Mobiilsed taskutarkurid
Glen Pilvre
04.05.2011

Veebruarikuisest Mobile World kongressist on möödas paar kuud ja nii mõnedki seal esitletud uudised on nüüd käegakatsutaval kujul juba Eestisse jõudnud. Vaatame neid lähemalt.

HTC Incredible S
LG Optimus 2X
LG P500
Sony Ericsson Xperia Arc
Sony Ericsson Play
Nokia E7

See oli kõigest veidi rohkem kui paar aastat tagasi, mil nutitelefonide võrdlustes domineerisid Windows Mobile ja Symbian ning Androidist liikusid ettevaatlikud kuulujutud. Nüüd on asjalood niikaugel, et võrdluses on viis Androidi ja üks Symbian. Seda on raske kommenteerida, või õigemini, siin polegi midagi kommenteerida – Android meeldib lihtsalt niivõrd paljudele. Ja seda „võrdlust” võib võtta pigem ülevaatena sellest, kuhu mobiilsed trendid täna jõudnud on. Kui kellelgi tekib siinkohal küsimus, et mis loom see Android või Symbian on – pildi peal ju ikkagi vaid telefonid –, siis tasub kindlasti üle vaadata tänavu jaanuaris ilmunud lugu mobiilsetest opsüsteemidest.

Sony Ericsson alustas Androidset mobiilikevadet kõige varem ja õige mitme mudeliga, mis juba märtsi lõpul Eestissegi jõudsid – Xperia Arc, Xperia Play ja Xperia Neo. Täpselt aasta tagasi tegi Sony Ericsson oma esimese Androidi-sammu – selleks oli Xperia X10. Just Xperia Arc ongi nüüd tulnud, et X10 välja vahetada. Kui mullune X10 sai muu hulgas palju „nahutada” oma vana opsüsteemi versiooni pärast (1.6 – olgugi et saadaval oli juba 2.1), siis sama reha peale Sony Ericsson enam ei astunud, vastupidi – kõigis uutes mudelites on nüüd esimesena tuliuus Android 2.3. Ja seniste X10 omanike rõõmuks teatas firma veel hiljuti, et ka „veteran” ise saab õige pea 2.3. Arvestades X10 head koostekvaliteeti ja tehnilist võimekust, on see kahtlemata väga meeldiv žest – tavaliselt kipuvad firmad uute mudelite saabudes vanade „turgutamise” kiirelt unustama.
SE on selgelt öelnud, et nende mobiilne (lähi)tulevik kuulub Androidile ning eristuvale disainile. Kui seni armastas firma mobiilide tagakülgede kumerusi rõhutada, siis Arc (tõlkes „kaar”) on nõgusa profiiliga. Ja peab mainima, et see lahendus näeb tõesti elegantne välja. Kõige õhemast kohast on Arci läbimõõt vaid 8,7 mm. Kuna telefoni sihvakas keskmine osa on kohakuti just sõrmedega, tundub Arc käes õhem kui ta tegelikult on.

Sony Ericssoni teine kuum uudis on n-ö Playstation Phone ehk Xperia Play. Seal, kus tavalisel „business-foonil” on avatav klaviatuur, on Playl hoopiski mänguritele tuttavad PS(P)-klahvid. PSP analoog-joystickki asendavad kaks puuteplaati ning täiesti olemas on ka nn shoulder-buttonid ehk nimetissõrme-klahvid. Eestis Play veel müügile pole jõudnud – põhjuseks taas korporatiivne regionaalpoliitika. Kuna Eestis Android Marketist rakendusi veel osta ei saa (ja just selle kaudu peaks paljusid mänge telefoni siirdama), siis ei soovi Sony ka telefoni siin veel turustada – lihtsustatult öeldes. Vormilt on Play Arci vastand – kui Arc on lai, kerge ja sihvakas, siis Play on väiksem, kuid kaalukalt pontsakas, aga istub kätte igati mugavalt ning pole sealjuures sugugi kole.

