Mobiili kaaslane
Raimo Ylönen
04.07.2011

Juhtmevaba bluetooth ehk käed-vabad-seade lisab autos mobiilsetele vestlustele kahtlemata turvalisust ning võimaldab ka muul ajal telefoni kõrvast kaugemal hoida.

Cellular Line BTC6
Hama AH28
Nokia BH-212
Nokia BH-216
Nokia BH-609
Samsung HM1000
Samsung WEP480
Sennheiser EZX60

Ilma vabakäeseadmeta on autos mobiiliga rääkimine juba mõnda aega keelatud. See keeld pole aga väga tõsist järgimist leidnud ning üks-käsi-roolil, teine-kõrva-ääres-uimerdajaid kohtab liikluses küll ja veel. Kui seni võis hädavalena öelda, et “lihtsalt sügasin mobiiliga kõrvatagust”, siis uue seaduse kohaselt see muinasjutt enam läbi ei lähe, sest nüüd on juhil keelatud autos mobiili üleüldse käes hoida – vähemalt seni, kuni auto liigub.
Põhjusi, miks vabakäesüsteemid erilist poolehoidu pole saavutanud, on tegelikult mitu. Esimesed käed-vabad-seadmed olid kõik juhtmestatud – see tähendas alati tüütut juhtmepuntraga mässamist. Ka olid esimesed juhtmevabad seadmed tihti küllalt kapriissed ning odavamate seadmete heli (või mikrofoni) kvaliteetki polnud suurem asi – nii jäigi tihti esmase õhinaga ostetud vidin pärast paari n-ö testipäeva sahtlipõhja vedelema.

Toimiv kontsept
Viimastel aastatel on arendamisel enim rõhku pandud just juhtmevabadele bluetooth-süsteemidele. Nüüdsed hands-freed on märksa kergemad, väiksemad, töökindlamad ning ka helikvaliteedilt paremad, kui vaid aasta-paar tagasi saadaval olnud eksemplaridega võrrelda. Ka on erinevaid valikuvõimalusi rohkem kui kunagi varem.
Raadio teel toimiv pisike kõrva külge kinnitatav jublakas on ka igati tulevikukindel – see tähendab toimimist mis tahes tulevase telefoniga. 2,4 GHz sagedusel toimiv bluetooth on kõigi tänaste (ja tulevaste) mobiilide funktsioonide hulgas. Tänastel käed-vabad-seadmetel on tihti vaid üks nupp – sellest lülitatakse seade sisse, seotakse telefoniga ning vastatakse kõnedele.
Kui seade on kord telefoniga n-ö paaritatud, siis ühendub see mobiiliga kohe pärast sisselülitamist – ilma mingi täiendava sebimiseta. Mobiili ennast on vaja kätte võtta vaid numbrite valimiseks või ekraani vaatamiseks.
Miniatuurset akut sisaldav vabakäeseade peab normaalse kasutuse puhul ilma laadimata vastu paar-kolm päeva, ooterežiimil aga lausa nädalaid. Tühja aku laadimiseks kulub reeglina alla tunni, kümmekonnast laadimisminutist piisab, et esimesed kõned teha.
Juhtmevaba seadme kasutamine võib tuua muutusi mobiili tavalisse n-ö laadimisrutiini – bluetoothi seeshoidmine kulutab siiski veidi enam mobiili akut ja lisaks tuleb ju laadida ka vabakäeseadet. Enamiku uue vabakäeseadmete laadimiseks sobib aga telefoni laadija või standardne USB-laadija.

Kõrva peal või sees
Kõige suuremad erinevused seekordsete Cellular Line´i, Hama, Nokia ja Samsungi vabakäeseadmete vahel ilmnevad nende teostuses. Osa neist paiknevad kuulmekäigu ees, teistel tuleb aga kuular kõrva suruda.
Enamik mudeleid püsivad kõrva küljes väikese sanga abil. Olgugi et selle asetamise saab mõningase harjutamise järel päris käppa, ei sobi selline kinnitus siiski hoogsama liikumise puhul. Mõne mudeli puhul on isegi tunne, et vähegi entusiastlikuma peanoogutuse puhul lendab vabakäeseade oma teed – kuigi tegelikult enamasti nii ei juhtu. Kõige kergemate ja väiksemate seadmete olemasolu võib aga üleüldse unustada.
Erinevusi on ka helikvaliteedis. Tavaliselt on nende helinivoo piisav linnaliikluses sobivate sõidukiiruste puhul. Lärmakamas autos ja kiirteedel liikudes tuleb mõne seadme puhul juba nivoost viimast võtta. Lärm võib osutuda häirivaks ka mikrofoni puhul ja näiteks auto müra kostis nii mõnegi seadme juures häirivalt tugevalt.
Kõige paremini saaks sobivaimat eksemplari valida loomulikult siis, kui oleks võimalik neid poes rahulikult katsetada. Reaalsuses aga asjalood paraku nii ideaalsed pole – isegi, kui kaupmees on sõbralik, tähendaks selline proovimine paljudel juhtudel "pommikindla" plastpakendi kääridega katkilõikamist.

Vabadust liikumisse
Juhtmevaba vabakäeseade annab eelkõige liikumisvabaduse. Väikse ja kerge kõrvaklapi saab alati taskusse panna, kui seda parasjagu vaja pole, ning autos naksti kõrva klõpsata. Ja tegelikult on ju olukordi, mil käed võiksid rääkimise ajal vabad olla, rohkemgi – kas või jalutamisel või aias muru niitmisel.
Juhtmevabadus ei tee paha ka töökohal – kui näiteks liigutakse ühest toast teise või hoopis räägitakse, arvuti klaviatuuri klõbistades. Kui just pakse seinu telefoni ja hands-free vahel pole, saab rääkida mobiilist keskmiselt kuni 10 meetri kaugusel. Kaugemale minnes hakkab heli ebameeldivalt katkema.
Õige lisavarustus muudab mobiili ja auto kombinatsiooni vaieldamatult turvalisemaks. Kui ikka rääkides hoida mõlemad käed roolil, on ka mõtted ja meeled loodetavasti rohkem autojuhtimisega seotud. Pikemate kõnede puhul pole aga üldse paha mõte auto tee servas peatada.

Konkreetsete seadmete kohta leiad kokkuvõtted ja hinnangud ajakirja paberversioonist.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid