Muusikat tikutopsist
Antti Rintamäki
03.07.2008

Kaasaskantav pleier on paljudele saanud igapäevaseks tarbeasjaks. Samas pleierite funktsionaalsus üha suureneb, mis omakorda muudab nende kasutamise keerukamaks. Kuid vahel võib hoopis väike ja lihtne olla just see, mida vajatakse.

Apple iPod Shuffle
Creative Zen Stone Plus
SanDisk Sansa Clip

Sedapuhku otsustasime võrrelda kolme eriti tillukest ja lihtsat pleierit, mille hinnanumber jääb alla tuhande krooni piiri. Mängijad on tõepoolest nii kerged ja väikesed, et pole taskut, kuhu nad ei mahuks – pigem võivad need sinna kaduda. Neid saab kinnitada kas või T-särgi kaeluse külge ning kui juhtmed särgi alla peita, siis võib miniatuursete muusikamasinate olemasolu üldse unustada.
Veel üks võimalus nende kandmiseks – kui nii saab öelda – on riputada pleier kõrvaklappide külge. See ei pruugi just kõige stiilsem välja näha, kuid on samas väga mugav. Apple’il on selle lahenduse tarbeks olemas ka vastava disainiga klapid – nii ei pea trennisõber pead vaevama, kuhu pleier kinnitada.
Erinevalt oma kallimatest-täiuslikematest vendadest, hakkab minimasinatel muusika mängima kohe, kui sisselülitamisnuppu vajutada, ja see on väga mugav.
Kui pleier omanikuga taskus kõikjale kaasa tuleb, on kindlasti olulisel kohal selle vastupidavus. Mida raskem see on, seda rohkem on ka mahakukkumisel oht puruneda. Päris pommikindlad võrdluse tegelased siiski pole – peamiselt saab kannatada just välimus, eriti kui samas taskus on näiteks võtmekimp. Seepärast on kiiduväärt, et kõikidele mängijatele on saada kaitsvaid ümbriseid.
Muusika talletatakse mälupulkadest tuttavasse flash-mällu – seega puuduvad mängijates liikuvad osad ning probleeme põrutuste puhul pole. Creative ja SanDisk asendavad vajadusel ka tavalist mälupulka, kuid selleks peab vajalik USB-kaabel käepärast olema.

Kõlbab kuulata
Helikvaliteedi osas väiksekestel häbenemiseks põhjust pole. Peamiseks kvaliteedipudelikaelaks saavad siin just kõrvaklapid. Olgugi et nende kvaliteedis on erinevusi, pole ilmselt ka parimad kaugeltki piisavad vähegi nõudlikuma kõrva jaoks.
Suuri erinevusi kinnitasid ka mõõtmised – isegi suuremaid, kui kuulates oleks võinud arvata.
Apple’i jaks võib keset kuulamist raugeda, kui kasutada vähemtundlikke klappe. Kaasasolevate nuppkuularite ja samade näitajatega hi-fi-klappide jaoks aga võimsust jagub.
Tähelepanelikult kuulates kostab Apple’i kõrgemates sagedustes liigset teravust ning suurema helinivoo korral kipuvad bassid teistest rohkem moonutama. Apple’il pole ka võimalust sagedusriba korrigeerida – mis oleks erinevate nuppkuularite kasutamisel abiks.
Tehniliste näitajate poolest võtab kindla võidu SanDisk. Sagedusgraafik on sel erinevate klappide puhul identne – justkui joonlauaga tõmmatud sirge.
Helikvaliteedi kõrval erinevad ka mängijate eelistused pakkimisformaatide suhtes. MP3-ga tulevad toime kõik mängijad, aga näiteks Apple AAC ja Windows WMA tõmbavad juba tootjate vahele selge piiri. Vaid Creative teeb kummarduse mõlemas suunas ning mängib probleemivabalt kõiki formaate.
Vaatamata olematule suurusele peavad pleierite akud ka pidevama kuulamise puhul vastu mitmeid päevi. Tootjate lubadused saavad selles osas kenasti täidetud ning pistelise kasutamise korral jätkub muusikat kauemakski.
Teisalt, kui pleier jääb kogemata välja lülitamata, võib tühi aku ebameeldiva üllatuse valmistada. Vaid iPod Shuffle lülitab end ise välja, kui kõrvaklapijuhe välja võtta.
Nii Creative kui SanDisk Sansa sõsarmudel sisaldavad FM-raadiot ja antennifunktsiooni täidab sellisel juhul klapijuhe. Teoorias toimivana tunduv idee aga praktikas erilist kriitikat ei kannata. Sahinad-raginad ja kehv helikvaliteet saavad võitu ka innukaimast FMi fännist ja paar „raadiosessiooni” on piisavad, et pöörduda tagasi pleierisse talletatud muusika juurde. See-eest võib raadiost abi olla näiteks uudiste kuulamisel.

Menüüdesse võib eksida
Kui aastakümned tagasi oli kaasaskantava muusika sünonüümiks Sony Walkman, siis täna on selleks Apple iPod, mille erinevad versioonid on müüduimad meediapleierid juba mitmeid aastaid.
Lihvitud disain, kasutamise lihtsus ning muusika ostmiseks loodud veebikeskkond iTunes on ostjaid ahvatlenud aasta aasta järel. Patentinud olulisemad omadused, on Apple osavalt kaitsnud end ka otseste koopiate ilmumise eest.
See on jätnud teistele tootjatele peamiselt kolm teed ellu jäämiseks – kas odavam hind, suurem funktsioonide hulk või parem helikvaliteet. Just seda teooriat kinnitab ka käesolev test.
Kui kriteeriumiks seada tuhandest kroonist allapoole jääv hinnanumber, siis jätavad lühike funktsioonide nimekiri ja vaid gigabaidi suurune mälu iPod Shuffle’i tehniliste näitajate osas kindlalt kaotajate sekka. Creative’il ja SanDiskil on ekraan, 2 GB mälu ning veel diktofonifunktsioon. Samas on aga iPodi kõige lihtsam kasutada – olgugi et mängijal pole isegi ekraani! Mõlemad ekraaniga mängijad on veidi kohmakamad ning aeglasemad kasutada, ka võib kogemata valesti tehtud nupuvajutus ära eksitada. Kõige raskem tundus Creative’i menüüdeloogika – see-eest on ta aga võimalusterohkeim. SanDiskil on oskusi vähem, aga menüüsüsteem on see-eest palju sõbralikum. Ning kui õnnestubki valikuterägastikku eksida, on võimalus vajutada Home-nuppu, mis toob kõikjalt algusesse tagasi.
Kuigi mõlema seadme ülesehituses on märgata loogika ja intuitiivsuse märke, jääb tervikuna siiski tunne, et tootearendus on jäänud veidi poolele teele. See-eest Apple on teinud kodutöö laitmatult. Nagu eespool mainisime, taipab vaid iPod end välja lülitada, kui klapijuhe on lahti ühendatud – teised mängijad üllatasid testi jooksul nii mõnedki korrad tühja akuga. Apple’il ja SanDiskil on käepärane liugnupp, millest saab klaviatuuri lukustada, Creative lukustab nupud siis, kui ekraan kustub, ning nende aktiveerimiseks on vaja mis tahes nuppu kaks korda järjest vajutada. Muusika laadimine arvutist sujus kõigi mängijatega suhteliselt valutult. Siiski on seda kõige selgem ja parem teha Apple’i iTunesiga. Info liigub arvutist pleiereisse kiiresti, küll aga võtab üha rohkem aega järjest suuremaks paisuvast muusikakollektsioonist valiku tegemine.

Lõpphinnang

Lõpphinnang on viie kriteeriumi keskmine.
Kasutusmugavus. Nuppude asukoht, tunnetus ja lukustamisviis, kasutamist lihtsustavad lisad. Käepärane kinnitussüsteem, väikesed mõõtmed ja sobiv kuju aitavad samuti hinnet tõsta.

Helikvaliteet. Väljundi(te) sagedusgraafik ja müra olemasolu, kõrvaklapivõimendi võimsus ja testis kuuldud MP3 vead.

Kõrvaklappide suutlikkus. Kaasasolevate klappide kvaliteet ning võimalus ekvalaiseriga sagedusgraafikut korrigeerida.

Omadused. Varustus, lisafunktsioonid, ekraan ning toimivus kasutamisel.

Kuulamisaeg. Aku vastupidavus erinevatel režiimidel.

