Petulehti avastati aprillis 439 ja enamik neist olid loodud investeerimiskelmusteks. Politsei andmeil kaotas mitu inimest selliste petuskeemide tõttu kümneid tuhandeid eurosid ja suurim kahjusumma on olnud viimasel ajal 220 000 eurot. Investeerimispettuste vältimisest saab lähemalt lugeda veebilehelt itvaatlik.ee.
Panga- ja muude kontoandmete varastamiseks mõeldud õngitsuslehti leiti eelmisel kuul 201.
RIA intsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) piirab petu- ja õngitsuslehtedele ligipääsu, teavitab neist veebimajutajaid ja jagab infot ka oma rahvusvaheliste partneritega. Info pahaloomulistest veebilehtedest on oodatud aadressil cert@cert.ee.
Levinumad petuskeemid
Aprillis levisid Eestis petukõned, kus kurjategijad tutvustasid end Tervisekassa töötajatena. Kõnedes väideti, et võimalik on taotleda soodustust 1. aprillist suurenenud eriarsti visiiditasule ja soodustuse vormistamiseks küsiti muu hulgas PIN-koode. Tegelikult tahtsid petturid lihtsalt kannatanu pangakontole ligi pääseda. RIA soovitab petukõne kohe katkestada ning kindlasti ei tohiks jagada oma isikuandmeid ega PIN-koode.
Samuti sattusid paljud Eesti inimesed aprillis taas Facebook Marketplace’i pettuste ohvriks. Skeem toimib järgmiselt: petis võtab ühendust kauba müüjaga ja avaldab soovi selle ära osta. Seejärel teatab „ostja“, et soovib kauba kätte saada kulleriga ja saadab müüjale lingi õngitsuslehele, mis meenutab kullerfirma kodulehte.
Kui ohver on oma andmed õngitsuslehele sisestanud, võetakse tema pangakontolt maha nii suur summa kui võimalik. Suurim niimoodi kaotatud summa ulatus aprillis politsei andmeil üle 14 000 euro. Veel mitmed inimesed jäid ilma tuhandetest eurodest.
RIA rõhutab, et kindlasti ei tohiks klikkida ühelegi „ostuhuvilise“ saadetud lingile. Müüja peaks vormistama paki saatmine alati ise kullerfirma ametliku lehe kaudu. Raha kättesaamiseks tuleks anda ostjale oma pangakonto number.
