi suunamiseks õigele teele, vahendiks aga kahekohaline treeninglennuk Zlin Z-226, mille esiistmele suutis ta paigutada naise koos nelja pojaga ja tagaistmelt juhtida Zlin Prahast Nürnbergi. Saksamaale jõudes sai ta peagi neljakohalise Aero omanikuks ja ta pere pisut mugavamad tingimused lennureisideks.
Britimaalt tuli Aero 45S koos uute omanikega Eestisse üha lähemale, alguses Taani, 1987. aastal Soome. Samal aastal toimus eelmise sajandi viimane lend, sest maandumisel Helsingi Malmi lennuväljale said lennuki propellerid tõsiselt viga ja tema parandamist ette ei võetud.
Soomlased säilitavad hoolikalt kõike nende lennundusajalukku puutuvat, ent kuna tegemist oli Soomes väga nappi aega lennanud ja ainsa seda tüüpi lennukiga, siis ei näidanud ükski Soome lennundusmuuseumitest piisavat huvi, et eksootiline lennuvahend oma kollektsiooni hankida.
Saabumine Eestisse
Malmi lennuvälja külastanud eestlastele jäi aga Aero 45S silma selle poolest, et tema taastamine ei tundunud võimatu ettevõtmine. 1996. aastal vormistati ostuleping, lennukilt eemaldati ajutiselt tiivad, et teda saaks viia laeva peale ja tuua Soome lahe lõunakaldale.
Lennuki restaureerimiseks mingeid tähtaegu ei seatud, hobi korras tehti seda aegadel, mida töö- ja muud kohustused võimaldasid. Juhtus ka nii, et Aero veetis aastavahetuse samas tehnilises seisukorras, nagu aasta varemgi. Kuid ära teda ei unustatud, kontakti võeti taastamistöödeks kasuliku info saamiseks teiste Aero 45S omanikega maailmas, keda on nüüd alla kümne.
Töid lennuki kallal tehti valdavalt ise, erioskusi vajavate tööde puhul kasutati spetsialistide abi. Mida kaugemale jõudis restaureerimistööde järg, seda suuremaks läks soov nende töödega kiiremini ja edukalt lõpetada.
Eestis Aero 45 registreerimine käis suhteliselt hõlpsalt. Esiteks seetõttu, et nagu autodelgi, on uunikumi nime väärivatele lennukitele veidi leebemad nõuded. Teiseks on kõik kolm omanikku olnud tihedalt seotud lennundusega ja teavad, kuidas korrektselt asju teha. Saadi soovitud registritähis ja eelmise aasta detsembris esialgu vaid ühekordne lennuluba katselennuks.
Loomulikult seda luba kohe ka kasutati ja Aero 45S ES-ART tegi esimese lennu Kuusiku, ametlikult Rapla lennuväljalt 12. detsembril 2024, täpselt samal kuupäeval 28 aastat tagasi vormistati lennukiostu leping. Aero eelmisest, õnnetusega lõppenud lennust oli möödunud 37 aastat ja üks päev. Varasemale 1343 lennutunnile hakkas tulema lisa.
Lennuki omanikel on kavatsus edaspidi osaleda Eestis toimuvatel lennundusüritustel, sealhulgas publikurohkeimal neist, Eesti lennupäevadel Tartumaal järgmise aasta suvel.
