Mittetöötavad mälestussambad
Tõnu Ojala
30.03.2010

Ehkki loeme end kõrgtehnoloogiliseks maaks – e-valimised, mobiiltelefoniga parkimine ja mitmed teised tehnikaimed –, on meil mitmeid valdkondi, kus tehnikale allajäämist tunnistama peame. Õnnetu saatusega Vabadussõja mälestussammas Tallinnas on vaid üks selline, ning et kunstnikud-arhitektid siin üksteisel silmi peast kratsivad, pole mingi ime, sest kunst on juba selline ala, kus absoluutset tõde olemas ei ole. Oleks see sammas siis vähemalt töökorras…

Tallinnas viibinud Läti kolleegid, kellega hiljuti pealinnas koos liikusime, raputasid segadusse sattunult pead, kuuldes, et eestlased suutsid endale mittetöötava(!) vabadussamba ehitada (mis siis, et tegelikult olid ehitajad tšehhid). Riia kuulsa vabadussambaga harjunud inimesed ei suutnud sellist asja kuidagi ette kujutada.
Selliseid mittetöötavaid „sambaid” on meil aga veelgi. Näiteks kiiruskaamerad meie teedel. Juba 2009. aasta veebruaris tõdesin, et asi toppab. Tookord anti maanteeametis lootust, et suvel saavad kaamerad tööle. Ei saanud suvel, ei saanud sügisel ja ei saanud ka talvel. Tegelikult jah – kaamerad ise töötavad, kuid seni pole tõrgeteta tööle saadud tuvastussüsteemi, mis lubaks vahele jäänud auto omanikule trahvikviitungi teele saata. Millal selle asjaga ühele poole saab, ei riski nüüd enam keegi välja pakkuda.
Need õnnetud kiiruskaamerad pole paraku ainsad näited. Eesti Päevalehes luges üks ekspert mõni aeg tagasi ette terve rea IT-teemalisi vigu, millega Eesti viimastel aastatel „silma paistnud”. Äpardustega algas üleminek digiretseptidele aasta alguses, kui süsteem nii jaanuaris kui veebruaris mitmeks tunniks kinni jooksis. Veidi varasemast ajast on varnast võtta tolleaegsele sotsiaalministrile Maret Maripuule koha maksma läinud segadused puuetega inimestele toetuste maksmisel, pahandusi tekitanud ajakulu gümnaasiumi lõputunnistuste väljatrükkimisel ja serverite kokkujooksmine nii europarlamendi valimistulemuste kui laulu- ja tantsupeol osalejate teatavaks tegemisel. Tänavu veebruari alul streikis aga Tallinna e-pileti süsteem – kui pealinnas uued piletihinnad kehtestati. Ja mis võib juhtuda suvel, kui linnas uus müügimaks kehtestatakse ja millega seoses kauplustes kõik kassasüsteemid ümbertegemist nõuavad, sellest ei taha IT-inimesed isegi mõelda…
Jah, tegijal juhtub – ja et Eesti on paljudel aladel teerajaja rollis, siis on see mõnes mõttes isegi paratamatu. Kuid vahel oleme ikka liiga optimistlikult vette hüpanud – kas siis lihtsalt probleemi raskust alahinnates või miks mitte ka poliitikute survele järele andes.

Sarnased artiklid