Ülejäänud Androidid saabuvad Koreast – HTC ja LG (kahjuks ei jõudnud selle ülevaate ajaks kohale Samsungi uudismudel Galaxy S2). HTC Incredible S on mullu USA turule toodud Droid Incredible’i uus euroversioon. HTC on jäänud truuks mittelibisevale kummisele tagaküljele. Telefon püsib käeks mõnevõrra kindlamalt kui libedamad konkurendid. Olgugi et paksust on Incrediblel ligi 12 mm (spetsifikatsioonide järgi), tundub ta käes palju õhem – nimelt on servadel paksust alla kümne millimeetri ning tagakülje keskosa paari millimeetri võrra paksem. HTC plussiks teiste Korea konkurentide ees on selgelt omanäoline stiil. Incredible tundub mõnevõrra kandilisem-konservatiivsem kui Desire-seeria, ent on igati nägus ja käesõbralik aparaat. Androidi versiooniks on veel 2.2, kuid uuendus on ilmselt varsti saabumas.

LG tehnoloogiline tipp on Optimus 2X ehk mobiil mudelinimega P990. 2X tähendab kahetuumalist protsessorit ning P990 on esimene müügivalmis saanud kahetuumaline taskutelefon. Disaini osas on raske selget seisukohta võtta. P990 pole kindlasti kole, aga ta on kuidagi isikupäratu – meenutab sihverplaadilt iPhone’i jooni ja tundub käes massiivse klotsina. Tagakülg on sarnaselt Incredible’ga kummine ning käes püsib klots kindlalt. Viimistlusmaterjalid on kvaliteetsed ja 2X näeb igati noobel välja. Androidi versiooniks samuti (veel) 2.2.

Nokia… mnjah. Nokia E7 tegelikult siia võrdlusesse ei sobi – see peaks olema selge kõigile, kes vähegi teavad, mis vahe on Androidil ja Symbianil. Aga et tehnoloogiliselt on tegemist nii mõneski osas erakordse insenerisaavutusega, poleks ilus ka E7st päris mööda vaadata. Välimuselt on E7 nagu suurendusklaasi alla pandud N8 – monoliitne alumiiniumkorpus ja mittevahetatav aku. Kui kopsakamad mõõdud välja arvata, piirduvad erinevused N8ga täpselt kahe aspektiga. Nendeks on avanev QWERTY-klaviatuur ning 8 Mpx fikseeritud fookusega kaamera. Vale oleks öelda, et E7 on inetu telefon – seda kohe kindlasti mitte. Temas pole küll sellist voolavat elegantsi nagu Arcis, ent samas on rafineeritud jämedakoelist stiili küll ja veel. Tugev alumiiniumkorpus tundub aga käes kohati kohe erakordselt libe, mis peaks kohtumist maaga loodetavasti sellevõrra paremini taluma.

Ja lihtsalt sportlikust huvist võtsime kampa ka ühe säästu-Androidi – LG P500. See telefon on võitnud nii mõnegi võrdluse omataoliste hulgas ning igati huvitav oli uurida, mida ja kas mitu korda vähema raha eest ka mitu korda vähem saab.

Nagu eespool öeldud, pole see võrdlus tegelikult otsese pingerea koostamine. Üleüldse, põhjuseid, miks kaldub valik ühe või teise seadme kasuks, on ilmselt lugematu hulk ning vaevalt neid stopperi-mõõdulindiga mõõta saab. Ja väga oluliseks summaarseks teguriks on just see, mis tunde mobiil tekitab – kui ikka tunne on halb, siis pole supernäitajatest mingit tolku. Ja muidugi vastupidi – kui tekib armastus esimesest pilgust, siis näivad isegi tõsisemad puudused (vähemalt algul) tühistena.

Põhjaliku kokkuvõtte kõigist nendest telefonidest leiad maikuisest Tehnikamaailmast.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid