Nissan GT-R
Tõnu Ojala
01.08.2009

Umbes 1,3 miljoni kroonine hinnasilt Nissanil tundub ilmse liialdusena. Kui aga jutt käib Nissan GT-R-ist, asetub kõik oma kohale, sest tegu on Nissaniga, millele konkurentideks pole mitte Toyotad ja Mazdad, vaid hoopis Porsched ja Ferrarid.

Eurooplase jaoks on Nissan GT-R seni tähendanud midagi kauget ja ülimalt eksootilist, sest ametlikke kanaleid mööda pole neid Euroopas müüdudki. See küll ei tähenda, et neid autosid Vanas Maailmas üldse kohata ei võiks – peamiselt võib neid ette sattuda Suurbritannias, kuhu neid mitteametlikult on Jaapanist toodud. Muidugi ei saa ka uue põlvkonna GT-R enam kui 1,3 mln krooni maksvana mingilgi moel olla nn massiautoks, kuid on selge, et seda autot hakkab meilgi siin-seal siiski nägema – on ju koodnimetust R35 kandva uue GT-R-i näol tegu esimese omataolisega, mida ametlikul moel ka vasakpoolse rooliga osta saab.
Uus Nissan GT-R eristub oma eelkäijatest ka selle poolest, et enam ei märgi täheühend GT-R mingit „lisanime”. Tegu on esimese GT-R-iga, mis ei ole loodud mõne olemasoleva mudeli tippversiooni “kõrvale” (nagu seda oli nt viimane Skyline GT-R) – seega oli Jaapani konstruktoritel sedapuhku rohkem mänguruumi.
Mis asi see GT-R siis ikkagi on? Tegu on eesmootoriga varustatud nelikveolise superautoga, mille kere konstruktsioonis on kasutatud nii terast, alumiiniumi kui süsinikfiibrit ning mis kubiseb kõrgtehnoloogiast. Tõsi, sõitjateruumi materjalid jätavad võrreldes nt Saksa konkurentidega veidi odavakoelise mulje, kuid Nissan pole seda ilmselt primaarseks pidanudki, rõhudes enam sisule.
Äärmiselt jõuline välimus ei ole GT-R-i puhul kaugeltki vaid välise efekti saavutamiseks. 485 hj V6-mootoriga GT-R on tegelikult üks kiiremaid seeriaautosid üldse – 100 km/h kiiruse saavutamiseks kulub tal vaid 3,5 sekundit ning selle tulemusega näitab Nissan koha kätte nii Porsche 911 Turbole (3,9 s; 480 hj), Ferrari F430-le (ligi 4 s; 490 hj) kui ka Mercedes-Benz SLR McLarenile (3,8 s; 626 hj). Ja kui kuskil sel moel sõita oleks, kannataks GT-Ri kiirendada kuni kiiruseni 310 km/h – ei mingeid elektroonilisi piirajaid, mis paljudel autodel 250 km/h-ni jõudes hinge kinni pigistavad!
Autosse istunud juhil lööb ees olevate näidikute virvarr esialgu silmad kirjuks. Juhi ees olevas tavaplokis on neid kokku 5, lisaks on võimalik keskkonsooli ülaosas olevale ekraanile manada veel teist samapalju (ja seda veel väikese varuga)! Selline hi-tech saabki tulla vaid Jaapanist! Muide, GT-R-i puutetundlik näidikuplokk ei näe sugugi juhuslikult välja kui mõne arvutimängu ekraan – sama firma, kes selle valmis teinud, on tegev ka Sony PlayStationi juures.

Teele!

Mugava sõiduasendi leidmine käib lihtsalt, nii istmed kui rool võimaldavad kiiresti sobiva asendi paika panna. Ametlikult on GT-R küll neljakohaline, kuid reaalselt saab rääkida siiski kahekohalisest autost.
Sportautole kohaselt vaatab juhile näkku tahhomeeter, sellest vasakul asuv spidomeeter pole aga kuigi ülevaatlik (eriti nn tavakiiruste juures). Aga võiks olla, sest kiirust kogub GT-R ülikiiresti ja kui seda ignoreerida, võib kergesti jalameheks jääda… Õnneks saab aga kiirusnäidu numbrikujul ka tahhomeetri alaserva tekitada ja seda on hoopis parem jälgida.
GT-R on tavaoludes tagaveoline, kuid auto nelikveosüsteem suudab vajadusel kuni 50% veojõust suunata ümber esiratastele. Mehist müdinat tegev 485 hj V6-turbomootor asub ees, käigukast omakorda taga. Nii et mootori veojõud jõuab üht kardaani pidi auto tagaossa ning sealt kantakse osa sellest teist kardaani pidi tagasi ette. Automaatkast on automaatse topeltsiduriga (võrreldav Volkswageni DSG-ga), mis vähendab käiguvahetusteks tarvilikku aega, käike saab sportautole kohaselt vahetada ka käsitsi – seda kas käigukangi või roolitaguste valitsate abil. Erinevaid sõidurežiime on kokku kolm – sportlikuks ja tavaliseks sõiduks ning talvisteks oludeks.
Nagu juba mainitud, on GT-R dünaamika osas absoluutsest tippklassist. 100 km/h ilmub spidomeetrile 3,5 s möödudes ning siis, kui nn kiired tavaautod sama kiiruse saavutavad, liigub GT-R juba järgmise sajase kiirusega, kuid siis on tegu juba 100 mph ehk 160,9 km/h-ga.
Auto sisaldab sõna otseses mõttes musta kasti ja see peaks GT-R-ide omanikud ettevaatlikuks tegema. Kui selgub, et auto kallal on vägivalda tarvitatud (ehk siis viisakamalt väljendades „ebasihipäraselt kasutatud”), võib hõlpsalt juhtuda, et garantiist tuleb suu puhtaks pühkida. Garantiiperiood ise on GT-R-il nagu Nissanil ikka – 3 aastat või 100 000 km, kuid arvestada tuleb nüansiga, et hooldusvälp on 10 000 km.
Ning GT-R-i hooldamisega on nii, et Põhjamaades ongi üldse vaid kaks kohta, kus täiemahulist hooldust teha saab – Soomes Porvoos ja Rootsis Göteborgis. Ainuüksi rehviremont tekitab enamikes rehvitöökodades suuri raskusi – paljukest siis ikka selliseid värkstubasid on, kus GT-R-i 20tolliseid rehve lämmastikuga täita mõistetakse – aga just seda gaasi tuleb GT-R-i rehvidesse pumbata!

Sarnased artiklid