Mobiilside lähitulevik
Glen Pilvre
01.06.2007

Veebruari keskel toimus Barcelonas konverents nimega “3GSM World Congress”. Paari aastaga on sellest üritusest saanud maailma suurim mobiilsidespetsialistide kokkusaamine. Räägiti kõigest, mis mahub mõiste alla “mobiilne”. Üritus, nagu öeldud, oli eelkõige mõeldud “proffidele” – peamine rõhuasetus oli just uute tehnoloogiate nüanssidel ning pilet tavakodanikele maksis tuhandeid kroone. Sellegipoolest olid kõik osalevad mobiilitootjad kaasa toonud mudelid olevikust ja tulevikust ning vaatamist-uurimist jagus.

Messil oli loomulikult põhiteemaks kõik see, mida mobiiltelefonilt kümme aastat tagasi tahtagi poleks osanud – video, audio, kiire andmeside, GPS-navigatsioon ja televisioon. Tänapäevane mobiiltelefon teebki juba peaaegu seda kõike – näitab ja teeb pilte, filme, mängib muusikat, võimaldab e-posti saata-vastu võtta ning on sealjuures väike. Tehnoloogia areneb kiiresti – isegi nii kiiresti, et rakendused ja kasutajad ei jõua ajaga sammu pidada. Nii vähemalt näib see olevat mobiilide maailmas. Mobiilside nn kolmas põlvkond pole ammu enam mingi uudis, kuid kui paljud meist teevad iga päev videokõnesid ning vaatavad mobiiliekraanilt filme? Ja küsimus pole kindlasti ainult hinnas, praegu pakuvad näiteks Elisa ja Tele2 videokõnesid tavakõne tariifiga, kuid videokõnebuumist ei saa siiski rääkida. EMT-võrgus saab lisaks viiekroonise (4.90) minutihinnaga videokõnedele vaadata ka otsepilti liikluskaameratest ristmikel, lühemaid saateid, filmilõike ja videosid. Tariif on striimide puhul viis krooni megabaidi eest ning parima kvaliteediga pildi puhul kujunebki umbes sama summa minutihinnaks – vähegi pikema filmilõigu vaatamine on seega päris kulukas (vähemalt liikluskaamerate pildi puhul peaks minutitasu jääma alla krooni).
Igatahes arvatakse mobiiltelefoni järgmiseks murranguliseks kasutusvaldkonnaks olevat just “liikuv pilt” ning tootjad on selles osas praegu optimistlikud. Messil tutvustas Nokia rakendust nimega Video Center, mis võimaldab telefonil ligipääsu vabaltvalitud videotele – kas siis koduarvutist või internetist. Samuti rääkis Nokia tulevasest teenusest koostöös videoportaaliga YouTube ning uudisteagentuuriga Reuters – uus teenus peaks olema uues N95-multimeediatelefonis ning seda toetavad ka teised N-seeria mudelid. YouTube’iga koostööst on teatanud ka Euroopa suurim mobiilioperaator Vodafone.

