Mootorsaan igaks otstarbeks
Markku Lindell, Tero Kiira
01.01.2008

Mootorsaane (või mootorkelke, nagu suupärasem tundub) jagatakse tänapäeval üha enamateks alaliikideks – täpselt nagu autosidki. Nn tavalisi laiatarbesaane on saanitootjate mudelivalikus juba üsna raske leida, sest uued tooted on mõeldud üha kitsama kasutusvaldkonna tarbeks – olgu see siis matkamine, sport või hoopis töö. Kogusime kokku rivi üsna erinevaid saane, ning selgitasime, kas ja kuidas saab neid erinevates eluvaldkondades kasutada – olgu tegu siis vaba aja veetmise või tööülesannete täitmisega.

TM võrdleb
Mootorsaanid
Arctic Cat Bearcat 570
Lynx Ranger 550
Polaris Trail Touring DLX
Polaris FS IQ Touring
Ski-Doo 800 Touring
Yamaha Venture Multipurpose

Kas universaalsaan on väljasuremisele määratud liik? Uued mudelid paistavad silma kõikvõimalike „äärmustega”, mis paratamatult universaalsust kärbivad. Võtsime oma seekordsesse võrdlusse sellised tooted, mis enim universaalsetele kelkudele vastavad. Tulemuseks oli väga kirju valik, mida aga lähemal uurimisel siiski ka võrrelda sai.
Valik sai kirju, siin on nii uusi kui veidi vanemaid mudeleid. Et neljataktilised mootorid ei ole enam vaid tippmudelite pärusmaa, saame siin kõrvutada ka nii kahe- kui neljataktiliste jõuallikate plusse ja miinuseid.
Hinnakäärid on kahetaktilistel vahemikus 114 900–131 000 krooni ning neljataktilistel 152 900–183 900 krooni. Samas mõõtkavas on ka võimsusvahemikud – kahetaktilistel 42–6,6 kW, neljataktilistel 48–59,6 kW. Polariseid on valikus kaks seetõttu, et sel margil juhtus kohapeal olema kaks saani, mis kenasti valiku äärtele paigutusid – kahetaktiline hinnavaliku alumisse, neljataktiline selle ülemisse otsa.
Üks asi, mis annab põhjust rääkida nn üld- või laiatarbesaanist, on eemaldatav kaassõitja iste (Arctic Catil, mõlemal Polarisel ning Yamahal), aga ka pakiraam. Lynxi pakiraam on meie valiku suurim, kuid Yamahal annab lisa kaassõitja istme eemaldamine ning seda tehes läheb siin esikoht talle.
Mootorsaani iseloomustavatest arvnäitajatest on olulised veolindi pikkus ja laius. Pikk lint parandab üldiselt sõiduomadusi, kuid samas võib see osutuda segavaks kurvide läbimisel.
Kohe valikut koostades jäid välja töösaanid, kus lindi laiuseks vähemalt 50 cm ning meie valikus varieerub see näitaja 40 cm piires. Pikimad lindid on meie valikus Arctic Catil ja Lynxil (396 cm), kolmandana tuleb selles pingereas Yamaha 365 sentimeetriga.
Veolindi omadustele avaldab lisaks pikkusele ja laiusele mõju lamellide kõrgus ja kuju. Mõõtmised ennustasid, et parim veolint on Lynxil ja seda tõestasid ka sõidu- ja veokatsed.

