Moeuudiseid Milanost
Helen Urbanik
01.01.2007

Valgete rataste tulek ning R1 ja gixxeri kahevõitlus on vaid paar märksõna, mis iseloomustavad 2007. aasta mootorrattauudiseid äsjaselt Milano tsiklimessilt.

Yamaha uus YZF-R1 (ja YZF-R6 ja FZ1-Fazer) on valge – ehk kataloogi kirjelduse järgi competition white, mis tegelikult on valge ja punase segu (päris valge Yamaha on tegelikult MT-03). Jaapanlased ise ütlesid selle kohta esmaesitlusel Kölnis: me tegime turu-uuringu, millest selgus, et rahvas tahab valget ratast. Nii ka sündis!
Uue R1 kohta antud esimesed hinnangud on igal juhul olnud väga kiitvad: hea sai veel paremaks, öeldakse selle 180hobujõulise 4silindrilise superbike’i kohta, mis on tugevasti mõjutatud Yamaha Moto-GP ratastest.
Valge on ka Buelli uus mudel Lightning Super TT XB1200SST (100 hj, 179 kg). Sellise supermotardiga annab Moskva kohviku ees kummi põletada küll. Tootjad ise ütlesid Milanos XB-d esitledes, et valge on hea värv, sest igaüks saab seda muuta nii isikupäraseks, kui ta soovib: “Sellega saab teha kõike, mida iganes tahad.” Pikakäiguline vedrustus ja nokasarnane esiporikaitse pärinevad Ulysseselt, iste aga on tehtud kitsamaks, supermotolikumaks. Taga kinnituvad külgedele krossirattale vihjavad stiliseeritud numbrialused, kaassõitja jalatoed aga puuduvad.
Ka Cagiva Mito 500 (1 silinder, 65 hj, 133 kg) on valge. Sellel prototüüprattal on Husqvarna neljataktiline mootor ja valuvelgedega kaalub ta vaid 4 kilogrammi rohkem kui algne 125-ne Mito.
Ning viimaks on saadaval ka üks valge krossiratas (sest krossimehed peavad ju ometi saama valgete saabaste kõrvale sobivas toonis tsikliga sõita) – Yamaha YZ450F ja väiksem vend YZ250F (uuendatud mootor ja raam, kergem kui eelmise aasta mudel). Konservatiivsematele pakub Yamaha siiski võimalust ka traditsioonilise sinise krossirattaga võistlemiseks.
Moeajakirjas võiks sellise nähtuse kohta kokkuvõtvalt kirjutada: valge on uus must (ehk siis mootorrattamaailmas: valge on uus punane!).

Gondlita kaunitarid sihvakamaks
Benelli Due on gondlita 750-se naked bike’i prototüüp, mis peaks tootmisse minema järgmise aasta lõpus. Mootor saadi Tre-K ja Tornado 1130 kolmesilindrilise mootori “lühendamisel” kahesilindriliseks: trest due’ks.
Aprilia tuli Milanos välja koguni kahe uue katmata rattaga. Kogenud rolleritootja valmistatud prototüüp 850 Mana (75 hj) on kolmes erinevas re_iimis töötav ja automaatkäigukastiga, mida saab lülitada ka manuaalse vahetuse peale. Teine tähelepanuväärne nähtus selle ratta juures on bensiinipaagi kujuga kiivrilaegas (tegelik paak on viidud istme alla). Tootja on siin selgelt mõelnud eelkõige linnas sõitvatele inimestele.
750 Shiver on aga hoopis teisest puust: sportlik, kiire ja stiilne, mootorgi on Mana jõuallikast hoopis erinev V2 (95 hj, kaal 189 kg).
Suurtest katmata ratastest uuendas KTM oma 990 Super Duke’i (186 kg, 88 kW ehk umbes 120 hj). Raami on uuendatud niivõrd, et ratast suurtel kiirustel stabiilsemaks muuta. Modifitseeriti pidureid ja kellasid, paigaldati suurem kütusepaak (18,5 liitrit). Lisaks pakutakse sportlikumat Rally-versiooni.

Legend enne avalikustamist
Ducati uue superbike’i 1098 ümber oli juba enne esitlust tekkinud hulk furoori. Itaallased ei suutnud saladust kuidagi hoida, inglise motonädalaleht MCN sai nende lapsukesele jälile ning nii tuli pildid avalikustada juba umbes nädal enne näitust.
Väidetavalt on tegu kõige võimsama (160 hj) kahesilindrilise mootorrattaga maailmas. Pöördemomendi ja kaalu suhe olevat samuti kõrgem kui ühelgi teisel superbike’il.
Ka pärast esitlemist räägitakse uuest Ducatist palju. See on müügihitt juba enne tootma hakkamist – Inglise diilerid näiteks olid nädal pärast esitlemist saanud ettemakseid 100 tsikli eest.
“Kuidas saab koledat asja veel koledamaks teha?” arutlesid kaks sakslast Milanos Suzuki uut gixxerit (GSX-R1000 K5) uurides. Olgu stiiliga kuidas on, aga mugavam, võimsam, kergem ja paremini juhitav on see sõita saanute sõnul eelmisest mudelist küll. Väidetavalt on hääl, mida gixxeri mootor ka tehasesummutajaga tekitab, väga-väga muljetavaldav. Kuigi jah, summuti enda kauniduse üle võib vaielda… Nagu tegelikult paljude summutajate kauniduse üle (KTM 690 Supermoto, näiteks). Praegune trend on tuua väljalase taha üles istme alla, kuid harva kui selline lahendus hea välja näeb. Selle juures on värskendav näiteks uue Yamaha R6 suhteliselt lühike summutijupp. Ka Buell jätab oma väljalaske traditsiooniliselt väga madalale.

Super-hüper-mega-motardid
Igal vähegi tõsiseltvõetaval tootjal on toodeterivis üks super- või hüpermotard ja krossikas. Kui isegi Benelli tuleb välja krossirattaga, siis peab selle taga midagi olema! Ducatil on väga uhke Hypermotard 1100 (95 hj, tippkiirus 200 km/h), mida peaks varsti ka poest osta saama (Ducati vastus KTM-i 950 Supermotole)
Teised tootjad toovad aga välja kergemaid linnad_unglisse sobivaid supermotosid. Näiteks BMW esitles 650kuupsentimetrisele mootorile üles ehitatud mudelikolmikut: Xchallenge, Xcountry ja Xmoto. Neist viimane näeb eba-bee-emm-veelikult vihane välja. Ta on suhteliselt raske (160 kg), 17tolliste alumiiniumvelgedega ees ja taga, raami vahelt leiab 53 hobust.
Kui ise Milano messipaviljonide uksest sisse astusin, sattusin juhuslikult esimesena Husqvarna stendi juurde. Nende sinine supermotard võttis jalust nõrgaks, tagasihoidlikumatest mudelitest rääkimata. Meie jaoks Rootsiga assotsieeruv kuid juba aastaid itaallaste MV Agustale kuuluv Husqvarna on tuntud väga heade võistlus-supermotode tootjana. Seekord rakendasid nad oma kogemust millegi tänavasõiduks sobilikuma loomisel. STR 650 kujundas Massimo Tamburini, kes tänapäevastest tsiklitest tuntud kui Ducati 916 ja MV Agusta M4 loojana. Stiilist on näha nii sportbaigi kui supermoto mõjutusi. Enim torkab silma vast see, et ratas on väga kleenuke, kuigi ta on oma 132 kg massiga võistlusratastega võrreldes vast 30 kg ülekaalus.
STR650 oligi Milanos esitletud tsiklitest vast kõige vastuolulisem: kellele meeldis üliväga, kelle meelest nägi see aga jube välja.

Sarnased artiklid