On, mida oodata (?)
Kuid iga algus on raske ning juba rohkem kui aastapäevad võtab mobiiltelevisioon hoogu erinevate nimetuste all – DVB-H (Digital Video Broadcast Handheld), DMB (Digital Mobile Broadcast, ka sama standardi satelliidilt-edastatav versioon S-DMB) – ning Ameerika kompanii Qualcomi promotav standard MediaFlo. Eestisse mobiiltelevisioon veel jõudnud pole, Soomes avati DVB-H võrk küll eelmise aasta detsembris, kuid siiani käivad läbirääkimised saadete ja eelkõige autoriõiguste osas, reaalsete saadete algusaja suhtes on prognoosid üsna pessimistlikud – see võib lükkuda koguni järgmisse aastasse. Selles osas on kindlasti pioneerid Aasia riigid. Koreas edastatakse saateid nii DMB kui ka S-DMB kaudu. Kahe silma vahele ei tasu selles standardite virvarris jätta ka mobiilvõrkude arendajaid – just neist sõltub, millised teenused ning millise maksumusega hakkavad olema saadaval. Kui Nokia eelistab oma aparaatides DVB-H-d, siis mobiilivõrke ehitav Ericsson edendab hoopis MBMSi (Multimedia Broadcast Multicast Service) nimelist tehnoloogiat, mis võimaldab erinevalt DVB-H-st vaadata saateid endale sobival ajal, ja see peaks suur pluss olema.
Tahes-tahtmata takerdume juba eespool vilksatanud küsimusse – kas see, et tehnoloogia võimaldab, tähendab tingimata, et teenusele leidub kasutajaid? Filosofeerima võibki jääda, õige vastuse annab ainult aeg. Ka SMS tundus algul igandina peilerite ajastust, kuid osutus vägagi elujõuliseks, samas MMSi pole loodetud edu saatnud. Tegelikult on mobiiltelefon kui multimeediaseade rohkem kui kunagi varem silmitsi ütlusega “kui üks asi on hea kõige jaoks, siis pole ta hea mitte millegi jaoks” – seade rääkimiseks peaks olema väike ja vastupidav, aku peaks kestma kaua, ekraan filmide ja piltide vaatamiseks (ning ka mistahes muu kirjatöö jm tarbeks) peaks aga olema võimalikult suur ja kvaliteetne, samuti ka klaviatuur, seesmine fotoaparaat võiks teha häid pilte. See eeldab head (seega suuremat & raskemat) optikat ning välklampi, hea muusikapleier peaks jällegi olema väike ja vastupidav jne jne...

Olgem optimistid
Aga vaatame nüüd optimistlikumalt, mida huvitavat eksponeerisid messil tootjad.
Tulevikutelefoni näitena eksponeeris Jaapani firma DoCoMo mudelit nõrgema kuulmisega inimestele, mis edastab heli läbi otsmikuluu otse sisekõrva. Innovaatilisusega paistsid silma mitmed riidevalmistajad – nupud telefonide ja pleierite juhtimisel asusid näiteks varrukatel või seljakoti õlapaeltel, samuti oli võimalik päikesepatarei abil mobiili/pleierit laadida.
Multimeediatelefonide vallas suurimat valikut pakkunud Samsungi kõrval oli hea valik Nokial. Esitleti kolme uut E-seeria nutitelefoni, nende seas ka tähist E-90 kandvat Communicatorit. Kõigis mudelites on 3G ja traadita neti toetus ning 3megapiksline kaamera. Uus Communicator sisaldab ka GPSi ja toetab kiiret HSDPA-ühendust.
Kommunikaatoriga konkureeris firma HTC-nutimobiil Advantage X7500 – meenutades oma suure 5tollise ekraaniga juba rohkem ultramobiilset arvutit UMPC-d.
Samsung oli oma laia mudelivalikuga proovinud garanteerida, et nende pakutava hulgast võiks leiduda sobiv kõigile – võib-olla on see tõesti üks võimalik lahendus selle asemel, et ühte aparaati mahutada kõike? Oli mudeleid rõhuasetusega erinevates valdkondades: mobiil-tv, muusikapleier, fotoaparaat ja multimeediaseade. Palju tähelepanu pälvisid ultraõhukesed mudelid, kõige õhem neist – Ultra Edition SGH-1000 – on vaid 5,9 mm.
Õhuke on ka Sony-Ericssoni pleier-telefonide kuningas Walkman W880i – 9,4 mm. Mobiilil on väga õnnestunud välimus, hea kasutusloogika ning kohe kaasas 1 GB mälukaart.
Disaini peale on panuse teinud LG oma Shine-nimelise telefoniga, kuid põhitähelepanu nende boksis oli suunatud aparaadile Prada Ke850. Mudel on valminud koostöös kuulsa Itaalia moebrändiga ning meenutas vägagi Apple iPhone’i. Telefoni klaviatuur on sarnaselt iPhone’iga virtuaalne ehk kuvatakse puutetundlikul ekraanil.
Ja kui juba palju laineid löönud Apple’i telefonist juttu tuli, siis ongi sobiv lõpetada vaat et suurima uudisega, mis “3GSM World Congress 2007-lt” meelde jäi – lootus seal esimest korda iPhone’i elusuuruses kohata ei täitunud, sest juba ette kuulus mobiil jäi kahjuks kohale tulemata.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid