Multitalent elutoas - Blu-ray
Harri Slip
04.07.2010

Üks kõlavamaid müügiargumente paneeltelerite juures on olnud FullHD ehk kõrgterav pilt – aga näiteks seda, millal kohalikke teleprogramme võiks teleritele väärilises resolutsioonis näha, ei julge keegi ennustada. Kui aga on soov vaadata, milleks paneelteler tegelikult võimeline on, tuleks koju tuua Blu-ray plaadimängija.

Blu-ray mängijad hinnaga 2700–3700 krooni

LG-BD560
Philips BDP7500BL
Panasonic DMP-BD65
Sony BDP-S370

Blu-ray plaadimasinate hinnad on aastaga kukkunud vähemalt kolmandiku võrra. Funktsioone on aga lisandunud ja pildikvaliteetki paranenud. Kui Blu-ray plaatide pilt oli hea juba varasematelgi mudelitel, siis uuematel on just DVDde pildikvaliteet parem. See on igati tore, sest DVDsid on ringluses ju endiselt palju.
Olgugi et Blu-ray plaate leiab poeriiulitel üha enam, ei kavatse DVD-formaat veel kusagile kaduda. Põhjuseid pole vaja kaugelt otsida – DVDde suhteliselt odav hind ning väga lai filmivalik. Ja paljudele ei tundu Blu-ray pakutav kvaliteet üldse piisava argumendina, et uut mängijat osta.
Nii plaatide kui pleierite hinnataseme paneb paika aeg. Umbes 3000 krooni tänase Blu-ray mängija eest pole enam üldse halb – arvestades kas või seadmete netifunktsioone ja võimalust kõrgteravat koduvideot DVD-plaatidelt (või mälupulgalt) vaadata. Pulgalt saab vaadata ka pilte ning kuulata muusikat. Näiteks Sony seade oskab taasesitada koguni mitmekanalilisi Super Audio CD-plaate.

Internet filmidele lisaks
Blu-ray mängijate netiomaduste algne roll oli filmide lisamaterjalide vaatamine internetist. Filmilisasid sai salvestada näiteks mälupulgale nn BD-live funktsiooni abil. See funktsioon on olemas kõigis võrdluse pleierites.
Netiühenduse olemasolu andis väga mugava ja väga olulise aspekti tänaste „nutikate” seadmetele juurde – nimelt tarkvara uuendusi saab teha interneti vahendusel, selleks ei pea enam kasutama arvuti ja mälupulga abi.
Olgugi et kõik siinsed pleierid on igati värsked mudelid, oli kolmele neist (v.a Philips) juba saadaval uuem tarkvara.
Järgmisena lisandus pleieritele (ja uuematele teleritele) Youtube’i vaatamise võimalus. Netifunktsionaalsus täieneb pidevalt, ent täisväärtuslikku netisirvijat mängijatest veel ei leia.
Tihti on netiteenus spetsiaalselt vormindatud konkreetse mängija jaoks – et sisu oleks puldiga võimalik lihtsalt sirvida. Omad netikeskkonnad on olemas nii Sonyl, Panasonicul kui LG-l – vaid Philips võimaldab internetist vaadata ainult filmide lisamaterjale.

Pildid ja fotod
Kel juba olemas kõrgteravat pilti salvestav AVCHD-kaamera, saab Blu-ray pleieriga neid videoid vaadata kõrgteravana nii (isekirjutatud) DVD- kui Blu-ray plaadilt, mälupulgalt, või Panasonicu puhul ka SD-mälukaardilt.
Lihtsaim viis kõrgterava koduvideo vaatamiseks on kirjutada see kas arvuti või spetsiaalse (kaameraga sobiva) kirjutajaga DVD-plaadile – seda n-ö virtuaalse kõrgterava plaadina (disc image), mis sisaldab peale heli- ja videoinfo muudki. Taolist virtuaalset kõrgteravat plaati võib nimetada AVCHD-plaadiks.
Võrdluse LG, Philips ja Sony mängisid AVCHD-plaate probleemideta, Panasonic aga ei tulnud asjaga enam korralikult toime siis, kui andmevoo kiirus ületas 24 Mbps – ka heli muutus katkendlikuks. Küll aga toimis Panasonic probleemideta mälukaartide kasutamisel – seda ka kõrgemate andmevoo kiiruste juures.
Panasonic oli võrdluse ainus pleier, mis mälukaardifunktsionaalsust pakkus – see on kahtlemata mugavam kui ühendada kaamera HDMI-kaabli abil teleriga. Siiski tasub kaardist igaks juhuks alati teha võimalusel turvakoopia.
Kolmas võimalus on kopeerida kõrgteravat videot sisaldavad MTS-laiendiga failid mälupulgale ning see mängijasse pista – nii sai teha LG ja Sonyga. LG puhul tuli MTS-faili laiend eelnevalt arvutis nimetada ümber Blu-ray-standardiga sobivaks M2TSiks, Sony jällegi ei näidanud kõrgteravaid videofaile mälupulgalt üldse nii sujuvalt kui AVCHD-plaadilt.
AVI- ja MOV-formaate pleierid ei tundnud, LG, Philips ja Sony aga tulid toime kahe kaamera MPEG4-failide kuvamisega. Samsung HMX-H203 kaamera MPEG4-faile oskas aga näidata vaid LG. LGl oli aga probleeme suuremate JPEG-pildifailidega – kui teised mängijad näitasid taskukaamerast pulgale kopeeritud pilte rahuldavalt, siis LGl muutus suurte failide puhul protsess konarlikuks.
Kõik mängijad on suutelised ka DIVX-videoid näitama, ent siiski ei saa tootjad garanteerida 100% sobivust kõikide koodekitega.

