Naastudega või ilma
Jukka Antila
01.10.2015

Naast- ja lamellrehvide eeliste üle on vaieldud juba aastakümneid. Lõplikku tõde ei paista selles küsimuses olemas olevat. Või õigemini oleneb ühe või teise eelistamine sellest, mida otsustaja olulisemaks peab. Lisaks ei saa unustada, et rehvivalmistajad teevad pidevalt arendustööd ning nii naast- kui lamellrehvid lähevad kogu aeg turvalisemaks.

Naastrehvid
Bridgestone Blizzak Spike-01
Continental IceContact 2
Dunlop Ice Touch
Gislaved Nord Frost 100
Goodyear Ultragrip Ice Arctic
Hankook Winter I*Pike RS+
Linglong Green Max Winter Grip
Michelin X-Ice North 3
Nokian Hakkapeliitta 8
Nordman 5
Pirelli Ice Zero
Sava Eskimo Stud

Lamellrehvid
Bridgestone Blizzak WS80
Continental ContiVikingContact 6
Goodyear Ultra Grip Ice2
Michelin X-Ice XI3
Nankang Ice Activa Ice-1
Nokian Hakkapeliitta R2
Nordman RS
Pirelli Ice Zero FR

Rehvimõõt: 205/55 R 16
Testiauto: Ford Focus

Naastude arv on praeguse korra kohaselt vaba. Täpsemalt – rehvivalmistaja annab oma uudistoote erapooletusse testilaborisse, kus kontrollitakse, ega rehv ei kuluta teepinda rohkem, kui seatud piirväärtus. Kui katse õnnestub, võib valmistaja panna rehvile milliseid naaste tahab ja nii palju, kui tahab.
Teine võimalus on jätta tee kulutamine katsetamata ja lähtuda vanast reeglist: 50 naastu rehvi veerepinna meetri kohta. Rehvimõõdu 205/55 R 16 puhul tähendab see, et naaste on alla saja. Seekordses testis osalejatest olid selle võimaluse valinud vaid kolm valmistajat kaheteistkümnest.
Mida rohkem naaste, seda paremaks läheb pidamine jääl. See tundub loogilisena ja katsetulemused kinnitavad seda peaaegu eranditult. Suur hulk naaste ja hea jääpidamine ei kindlusta aga veel testivõitu.
Suur hulk naaste toob sagedasti kaasa suurema müra, mis on rehvide juures üsnagi häiriv omadus. Asfaldil sõites võivad naastud mitte ainult teed kulutada, vaid kui rehv toetub liiga suurel määral naastudele, hakkab see mõjutama auto käitumist, suunakindlust ja isegi pidurdusmaad.
Naastrehvide jääpidamise aluseks on naastu tungimine jäässe. Selle jaoks on vaja, et naast avaldaks jää pinnale survet. Mida rohkem naaste, seda väiksem on iga üksiku naastu avaldatav surve ja kui jää on pakasega kõva, võib juhtuda, et rohkem naaste annab kehvema pidamise kui vähem naaste.

Naastrehvid ritta
Nokian Renkaat üllatas naastrehviturgu paari aasta eest rehviga, millel oli koguni 190 naastu, ligi kaks korda rohkem kui seni harjutud nägema. Seejärel hakkas Nokian oma hea jääpidamisega testivõite noppima, kuid nüüd on selge, et edumaa teiste ees väheneb.
Sel aastal on Continentali rehvil samuti 190 naastu. Pole raske arvata, kust sakslased selleks inspiratsiooni leidsid, aga lõpptulemus on igatahes väga hea.
Naastude arvult on kolmandal kohal Hankook, millel neid 170. Korea rehvivalmistaja on juba aastaid tublit arendustööd teinud ning nüüd on rõõm näha, et ka Aasias osatakse valmistada toimivaid talverehve. Veel kümne aasta eest panid Korea talverehvid pigem muigama, kuid nüüdseks on muie ka suurte Euroopa rehvivalmistajate nägudelt kadunud.
Mitmed valmistajad on otsustanud, et maagiline arv on 130. Goodyear, Bridgestone ja Pirelli on tuntud nimed ja nende toodete testimine on enesestmõistetav. Võrdluseks esindustootega on testis valmistajate n-ö teisejärgulised margid Sava, Dunlop ja nüüd Nordmani nime kandev kunagine Nokiani tipprehv – nende pealt on siis näha, kuidas toimivad astme võrra odavamad ja vanema tehnoloogiaga toodetud rehvid.
Vähem kui saja naastuga ehk siis sellised rehvid, mille mõju teele ei tarvitse testida, olid Michelini, Gislavedi ja Hiina Linglongi tootevalikust. Kaks esimest on tuntud kvaliteetrehvid, kuid näib, et väiksem naastude arv ja sellest tulenev nõrgem jääpidamine on miinus, mida kokkuvõttes ei anna muude omadustega kompenseerida. Linglong on meie testides ennegi osalenud ja kuulub väheste tõsiseltvõetavate Hiina talverehvide hulka.

Lamellide väljakutse
Lamellrehvidel ei pea naastude arvu peale mõtlema, aga nende puudumine tuleb kuidagi korvata. Sellest tekivad omakorda uued probleemid. Lamellrehvile jääpidamise tekitamise võimalused on üsna piiratud. Saab kasutada uusi materjale, paremaid pinnamustreid ja teha kummisegu nii pehmeks kui keegi söandab teha. Sest liiga pehme segu toob kaasa uued mured: kehva pidamise märjal asfaldil, ebakindla juhitavuse ja kiire kulumise.
Nokian ja Continental on olnud viimastel aastatel lamellrehvide paremusjärjestuse tipus. Neil on õnnestunud saavutada hämmastavalt hea jääpidamine ka ilma naastudeta. Igal kasutajal tuleb aga kaaluda, kas see on tema jaoks piisavalt tähtis omadus, et kannatada välja rehvide laisk reaktsioon asfaldil. Või tuleb valida jääl pisut kehvemini pidavad, kuid asfaldil kindlamini toimivad rehvid. Goodyear on teinud panuse asfaldiomadustele, andes talvepidamises ainult natuke järele, ning ka Michelin on arendanud välja ühtlaste omadustega, ilma nõrkusteta rehvi. Rehvitestide vanad tuttavad Pirelli ja Bridgestone on sel hooajal väljas uute mudelitega.
Odavama hinnaklassi tooteid on võrdluseks kaks: Nordmani nime all esinev endine Nokian ja Taiwanilt pärit Nankang, mille suverehvid on osutunud üsna kvaliteetseteks. Nüüd saime proovida, kas ka nende talverehvidest on eurooplastele vastast.

Seekordses võrdluses osales 20 rehvimudelit, mõnel neist oli teatud valdkondades olulisi puudujääke. Mõnel on suurepärased talveomadused, seda aga asfaldiomaduste arvelt. Mõned valmistajad on eelistanud kompromissi – olla kõiges heal tasemel, aga mitte milleski väljapaistvalt head. Kindlasti ei tasu aga valida rehvi, mis ei saa kusagil korralikult hakkama, eriti kui sama raha eest leidub paremaidki.

008-021 Talverehvid.

Sarnased artiklid