Kaks või neli takti?
Neljataktilisi mootoreid on seni sarjatud suurema massi ning mõõtude eest – kusjuures varem ei ole see kuigivõrd kajastunud vastavalt paremates võimsusnäitajates. Nüüd näib, et need probleemid on lahendatud, sest võimsust oli kõigil saanidel piisavalt ning kaalujälgimisele ei tulnud kedagi saata.
Väikseima kütusekuluga paistis silma Ski-Doo. Rotaxi neljataktiline 800 cm3 V2-mootor käib pehmelt ja vaikselt, võimsust on küllaga ja seda igati mõistlike kulunäitajate juures (parimal juhul saime selleks 12,3 l/100 km). Ka on Ski-Doo suhteliselt kerge, kaaludes sõiduvalmina vaid 2 kg enam kui kahetaktiline Lynx Ranger. Kiidusõnu väärib ka Yamaha, alla 15 l/100 km on igati korralik tulemus.
Kahetaktilisest on kõige väiksema kütusekuluga Lynx Ranger, kus see parematel hetkedel jäi 18 l/100 km tasemele. Arctic Cat Bearcat ja Polaris Trail Touring kulutasid enam, kuid nendegagi on võimalik 20 l/100 km piir alistada.

Saab kahekesi, üksi on parem
Testigrupp hindas kõige kõrgemalt Lynx Rangeri sõidumugavust ja sõiduomadusi. Lynx pakub sõidurõõmu nii üksi kui ka kahekesi sõitjatele – võimsust on piisavalt. Pikk veolint tasandab trassi ebatasasused ning teeb sõidu stabiilseks. Saan on hästi juhitav (seda eeldusel, et tagavedrustus on koormale vastavaks seadistatud).
Arctic Cat Bearcat 570 on tragi ja hea sooritusega kelk, mis võimaldab soovi korral särtsakat sõidustiili harrastada. Neile, kes peab lugu madalast sõiduasendist, on Cat hea valik (eriti kahekesi sõites). Võõristust tekitab vaid kõrge juhtraud, kuid see on omal kohal siis, kui tarvis püstiasendis sõita.
Yamaha Multipurpose kõrge isteasend oleks kui mootorrattalt pärit. Kelk jätab massiivse mulje ja nii see ongi, sest kurve läbides tuleb sellega arvestada. Kui aga seda meeles pidada, pakub ka see saan ohtralt sõidurõõmu. Päris igal pool Yamaha vedrustus kümnesse ei taba, kuid korralikel hooldatud radadel on sõit väga mugav, sõltumata sellest, kas sõita üksi või kahekesi.
Polarised on sõiduomaduste poolest keskmisel tasemel (kumbki omamoodi). Kahetaktiline Trail Touring sobib nn tavakelgu mõiste alla paremini. Trail Touring on üksi sõites erk, kahekesi sõites tuleb aga asja rahulikumalt võtta.
Luxus Touring-tüüpi Polaris FS IQ saab kõige paremini hakkama hooldatud trassidel. Kahekesi sõites lööb vedrustus aeg-ajalt läbi ka siis, kui see on võimalikult jäigaks seatud. Mõlemad Polarised hoiavad hästi sõidusuunda ja alluvad hästi roolimisele.
Ski-Doo Legendi sõiduomadusi kirjeldab kõige paremini tõik, et see kelk jäi alati viimasena sõitjat ootama. Ski-Doo jäigad vedrud ja lõdvad amortisaatorid ei ole selline kooslus, mis suudaks sõidurõõmu pakkuda. Kui Legendiga lähisuguluses oleva Lynx Rangeri vedrustus on meie valikus üks parimaid, ei tohiks Ski-Dool sama tulemuse saavutamine üle jõu käia…

Köievedu
Esmakordselt TMi saanitestide ajaloos tegime ka veokatse. Tuleb ju nn universaalkelkudega ikka aeg-ajalt ka tööd teha – kas rege vedada või kas või langenud kuuske metsast välja sikutada.
Kelgu veovõimet mõjutavad lisaks mootori võimsusele ülekanded, veolindi omadused ja saani mass. Suur roll on ilmal ja teeoludel, mistõttu meie tulemused kehtivad ainult konkreetsetes oludes ja neid ei saa üks-ühele üle kanda. Katse viidi läbi tasasel jäisel pinnal, mille peal oli 5 cm paksune tihe kergest pakasest kõvaks muutunud lumekiht. Tingimused olid kõigil kelkudel ühesugused.
Parimat tulemust näitas neljataktiline Polaris FS IQ, igati kiiduväärt teise kohaga lõpetas kahetaktiline Lynx Ranger. Polarise hea tulemuse taga on lisaks kogu valiku suurimale massile hea pidamisega veolint, hea momendiga juhile hästi alluv mootor ning variaatori hea töö madalatel pööretel. Lynxile tõi teise koha eelkõige pikk ja hea pidamisega veolint.