Oli kunagi kassettmagnetofon...
Kaheksakümnendatel hakkasid ilma tegema esimesed kaasaskantavad muusikamängijad, helikandjaks loomulikult lintkassett. Siinmail võis neid leida komisjonipoodidest – see oli tollal ainus ametlik viis välismaist elektroonikat osta. Kaasaskantavate kassett-pleierite sünonüümiks kujunes Sony Walkman – võrreldes konkurentidega maksis see rohkem, aga oli see-eest peaaegu kassetikarbi suurune ning väga kvaliteetne – lausa uskumatu, kuidas kogu keerukas mehhaanika olematusse ruumi ära mahutati. Veerandsada aastat on pööranud uue lehekülje – nüüdsed pleierid on sisuliselt arvutid. Keerukat mehaanikat asendavad mikroskeemid ning vaid pleieriteks nimetada on suutlikumaid isendeid lausa solvav. Lisaks muusikakuulamisvõimalusele on neil olemas märkmik, kalender, netisirvija, foto- ja videopank jne jne. 25 aastat tagasi kasutasid personaalarvutid viietolliseid flopikettaid, mille mahtu mõõdeti kilobaitides, esimeste kõvaketaste puhul oli kõva sõna 20 MB – nüüd aga on tillukesel taskuseadmel juba 32 GB flash-mälu, seda on ca 1500 korda rohkem!
Liikuvate osade puudumine on võimaldanud minipleierid muuta ka profitasemel salvestiteks – näiteks SD-kaarte kasutav Olympus LS-10 võimaldab salvestada stereoheli 24bitisena maksimaalse sampling-ratega 96 kHz (CD-del on vastav number 44,1 kHz). Seadmel on lisaks liini- ja mikrofonisisendile kvaliteetsed seesmised mikrofonid ning kuna puudub müratekitav mehaanika, on salvestuste kvaliteet samast klassist väliseid mikrofone kasutavate kõvakettal baseeruvate profiseadmete omaga – ja kõik see mahub vabalt särgitaskusse ning kaalub alla kahesaja grammi!
Loetelust ei saa välja jätta ka mobiiltelefone – on ju needki nii pleierid, diktofonid, märkmikud kui fotokaamerad.

Kull või kiri?
Kuid muinasjutulisena näiva arengutee-mündil on ka teine külg ja see pole sugugi nii sädelev. Igast uuest ja coolist vidinast tahavad tootjad kiiresti välja pigistada maksimaalse kasumi, enne kui midagi veel lahedamat lettidele jõuab. Uusi mudeleid lisandub kohati lausa kuudega ning seetõttu jätab nende väline ja sisuline viimistlus tihti pehmelt öeldes soovida. Sama tendentsi kohtab muidugi kõikjal IT-valdkonnas ning eriti mobiiltelefonide juures. Ka kallimate, tuhandetesse kroonidesse ulatuvate taskuseadmete vastupidavus pole tihti enam hinnale kohane – aga paljud võib-olla ei tahaks/saa sellise hinnaklassi seadet iga aasta-paari järgi taas uue vastu vahetada.
Seadmete mõõdud vähenevad üha – see omakorda tähendab ka väiksemat ekraani ja väiksema mahuga akut. Mõõtudega vastupidises suunas liigub aga lisaomaduste nimekiri, kusjuures palju kasutatakse igapäevaselt näiteks tänase mobiili kõiki võimalusi? Kalli kõik-ühes seadme kaasavõtmise puhul võib aga just väärtus ja kasutamiskeerukus saada takistuseks – minnes kas või suusanõlvale või jõusaali. Ja muidugi himustab viimase malli pisikest taskuabilist ka trenditeadlik taskuvaras.
Seega, kas on mõtet maksta kellade-vilede eest, kui eesmärgiks vaid muusika kuulamine? Või küsime hoopis nii – kas igal pereliikmel peaks olema tuhandeid kroone maksev nuti-pleier, kui igapäevase muusikaannuse konsumeerimiseks sobib ideaalselt väike ja odav taskumängija – selline nagu siinse võrdluse Apple, Creative või SanDisk.

SanDisk Sansa Clip
Hinnaklass: 800 krooni (mälu 2 GB)

SanDisk on kujult nurgelisem ja vähem disainitud kui teised võistlejad. Helikvaliteet, kasutamine ja omadused on aga esmaklassilised ja need viisidki võiduni.
Komplektis olevate klappide heli on võrdluse parim ning viieribalise ekvalaiseriga saab seda veelgi kohendada. Helikvaliteedi eeskujulikku taset kinnitasid nii kõrvad kui mõõtmised.
Ekraani näit on piisavalt suur ja selge. Olulisemate funktsioonide jaoks on eraldi nupud, klahvilukk on integreeritud toitelülitisse. Klapiväljundi kõrval on käepäraselt helitugevuse rulliknupp, kuid eemaldatav kinnitusklamber tundub veidi kipakas.
Pleier reageerib kiiresti ning jätkab lugu sealt, kus see väljalülitamisel pooleli jäi. Selgetes menüüdes orienteerumist lihtsustab veelgi Home-nupp, mille abil saab alati tagasi põhimenüüsse või esitatava loo näidu juurde. Ka on selgetes menüüdes oma osa tarbetute lisafunktsioonide puudumisel. Küll aga on SanDisk ainus pleier, millega on võimalik esitusloendeid (playlist) koostada ning lugude järjekorda muuta.
Muusikat saab pleierisse kopeerida lihtsalt faile ühest aknast teise sikutades või siis Windows Media Playerit kasutades. Media Playeri abil saab luua ja kopeerida ka esitusloendeid.
Veel on SanDiskil diktofonifunktsionaalsus, mille helikvaliteet ületab Creative’i oma. Ka saab SanDiski kasutada lihtsalt mälupulgana (sellisel juhul on vaja USB-kaablit).

