Märja talve rehvid
Jukka Antila
02.01.2014

Ehkki meie oludes panustatakse enamasti nn Põhjamaade oludesse mõeldud talverehvidele, kohtab meil üha sagedamini ka nn Kesk-Euroopa talverehve. Kas ja kuidas sellised jalavarjud oma tööga hakkama saavad?

Kõrgema kiirusklassi talverehvid
Continental ContiWinterContact TS850
Dunlop Winter Sport 4D
Nokian WR D3
Pirelli Snowcontrol Winter 210

Põhjamaade rehvid
Nokian Hakkapeliitta 8
Michelin X-Ice XI3

Rehvimõõt: 205/55 R 16
Testiauto: Ford Focus 2,0

Et rehve üldse talverehvideks nimetada, peavad nad täitma teatud tingimusi lumel haardumise osas. Samas aga pole mingeid reegleid paika pandud selles osas, mis peaks toimuma jääl. Kõrgema kiirusklassi talverehvid ongi mõeldud eelkõige Kesk-Euroopa, aga ka Rootsi ja Norra lõunapiirkondade tarbeks, pidades silmas talve, kus lumi, aga eriti just jää on harv nähtus.
Kes teemat ei valda ja rehvide olemusse süvenenud ei ole, neile võivad sellised rehvid ebameeldivaks üllatuseks osutuda – kui oodata neilt samasugust käitumist nagu siinse turu jaoks mõeldud rehvidelt. Selliseid rehve võib leida ka meie rehvimüüjate juurest ja loomulikult on ka riigipiirideta netikaubandus. Nii et tegelikult kohtab meil selliseid rehve omajagu. Samuti jõuab sellist kaupa meile Lääne-Euroopast ostetud kasutatud autodega.

Pidamine jääl ja asfaldil
Rehvide arendustiimid üle maailma põrkuvad kõikjal kokku samade muredega – kuidas leida sobiv kompromiss sõiduks nii märjal asfaldil kui ka jääl? Kõige täpsem vastus on, et kahjuks ei ole see võimalik. Kui teha rehv, mis peab hästi märjal teel, kannatab samal ajal pidamine jääl – ja vastupidi.
Kõigil uutel rehvidel leiab tänapäeval märgise märghaardumise kohta, kuid jää osas jäävad otsad lahtiseks. Nii võib talverehvi ostes vaid seal toodud märgiseid jälgides korralikult ämbrisse astuda, sest valinud justkui kõige paremini pidava rehvi, võib tegelikult saada rehvi, mille pidamine jääl on kõige viletsam!
Kui rehvi kohta muud infot saada ei ole, vastab talveoludele kõige paremini rehv, mille haarduvus märjal teepinnal on võimalikult kehv. Sel juhul käitub rehv jääl eeldatavasti enam-vähem adekvaatselt. Seda vähemalt siis, kui tegu on tuntud-teatud tootjaga. Tõsi, nn odavrehvide puhul pole ime, kui kõik näitajad on viletsad.

Õiged talverehvid
Võtsime sobiva võrdluse saamiseks valikusse ka kaks Põhjamaade oludesse projekteeritud rehvi. Naastrehve esindab Nokian Hakkapeliitta 8, lamellrehve Michelin X-Ice XI3. Need rehvid tulevad probleemideta toime „õiges” talves ning nende arendamisel on pööratud tähelepanu eelkõige nende käitumisele jääl ja lumel, mitte märjal ja kuival teel.
Vahed osutusid üllatavalt suurteks ning seal, kus „põhjamaalased” probleemideta jäistes oludes hakkama saavad, ei ole kesk-eurooplastest mingit vastast. Lumel on olukord siiski parem ning ehkki kõrgema kiirusklassi talverehvidel on pidamine viletsam, saavad nemadki korralikel lumistel teedel hästi hakkama.
Asfaldil pöörab olukord vastupidiseks. Põhjamaa rehvid käituvad seal loiult ja pidurdusmaad on pikad (eriti märgades oludes). Kesk-Euroopa talverehvid seevastu pakuvad tõsist konkurentsi isegi suverehvidele.

Mõistlik või mitte?
Kas kõrgema kiirusklassi talverehvid on meie oludes mõistlik valik või mitte? Vastus on samaaegselt „ei” ning „jah”, sõltudes nii teeoludest, juhi oskustest ja vajadustest kui ka autost.
Üldiselt kipub olema nii, et naastrehv on parim jääl. Kõrgema kiirusklassi talverehvide eelised löövad välja märgades oludes ning ehkki põhjamaade oludesse projekteeritud lamellrehv ei võida kummaski kategoorias, pakub see parimat kompromissi nende kahe vahel.
Ükskõik, milliseid talverehve kasutada, peab juht teadma, millised on konkreetsete rehvide tugevad ja nõrgad küljed. See on eriti oluline kõrgema kiirusklassi talverehvide ja naastrehvide korral. Otse väljendades: kõrgema kiirusklassi talverehvide nn turvalisusvaru tavaolude ja pidamise kadumise vahel on äärmiselt väike. Kui seda riski endale teadvustada ja auto on varustatud kõigi kaasaegsete turvaseadmetega, võib selliseid rehve siiski kasutada – kui muidugi jälgida, et rehvid ise ikka piisava kulumisvaruga on.

Tulemused ja kokkuvõtted leiad jaanuarikuisest Tehnikamaailmast.

Sarnased artiklid