Lõpptulemused

Lynx Ranger 550
Hind: 131 000 (Motorent)
Lynxi sõiduasend on sportlik, juhi koht siiski mitte kitsas ning asendit on lihtne sõidu ajal kohandada. Jalgu soojendab jahutussüsteemist väljuv õhk ja nii ei hakka need külmetama. Näidikud ja lülitid on klassikalised, viimaseid on mugav kasutada ka paksude kinnastega. Lynx on kindel valik ka püstisõiduks.
Lynx on varustatud 553 cm3 kahetaktilise mootoriga. Keskmine kütusekulu ulatub üle 20 l/100 km ja seda on palju. Mootori suutlikkus on hea ning ka jõuülekandele pole mingeid etteheiteid.
Veolint on pikk ja see tagab head sõiduomadused. Vedrustus toimub üldiselt hästi, kuid kahekesi sõites kipub siiski aeg-ajalt läbi lööma.

Hea
Veermiku töö
Tundlik ja võimas pidur

Halb
Suur kütusekulu

Hinne: 8,3
****

Yamaha Venture Multipurpose
Hind: 152 900 (Yamaha Keskus)
Yamahaga sõites juhil ruumipuudust ei ole. Juhtraud on õigel kõrgusel ja mugava sõiduasendi leidmine lihtne. Digitaalne näidikuplokk on selge ja informatiivne. Käepidemete soojendussüsteem pakub 10 erinevat asendit ning alati leiab selle õige.
Yamaha suur tuuleklaas tagab suurepärase kaitse, kuid segab samal ajal vaadet.
Uus 449 cm3 neljataktiline mootor kuulab vastuvaidlemata juhi sõna, reageerides kiiresti ja täpselt. Ülekanded võiksid olla veidi pikemad, sest suurtel kiirustel läheb mootori undamine tugevaks. Vedrustus on mugav ja toimub igasugustes oludes.
Isteasend on kõrge ja see eeldab kurvides kallutamist. Tasub olla hoolikas, vastasel korral pole välistatud ümberminek. Yamahal on kogu valiku parim pidur.

Hea
Varustus
Veermik

Halb
Ebastabiilsus

Hinne: 8,3
****

Arctic Cat Bearcat 570
Hind: 127 000 kr (Ramo)
Arctic Catiga tunneb end kitsalt isegi väikesekasvuline sõitja. Madal istmekõrgus kärbib põlveruumi. Eriti kõrge juhtraud saab seevastu kiita – väga hea on see püsti sõites ning sportliku sõidustiili puhul. Juht on ilmaolude eest hästi kaitstud. Näidikuplokk jääb aga juhtraua taha ja seda on silmanurgast sama hästi kui võimatu jälgida.
Arctic Catil on 565 cm3 klassikaline karburaatoritega varustatud kahetaktiline jõuallikas, mille kütusekulu oli suurimate seast. Mootor reageerib gaasi andmisele hästi ja tagab hea võimsuse kogu töövahemikus. Jõuülekanne „haagib” pehmelt, kuid selle ulatus jääb pisut lühikeseks – aeglasel sõidul on seda häälest kuulda.
Veermik töötab hästi – ainsana kogu valikus ei löönud see kordagi läbi. Arctic Cat oli parim kahekesi sõites, täiendavad kiidusõnad tulid kaassõitja selja- ning jalatugede eest.

