Navi armatuurlaual või tuuleklaasil?
Vello Kala
03.09.2009

Autot ostma minnes tasub kaaluda, kas vajate ka navigatsiooniseadet. Kui vajate, on võimalusi kaks – kas võtate tootja poolt lisavarustusena pakutud tehases paigaldatava navi või ostate ise iminapaga tuuleklaassile kinnituva. Plusse ja miinuseid on mõlemal – püüame need võrdluseks kõrvuti seada.

Esmapilgul näib, et valiku teeb vaid rahakott: tehasenavi on enamasti suurema displeiga, sisaldab tihti selliseid lisasid nagu güroskoop ja kiirendusandur, mis võimaldavad „rajal püsida” ka tunnelites ja muudes kohtades, kus taevas varjatud – ent on samas neli kuni kümme korda „taskunavist” kallim. Ent oodakem – esmamulje pole sageli just tingimata õigeim mulje.

Miks võtta tehasenavi?
Plusse on mitmeid. Alustame välimusest. Tehasenavi on auto loojate poolt interjööri integreeritud. Hoopis kenam võrreldes mingi tuuleklaasil tilpneva ja sabadena toitejuhet ja ehk ka antenni- ja mikrofonikaablit kandva nn taskunaviga. Ka hinnavahe pole lähemal uurimisel nii määrav. Originaalnavi on küll kordades kallim, ent selle hinna saate ostes auto hinna sisse sulandununa, maksate seda jupikaupa kogu liisinguaja ning igakuist makset tõstab navipakett õige vähe.
Plusse on veel. Tehaseseades aparaadi displei on üldjuhul hoopis suurem, mis teeb orienteerumise lihtsamaks – pole vaja silmi pingutada. Güroskoobist ja kiirendusandurist juba kõnelesime. On ka suur vahe, kas kuulete sõidujuhiseid odavaima „taskuraadio” kvaliteedis, mida pakuvad teisaldatavad navid või oma uue auto täiuslikust helisüsteemist. Enam veel, teisaldatava navi peate seadma autoraadiost üle karjuma, tehasenavi aga summutab sõidujuhendi edastamise ajaks raadiohääle ise.
On ka turvalisuse moment: tehaseaudio koos naviga on tänapäeval üldiselt konkreetse auto külge „laulatatud” ning vargal pole suurt mõtet seda välja kiskuma hakata – võõras autos see käima nagunii ei lähe. Navikarp tuuleklaasil on aga varastele nagu punane rätik härjale – varga ja mitme tuhande krooni vahel on vaid õhuke juhiakna klaas. Muidugi saab navikarbi hõlpsalt tuuleklaasilt eemaldada, aga kui seda tuleb teha 5–10 korda päevas, muutub asi üsna tüütuks. Lisaks – ei piisa ju vaid navi eemaldamisest, maha tuleb võtta ka navi iminapaga tuuleklaasikinnitus. Sest navijalg tuuleklaasil vihjab vargale, et navi ise võib peituda kindalaekas. Kui seda seal polegi, on varga pettumus küll suur, ent teie purustatud külgakent see ei kompenseeri.

Miks tehasenavi mitte võtta?
Lähemalt uurides selgub, et ka tillukesel taskunavil on oma pooltargumendid – ja sugugi mitte nõrgad. Esiteks, tehasenavi puhul on enamasti ainult üks valik, võtate või mitte. Tõsi, mõned tootjad pakuvad kaht navisüsteemi, odavamat ja võimalusterohkemat, ent üldjuhul on tegu valikuga üleeilse päeva ja kiviaja vahel.
Järelturul on valikuvõimalused märksa laiemad, koos kaks kuni seitse tuhat krooni maksva navikarbiga võite saada ka bluetooth-vabakäevõimaluse, MP3-mängija, fotolehitseja, tahavaatekaamera ja ka videokaamera – tehasenavid ei pruugi kõike seda sisaldada, näiteks videokaamerana ei saa tehasenavi juba põhimõtteliselt kasutada.
Ent taskunavi põhilised eelised selguvad, kui hakkate navigatsioonisüsteemi kasutama. Nagu kogu gadgetite-maailm, arenevad ka taskunavid imekiiresti – igal aastal ilmuvad uued ja täiuslikumad mudelid. Tehasenavi on ideelahenduselt vähemalt sama vana kui auto, mida ostate. Kuna aga automaailmas vahelduvad mudelipõlvkonnad kümme (sada?) korda aeglasemalt, saate te süsteemi, mis loodi ehk viis-kuus või enam aastat tagasi. Taskunavide maailmas tähistab see aga dinosauruste aega. Nii ongi, et üldjuhul vaatab kallist tehasenavist teile vastu hoopis ilmetum ja vähemate võimalustega pilt kui mõnetuhandekroonisest, ent kolme kuu eest loodud softiga taskunavist. Enamgi, autotootjad üritavad navigatsioonisüsteemiga sageli lihtsalt ostja arvelt raha teha, ostes elektroonikafirmalt odavalt lootusetult vananenud süsteemi ning müües seda teile kalli „originaalina”. Näited? Tehaseaparaadid põhinevad üldjuhul mõnel ka järelturul saada oleval paiksel süsteemil (järelturul asendatakse sellise süsteemiga tehaseraadio). Järelturu paiksed süsteemid kasutavad kaardi ja tarkvara kandjana juba ammu kõvaketast, autoga kaasa pakutakse aga järelturult juba ammu kadunud DVD-süsteeme või isegi CD-süsteeme, mille puhul peate iga kord kui riigipiiri ületate uue kaardiketta seadmesse panema.
Ajafaktor avaldub ka teistmoodi. Meie maailm koos sellele rajatud teedega muutub pidevalt. Ehitatakse uusi teid, tänavaid, sildu ja tunneleid, suletakse vanu. Seega on oluline, et teie navis töötaks igal hetkel võimalikult uus kaardipõhi. Kogemuste järgi jõuavad värsked kaardid taskunavidesse mõne tootja puhul neli korda aastas, no kord aastas aga kindlasti. Tehasenavide puhul võib hilinemine olla kaks-kolm aastat ja enamgi. Väga suure osa autonavide jaoks on Eesti koos suure osa Ida-Euroopaga ikka veel terra incognita – avastamata maa –, mille kohal laiub valge laik ja navigeerimine ei õnnestu. Lisaks on tehasenavide kaardiuuendused üldjuhul hoopis kallimad taskunavide omadest – vahe võib olla mitmekordne. See tähendab aga erinevust sadades eurodes.
Miinuseid on veelgi. Teie tehasesüsteem on autosse laulatatud – te ei saa seda komandeerigu või puhkusereisi puhul rendiauto jaoks kaasa võtta. Mõistagi ei saa tehasenavi taskusse panna, et näiteks leitud hea seenekoht navimällu salvestada. Kui tehasesüsteem vajab parandust, seisab teie auto kogu selle aja hooldekeskuses. Taskunavi puhul sõidate nagu muistegi, parandusse läheb ainult navigatsiooniseade.

Kokkuvõtteks
Me ei seadnud eesmärgiks tõestada, et üks valik on parem kui teine – lõpliku valiku langetab autoostja ise. Küll tuleks igal juhul autoostu kaaludes läbi mõelda ka navigatsioonipool – uurida, kas tehasenavi kaardid katavad kogu Euroopa, kui tihti ja millise raha eest saab neid uuendada. Üsna tark oleks proovisõidule minnes laenata taskunavi ja panna see tehasesüsteemiga kõrvuti tööle – nii saab mõnesaja kilomeetriga selgeks, kummast rohkem tuge on.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid