Napp miinus
Tõnu Ojala
01.02.2016

Maanteeameti liiklusregistri statistika põhjal jäi Eesti 2015. aasta automüük tänu detsembrikuu headele tulemustele tunamullusele alla vaid napi 0,7 protsendiga.

Detsembris esmaselt arvele võetud 1363 uut sõiduautot oli parim aastalõpu tulem pärast buumiaegset 2007. aastat – pärast seda on aasta viimasel kuul pendeldatud keskmiselt vähem kui 1000 auto kandis. See aga tähendas, et kui 2014. aastal võeti Eestis esmaselt arvele 21 135 uut sõiduautot, siis seekord jõuti lõpuks sellele ülimalt lähedale, 21 070 autoni.
Lisaks võeti Eestis esmaselt arvele 24 946 kasutatud sõiduautot. Uute autode osakaal moodustas kõigist esmaregistreerimistest seekord 46% ja see näitaja on pärast buumijärgset krahhi tasapisi kasvanud. Uute autode kasuks oli vaekauss viimati siiski nii kauges ajaloos nagu aasta 2008, mil uusi autosid registreeriti 24 590, kasutatuid aga 22 812.

Plussid ja miinused markide lõikes
Markidest säilitas esikoha viimaste aastate suveräänne liider Toyota, andes absoluutarvudes seekord siiski märgatavalt järele. Kui 2014. aasta lõpus peatus loendur 2912 Toyota juures, siis seekord jõuti „vaid“ 2732 autoni. Edu teist kohta kaitsnud Škoda ees oli kokkuvõttes siiski enam kui soliidne – 658 autot.
Automarkidest on suurim põhjus pidutsemiseks Nissanil, kes oma tulemust aasta varasemaga võrreldes tänu Qashqai edule tervelt 453 auto võrra parandas. Soliidseid kasvunumbreid näitasid ka Renault, Opel, Hyundai ja Honda (tõsi, mitmel margil parandab näitajaid re-ekspordi suur osakaal).
Tabeli teisest otsast leiame ligi 400 autoga miinusesse kukkunud Peugeot ning vaatamata esikohale absoluutarvestuses tuleb 180 auto suurust kadu tunnistada ka Toyotal. Viimane lööb aga rivaale endiselt selgelt oma „pika pingiga“ – ainsana jõuab Toyota 12 autost koosnevas mudelite pingereas enam kui 100 autoni koguni 6 erinevat mudelit. Lisaks Avensisele, Aurisele, RAV4-le ja Corollale on nn sajaliste klubis ka Yaris ja Land Cruiser.
Kolmekohaliste miinusarvudega paistsid silma ka Euroopas nüüdseks oma tegevuse kokku tõmmanud Chevrolet, ülemaailmselt skandaalide käes vaevlev Volkswagen ning Eestis mitte kuidagi jalgu alla saavad Mazda ja Fiat.
Erinevate automarkide rivi oli sedapuhku veidi lühem kui aasta tagasi. 2015. aastal said „käe valgeks“ 43 erinevat sõiduautode tootjat (lisaks mõned matkaautode valmistajad), aasta varem oli erinevaid automarke tabelis nelja võrra enam. Tollase margirohkuse üheks põhjuseks olid siis kehtinud soodustused elektriautode ostmisel, tänu millele meie automüügitabelitest leidis ka sellist eksootikat nagu Tazzari, Micro-Vett ja Mia. Nüüd aga, mil toetused lõppenud, tuli aasta lõpul tõdeda, et 2015. aastal võeti Eestis esmaselt arvele vaid 30 elektriautot (lisaks paar kaubikut), millest enam kui kolmandiku (11 autot) moodustas Nissan Leaf.

Tegijad mudelite konkurentsis
Nissan Qashqai oli koguni kolm viimast aastat leppinud kolmanda kohaga mudelite pingereas, kuid mullu pandi täiskäik sisse ning esikoht mulluse Eesti esiauto Škoda Octavia ees oli veenev. Mudeliuuendus mõjus hästi Toyota Avensisele ja ehkki detsembris jäädi kahe aasta tagusele valitsejale Honda CR-V-le napilt alla, oli vahepeal saavutatud edu piisav, et taas üle pika aja mudelite esikolmikus koht sisse võtta.
Segmentide lõikes müüdi AMTELi andmetel 2015. aastal kõige enam väiksema keskklassi autosid, kõige rohkem kasvas aga keskklassi autode osakaal. Väiksemate maasturite müük kasvas mullu 13% võrra, kuid samas langes müük tublisti keskmiste ja suurte maasturite segmentides.
Ehkki autode päritolumaa on tänases maailmas libe teema – suur osa nii nn Jaapani kui Korea autosid valmib ju tegelikult hoopis Euroopas ja palju selgem pole pilt ka muu maailma osas – saab vähemalt kaubamärkide algse kodumaa järgi üht-teist siiski tuletada. Lõppenud aasta siin mingeid sisulisi muutusi ei toonud – Eesti autoostja on endiselt Jaapani „usku“ ning Jaapani autod hõlmavad stabiilselt kindlalt üle 1/3 koguturust. Täpselt sama kindlalt hoiavad viiendikku enda käes „sakslased“, Prantsuse automarkidel tuleb leppida veidi enam kui 15% siinsest uute autode turust ja nii tšehhide (loe: Škoda) kui korealaste turuosa jääb juba alla 10%.
Kütuseliikide lõikes on Eesti selgelt bensiinimaa – keskeltläbi läheb iga diiselmootoriga sõiduauto kohta kaubaks kaks bensiinimootoriga autot. Ülejäänud kütuseliigid – olgu jutt siis surugaasist (CNG) või elektrist – on sisuliselt olematu turuosaga ning bensiini ja diisli kõrval väärivad mainimist vaid hübriidautod, mille turuosa küündis mullu veidi üle 1,5%.

Sarnased artiklid