Superheli mitmekanalilisena
MP3-formaadis muusikaga polnud probleeme ühelgi pleieril; LG, Philips ja Sony tulid toime ka (koopiakaitseta) AAC- ja WMA-failidega.
Meeldiv uudis on, et Sony pole Super Audio formaati lõplikult unustanud – sellekevadised Blu-ray mudelid peaksid kõik toetama SACD mitmekanalilist heli. Selle kuulamiseks peab võimendi olema pleieriga ühendatud HDMI-kaabliga ning valida saab PCM- (n-ö tavaCD) ja SACD-formaadi vahel. Jah, enamikule ei tähenda SACD-funktsionaalsus vast midagi, aga kel sellised plaadid olemas, on see igatahes argument. SACD-formaadis plaate toodetakse endiselt ning nüansirikkama muusika kuulamiselamus on hoopis teine (võrreldes tavalise stereoga). Kõigil SACD-plaatidel on olemas ka tavaline CD-formaadis infokiht – nii oskavad neid stereona esitada mis tahes plaadimängijad.
Hoolimata lisanduvatest funktsioonidest on ju Blu-ray pleierite peamine roll ikkagi filmiplaate mängida – ja seda teevad uued mudelid taas kord paremini kui mullused.
Blu-ray plaatide pildikvaliteet oli kõigi nelja pleieri puhul laitmatu, aga DVD-filmide resolutsiooni „parendamisel” kõrgteravaks näitas Panasonic võrreldes teistega kehvemaid tulemusi. Artefakte jäi silma eelkõige kiirete liikumiste puhul.
Kõik pleierid taasesitavad heli läbi HDMI-liidese 7.1-kanalilisena. Võrreldes vanemate mudelitega on kiirenenud käivitamine ja plaatide laadimine. Ainuke omadus, mis 3000krooniste pleierite võimete hulgast puudub, on ruumilise pildi näitamine 3D-Blu-ray plaatidelt. Selle funktsiooni võib teoreetiliselt osadesse mängijatesse tuua ka tarkvarauuendus, kuid vaevalt iga televaataja kiirustab poodi kohe ka uue 3D-teleri järele.
Kahjuks ei jõudnud selle võrdluse tegemise ajaks kohale Samsungi uusim sama hinnaklassi mudel BD-C5500 – sellest anname ülevaate kõrvalolevas lühikokkuvõttes.

Hinnangutest
Kõik neli mängijat said Blu-ray kvaliteedi eest täispunktid ehk kümne. Kuigi siin-seal võis pisiasjade osas norida, saab Blu-ray kvaliteeti iseloomustada ülivõrdes – kõrvutades seda mis tahes teise tänase videoformaadiga.
Palju filme vaadatakse endiselt DVDdelt ja nii oli meeldiv tõdeda, et just selles osas on uued mängijad mullustest paremad. Vaid Panasonic jäi mullusele tasemele, saades hindeks 8, mis oli toona parim skoor.
Erinevaid lisaomadusi vaadeldes leidus plusse-miinuseid kõigil pleieritel. Parima hinde sai lõppkokkuvõttes Sony, mis suutis taasesitada ka SACD-mitmekanalilisi heliplaate.

Kokkuvõtted

Sony BDP-S370
Hinnaklass: 2700 krooni
Mõõdud: 43 x 3,6 x 21 cm

Sony Blu-ray pilt oli erakordselt ilus ning mingeid häireid polnud näha ka DVD-pildis. Sonyga saab lisaks tavalistele CD-plaatidele kuulata ka mitmekanalilise heliga Super Audio CDsid – selleks peab olema sobiv HDMI-liidesega varustatud kodukinovõimendi. Infot CD-plaadil olevate lugude-esitajate kohta otsib mängija netist ning kuvab teleriekraanil.
DVD-le kirjutatud AVCHD-videoid saab DVD-plaadilt vaadata probleemideta, kuid mälupulgalt ei laabunud nende taasesitus nii sujuvalt kui plaatidelt (või ka võrrelduna võrdluse teiste pleieritega).
MPEG-4 formaadis videoid oskas Sony näidata vaid fotoaparaatide (mitte videokaamerate) puhul, piltide näitamisega mingeid probleeme polnud.
Pult ja (Sony teistestki seadmetest tuttavad) valikumenüüd on loogilised ja selged. Nupud pleieri esipaneelil asuvad selle veidi väljaulatuval osal ning on sõrmeotstega tuntavad.
Pleier käivitub kiirelt, ent CDde taasesitus algab väikse viivitusega. Muud laadimisajad on head keskmised.

Hea
Mitmekülgne
Lihtne kasutada
Mängib SACD-plaate

Halb
Aeglane CD-laadimine

Hinne 9,2
*****

LG BD560
Hinnaklass: 2800 krooni
Mõõdud: 43 x 4,4 x 21 cm

LG Blu-ray pilt oli erakordselt ilus ning mingeid häireid polnud näha ka DVD-pildis. Infot CD-plaadil olevate lugude-esitajate kohta otsib mängija netist ning kuvab teleriekraanil. USB-liidesesse võib ühendada nii mälupulga kui välise kõvaketta.
Kõrgteravaid AVCHD-kaameraga salvestatud videoid saab vaadata omakirjutatud DVD-plaatidelt. Mälupulgale kirjutades tuleb MTS-failide laiend muuta M2TS-ks, muidu ei nõustu pleier neid mängima. Nii mälupulgalt kui plaatidelt sujus videote vaatamine probleemideta. MPEG-4 formaadis videoid oskas LG näidata vaid fotoaparaatide (mitte videokaamerate) puhul.
Suuremate JPEG-piltidega jäi LG hätta – olgugi et tootja sõnul on limiidiks 4000 x 3000 pikslit (ca 12 megapikslit), jäid nägemata nii mõnedki väiksemad pildifailid.
Menüüd on loogilised ja selged, suurenupulise puldi peamised klahvid on samuti äratuntava reljeefsusega. Millegipärast ei kuvata CDde puhul lugude numbreid. Laadimisajad on üldiselt keskmised, teistest kauem võtab LGl aega Blu-ray plaatide laadimine.

Hea
Lihtne kasutada
Kõvaketta ühendamise võimalus
Video kvaliteet mälupulgalt

Halb
Pildifailide suuruse piirang

Hinne 8,9
*****

Panasonic DMP-BD65
Hinnaklass: 3500 krooni
Mõõdud: 43 x 5 x 21 cm

Blu-ray plaatide pildikvaliteet on suurepärane, ent DVDde kohta ei saa sama öelda – nähtavad artefaktid tekivad ilmselt pildi kõrgteravaks skaleerimise tõttu.
Kõrgteravad videokaameraga salvestatud AVCHD-videoid oskab Panasonic mängida DVD-plaadilt, ent kui failide andmevoo kiirus ületab 24 Mbps, muutub taasesitus konarlikuks ja heli katkendlikuks.
Videoid saab vaadata ka otse (kaamerast võetud) mälukaardilt – sellisel juhul ei põhjusta probleeme ka kõige suuremad andmevookiirused. Fotoaparaatide videoid Panasonic ei mängi. Mälupulgalt saab vaadata JPEG-formaadis pilte, DIVX-videoid ja kuulata MP3-formaadis helifaile.
Panasonic käivitub kiirelt, ent plaatide laadimine vältab konkurentidest kauem. Eriti kannatlik tuleb olla Blu-ray plaatide puhul. Pult ja menüüd on selged ning tuttavad firma teistest seadmetest.

Hea
AVCHD-videote vaatamine mälukaardilt

Halb
Häired DVD-pildis
Vaid MP3-formaadis muusikafailide mängimine

Hinne 8,4
****

Philips BDP7500BL
Hinnaklass: 3700 krooni
Mõõdud: 44 x 5,6 x 24 cm

Philipsi Blu-ray pilt oli erakordselt ilus ning mingeid häireid polnud näha ka DVD-pildis. Netifunktsionaalsus piirdub Philipsi puhul vaid tarkvarauuenduste laadimise ning Blu-ray filmide lisamaterjali näitamisega.
Kõrgteravaid AVCHD-kaameraga salvestatud videoid saab vaadata omakirjutatud DVD-plaatidelt. Mälukaardile kirjutatud videotest tunnistas Philips vaid MPEG-4 formaadis olevaid, aga ka mitte kõiki. Nii videokaamerate MPEG-4 failid kui ka kõrgteravad MTS-failid jäid nägemata. Piltide vaatamisega aga mingeid probleeme polnud.
Helifailid võisid (lisaks MP3-le) olla ka AAC-formaadis – kuigi kasutusjuhend seda ei maininud.
Peeglina läikival esipaneelil on kolm nuppu – plaadisahtli avamiseks ning mängimise alustamiseks-peatamiseks. Pult tundub esmapilgul nuppe-maskeerivalt hall ning sellega ei saa juhtida muid seadmeid, ent nupud on siiski paigutatud selgelt ning ka menüüdega saab hakkama.
Käivitusaeg on testi kiireima pleieriga võrreldes neli korda aeglasem. Plaatide laadimiskiiruselt on Philips jällegi parim. Töötab Philips kõige häälekamalt.

Hea
Kiire plaatide laadimine
Testi ainus 7.1 liiniväljund

Halb
Olematu internetifunktsionaalsus
Pikk käivitusaeg

Hinne
8,4
****

Samsung BD-C5500
Hinnaklass: ~ 3000 krooni
Mõõdud: 43 x 4,3 x 21 cm

Blu-ray filmid näevad Samsungi esituses välja sama ilusad kui võrdluses olnud pleieritega. Ka DVDde pildikvaliteet pole halb – kui peaksime seda hindama, oleks tulemuseks 9. Nii on filmiplaatide osas Samsung samaväärne võrdluse parimatega. Pleieri nõrgemaks küljeks on aga fotode ja koduvideote kuvamine. Olgugi et Samsung tuleb toime kuni 18megapiksliste pildifailidega, pole teleekraanile jõudvad kujutised kuigi teravad – seda sõltumatult fotode kvaliteedist. AVCHD-kaamerate M2TS-faile ei oska pleier mängida ning samuti keeldub näitamast fotokaamerate MOV- ja AVI-formaadis videofaile. Küll aga polnud probleeme video- ja fotokaameratest pärit MPEG4-failidega.
Võrguliidese abil saab Samsungi ühendada kodusesse arvutivõrku ja sellisel juhul on võimalik pleieriga mängida arvutis asuvaid nii DIVX- kui ka MKV-formaadis filmifaile. Eelnevalt on vaja arvutisse installeerida Samsung PC Share Manageri-nimeline rakendus, mille saab netist tasuta alla laadida. Olemas on Ethernet võrguliides ja USB-pessa saab ühendada ka lisavarustusena saadaoleva WiFI-pulga. Netifunktsionaalsuse hulgas on muidugi Blu-ray filmide lisamaterjalide salvestamise võimalus ja nn Samsung Internet@tv, mis sisaldab YouTube’i, Flickr’it ja erinevaid uudistelehti.
CD-plaatide mängimisel ei kuva pleier esipaneelil millegipärast lugude numbreid – see-eest aga on olemas audioplaatide kiirlaadimise funktsioon. Mälupulgalt saab kuulata ka MP3- ja WMA-faile, ent i-maailmas levinud AAC-faile Samsung mängida ei oska.
Käivitus- ja laadimiskiirused on esmaklassilised ning ka kasutusmugavuse osas pole midagi ette heita. Kõrget keskmist hinnet alandavad just konarlik piltide ja koduvideote näitamine – seda osakonda hindasime kõigest 7 vääriliseks. Nii kujunes Samsungi lõplikuks hindeks 8,6 ja neli tärni, mis taganuks testis kolmanda koha.

Hea
Blu-ray ja DVD pilt
Kasutusmugavus
Kiired funktsioonid

Halb

Fotode kvaliteet
AVCHD piirangud

Sarnased artiklid