Miljon kaadrit sekundis!
Risto Niska, Glen Pilvre
04.05.2012

Ei, see pole kirjaviga. Täpselt 1 000 000 kaadrit sekundis suudab tulistada maailma kiireim digikaamera Phantom v1610.

Sarivõttekiirus on iga kaamera puhul kaalukas näitaja. Paremal juhul on vastavad numbrid aga kümnetes või äärmisel juhul sadades – vähemalt nende kaamerate puhul, mida poest osta saab. Näiteks peeglivaba süsteemkaamera Nikon 1 võimaldab videot salvestada kaadrisagedusega 1200 fps – tõsi, seda küll tagasihoidliku resolutsiooniga 320 x 160. Ameerika päritolu Vision Research Phantom v1610 aga polegi mõeldud konkureerima tavaliste kaameratega, tegemist on eelkõige uurimistööks loodud profiseadmega.

Superkaamera koosnebki vaid korpusest, sensorist ning elektroonikast – objektiive komplektis pole. CMOS-sensor on mõõtudega 35,8 x 22,4 millimeetrit, mis vastab enam-vähem filmimaailma täiskaadrile (36 x 24 mm). Kujutis salvestatakse mustvalgena – lisavõimalusena on saadaval ka värvisalvestus, ent see vähendab kujutise kvaliteeti. Täisresolutsiooni juures on suurim kaadrisagedus 16 600, resolutsiooni vähendades aga 650 000 ning Fast-versiooni puhul 1 000 000. Et need numbrid mingisse hoomatavasse dimensiooni asetuksid, on õigem mõelda „ajaliselt” – kui miljonilise kaadrisagedusega videot vaadata normaalkiirusel, aeglustub üks sekund 40 000 korda ning vältab umbes 11 tundi. 16 600 ja 650 000 puhul vastavalt 11 minutit ning 7 tundi!

Trummisoolo
Väga paljud asjad juhtuvad maailmas väga kiiresti – nagu näiteks trummipulkade kohtumine trummide ja taldrikutega, mida proovisimegi Phantomiga jäädvustada. Lisaks trummikomplektile ja trummarile osutusid vajalikuks kaks 1200vatist halogeenprožektorit, sest tavalisest toavalgusest poleks kaugeltki piisanud.

Trummitaldrikud teevad küll kõva häält, aga tunduvad käes väga paindumatud ja jäigad. Kust see heli aga tuleb? 3000 ja 7000 kaadrit sekundis näitasid, et suurem 16tollise läbimõõduga crash paindub löögikohast umbes 1,5 cm ning nähtav lainetus levib tuhandiksekundite jooksul üle kogu taldriku – mis meenutab sel hetkel küll mingit muud materjali kui seda on tugev metall. On tegelikult märkimisväärne, et pronksisulamist taldrik suudab deformeerumata taluda taolist „väärkohtlemist” aastaid, rääkimata purunemisest. Tasub ka märkida, et osav trummar ei proovi sugugi – maksku mis maksab – jõuga taldrikust läbi lüüa, vaid laseb pulgal vahetult enne lööki liikuda vaid n-ö inertsist.

Põhjaliku ülevaate superkaamerast leiad maikuisest Tehnikamaailmast.

Sarnased artiklid