Hea
Veermiku töö
Tundlik pidur

Halb
Suur kütusekulu
Müra tasasel sõidul

Hinne: 7,8
***

Ski-Doo Legend 800 Touring
Hind: 153 000 kr (Motorent)
Oma välimuselt meenutab Ski-Doo Lynxi – pole ka ime, sest mõlemad on ehitatud samale RF-raamile. Ski-Doo sõitjal on siiski pisut kitsamad olud. Mõõteriistad ja lülitid on samad nii Ski-Dool kui Lynxil.
Ski-Doo Legendil kasutatakse neljataktilist 800 cm3 töömahuga meie testirühmas ainsana V2-mootorit. See ongi Ski-Doo tugevaim külg – momenti on piisavalt ka madalatel pööretel. Jõuülekanne on valitud nii, et kütusekulu ja müratase oleksid vähimad ning seda näitavad ka arvud. Parimal juhul saavutatud 12,3 l/100 km oli testi ülekaalukalt parim tulemus.
Vedrustus sobib siledatele radadele, mitte metsikusse loodusse. Esivedrustus on liiga jäik ja ilma reguleerimisvõimaluseta. Ka amortisaatorid ei saa oma tööga kuigi hästi hakkama. Saani esiots hüppab ebatasasel teel ebamugavalt. Tagavedrustus pakub siiski nelja asendiga seadistusvõimalust ja sel on varu ka kaassõitja tarbeks. Tagumised amortisaatorid võiks siiski paremad olla.

Hea
Väike kütuskulu
Mootor

Halb
Veermik
Sõiduomadused

Hinne: 7,5
**

Polaris FS IQ Touring
Hind: 183 900 kr (Bike World)
See kelk sai enim kiita oma sõiduasendi pärast. Põhjus on lihtne – Polarise pikk juhtraud on seadistatav viide eri asendisse (äärmiste vahe on tervelt 11 cm). See tähendab, et sobiva variandi leiab kõigile, seda hoolimata kasvust. Digitaalne näidikuplokk on selge, juhtseadmed on samasugused kui kahetaktilisel mudelil.
Polarisel on 750 cm3 neljataktiline mootor, mis teenis testijatelt kiidusõnu tema „alandliku” iseloomu pärast. Sidur on pehme ning jõuülekanne igati vastavuses mootori iseloomu ja võimekusega.
Polaris sobib hästi rahuliku sõidustiiliga. Esivedrustus töötab hästi igasugustes oludes. Tagavedrustus on ebatasastel radadel sõitmiseks pisut liiga vedel (seda isegi testirühma kõige kergema sõitja jaoks).
Juhile teeb rõõmu soojendusega juhtraud.

Hea
Seadistatav juhtraud
Mootor

Halb
Tagavedrustuse töö

Polaris Trail Touring DLX
Hind: 114 900 kr (Bike World)
Polarise sõiduasend on kitsas. Juhtraud on sisuliselt juhi süles, mis raskendab sobiva sõiduasendi leidmist. Polaris sobib vaid istudes sõitmiseks, sest püstiasend on ebamugav ning läbi veermiku tulevad löögid jõuavad juhi kehasse.
Näidikuplokk on selge, kahju vaid et konkreetsel juhul olid ühikuteks mitte kilomeetrid vaid miilid. Juhtraua soojendamiseks on neli, gaasihoova tarbeks kolm asendit. Tagurpidikäik lülitub sisse elektriliselt ja see võtab häirivalt aega.
Polaris Trail Touring on varustatud 544 cm3 kahetaktilise mootoriga. Mootor reageerib gaasi andmisele hästi, müratase on nagu kahetaktilisel ikka... Kütust neelab Polaris palju, maksimaalseks näitajaks kujunes 26,8 l/100 km (keskmiselt 23 l/100 km). Sidur nõksatab kohalt minnes, kuid jõuülekanne töötab hästi ka aeglasel sõidul.
Veermik toimib hästi, nagu ka vedrutus. Kui kahekesi sõitma minna, tuleb seadistused jäigemaks keerata.

Hea
Käitumine sportlikul sõidul

Halb
Suur kütusekulu
Jõu rakendamist vajav pidur

Hinne: 7,3
**

Sarnased artiklid