Hea
Helikvaliteet ja ekvalaiser
Kasutusmugavus
Omadused

Halb
Ei oska mängida AAC-faile

Lõpphinnang: 8,4
****

Apple iPod Shuffle

Hinnaklass: 900 krooni (1 GB; 2 GB 1200.-)

Apple’i iPod Shuffle on kena disainiga pleier, milles on ühendatud miniatuursus, kasutamise lihtsus ning viimistletud välimus. Omaduste nimekirja on kärbitud kõvasti, aga väga õigest otsast. Alles on just see, mida vaja, ning kasutamine on intuitiivne.
Nuppude lukustus on seotud play/pause-klahviga ning nuppude tunnetus on esmaklassiline. iPodi saaks edukalt ohjata ka läbi särgi. Korpusega ühte tervikut moodustav kinnitus on tugev ja konkreetne.
Julge samm on ekraani ära jätmine – see tähendab, et mingi konkreetse loo leidmine paljude hulgast võib osutuda pea võimatuks. Nagu nimigi ütleb, on Shuffle’iga kohane lugulaule kuulata juhuslikus järjestuses, kuid siiski saab lood ka reastada soovi kohaselt – seda peab siis tegema juba nende arvutist pleierisse kopeerimisel.
Klappide heli on särav, kuid samas õhuke. Mingeid helivärvi muutmisvõimalusi pole – ainuke võimalus on kasutada paremaid kõrvaklappe. Kvaliteetklappidega aga kostis kõrgete sageduste puhul liigset teravust ja karedust.
Kui klapiväljundisse ühendatava USB-laadijaga peaks midagi halba juhtuma, ei saa seda asendada tavalise USB-kaabliga. Sel põhjusel ei toimi Shuffle ka mälupulgana. Muusika kopeerimine pleierisse on aga iTunesi abil väga lihtne, selleks ei pea olema kaugeltki arvutispetsialist.

Hea
Lihtne kasutada
Toimiv tervik

Halb
Tämbrit ei saa reguleerida
Puudub standardne USB-pistik

Lõpphinnang: 8,1
***

Creative Zen Stone Plus

Hinnaklass: 800 krooni

Creative’i mati pinnaviimistlusega ümaraservaline korpus tundub käes mugav, kuid sellega mugavused kahjuks ka lõpevad. Menüüd mõjuvad segaselt ja seetõttu on pleieri kasutamine kohmakas ja aeglane. Klahvilukk rakendub automaatselt ekraani kustudes ja taasaktiveerimine vajab kahte järjestikust klahvivajutust. Seda tehes võib aga kergesti menüüdesse eksida ning tagasiteed leida ei ole alati lihtne.
Pleieri enda helikvaliteedi osas pole põhjust norida ning võimsust jätkub napilt ka vähemtundlike kõrvaklappide jaoks. Seadme komplektis olevate kuularite heli on aga tüse ja tuhmikõlaline ning seda ei saa oluliselt tuunida ka paljulubava ekvalaiseri abil.
Muusikat (või raadiot) saab kuulata ka sisseehitatud kõlari abil – sellisel juhul muidugi helikvaliteedist ei tasu rääkida. Raadio vajab häirevabaks toimimiseks häid levitingimusi.
Diktofon on põhimõtteliselt kasutatav, kuid helikvaliteedilt pole salvestused kiita. Kell, kalender ja stopper oleks lõpuni läbimõelduna võinud olla väärt abimehed, aga praeguse teostuse puhul jätab kasutatavus soovida.
Kinnitusklamber kinnitub kaasasoleva läbipaistva kaitsekesta külge. Kaitsekorpust on mõistlik kasutada, sest ilma selleta kriimustub ekraan kergesti – teisalt on aga läbi kaitsva plasti ekraani loetavus pea olematu ning nuputunnetus halveneb samuti.
Pleieriga koos tuleb Creative Media Lite nimeline tarkvara, kuid nii iTunes kui Windows Media Player sobivad seadmega samuti. Kuulata saab nii AAC kui WMA-faile ning mängijat saab kasutada ka mälupulgana USB-juhtme olemasolul.

Hea
Ekvalaiser
Ekraan

Halb
Keerukad menüüd
Puudub mehaaniline klahvilukk

Lõpphinnang: 7,8
***

Sarnased artiklid