Mahukas ja mugav Mondeo
10.02.2008

Eelmise põlvkonna Ford Mondeot peeti omal ajal igati õnnestunud mudeliks, mis sai tublisti kiita nii heade sõiduomaduste kui ruumika ja hästi varustatud kere poolest. Ka kasutatud Mondeo pakub ostjale soodsa hinna eest palju autot.

Uut Ford Mondeot esitleti maailmale Pariisi autonäitusel 2000. aasta septembris, see sai vanast mudelist silmanähtavalt suurem ning massiivsem. Auto välimus oli mõjutatud Fordi nn New Edge disainisuunast, kuigi kaks aastat varem ilmavalgust näinud Focusega võrreldes oli seda tugevasti lahjendatud – sugulus oli küll selgelt äratuntav, aga silmatorkava Focuse kõrval mõjus Mondeo päris argisena.
Sarnaselt eelkäijaga pakuti ka uut mudelit sedaani, luukpära ja universaalina, kupee Cougar kahjuks järglast ei saanud.
Mõõtmete poolest on Mondeo lähemal viimasele Scorpiole, kui oma eelkäijale. Auto pikkus kasvas 17,5 cm ning telgede vahe koguni 23 cm. Samas tähendavad suured mõõdud, et ostukeskuse parklas manööverdamiseks pole see auto kõige sobivam.
Mugavuse ja mahutavuse poolest pälvib Mondeo omanikelt vaid kiidusõnu. Avaras sõitjateruumis ei saa ükski viiest sõitjast kitsikuse üle kurta ning ka mugava isteasendi leidmine ei valmista muret. Suur pagasiruum neelab konkurentide omast rohkem kaupa ning eriti mahukas on enam kui 4,8 meetrit pikk universaal Turnier.
Ükskõik millise nurga alt Mondeot ka ei uuriks, igalt poolt kumab läbi soov rohkem „arvamusliider” Volkswagen Passatile sarnaneda. Sõiduruumi kujundus on küll eelkäija omast soliidsem ja materjalid kvaliteetsemad, kuid viimistlus jääb Passati omale siiski alla.
Nupud ja näidikud asuvad harjumuspärastes kohtades ning on selged ja hõlpsasti kasutatavad. Kui tillukesi küljepeegleid mitte arvestada, on nähtavus välja väga hea, (olgu mainitud, et Ford võttis kriitikat kuulda ja suurendas peegleid 2003. aastal). Varustus on korralik, tippmudelitel suisa rikkalik.
Veermikuga saab ainult rahul olla, see on parem nii eelkäijast kui konkurentidest. Rool on tundlik, vedrustus töötab täpselt ning on samas mugav, selle tööd ei sega ei kehvad teed ega raske koorem.

Mootoreid igale maitsele
Mootorivalikusse kuulusid alguses 1,8- ja 2liitrised neljasilindrilised (110–145 hj), 2,5 V6 (170 hj) ja kaks turbodiislit (90 ja 116 hj). Aastal 2002 lisandusid 130 hj diisel ja sportlikus seades tippmudel ST220, järgmisel aastal otsepritsega bensiinimootor 1,8 SCi (130 hj). Viimasena saabus 2005. aasta lõpus 2,2 TDCi. Kõikides mootorites käitas nukkvõlli pea hooldusvaba kettajam.
Bensiinimootorid ise on töökindlad, kui esineb rikkeid, siis pigem abiseadmetega seoses. Jutt käib eelkõige generaatorist, mida ei anna muuseas ka remontida, kuna sellele ei müüda eraldi varuosi. Mõned osavamad meistrimehed püüavad neid küll putitada, aga tavaliselt tuleb see siiski asendada uue, kuni 6000 krooni maksva sõlmega. Tõsi, varuosavalik täieneb iga päevaga ja pole välistatud, et varsti on vajalikud osad kõik saadaval.
Diislitest on vanem TDDi robustsem ja töökindlam, peenema common rail ehk ühisanumsissepritsega TDCi on kapriissem. Moodsa mootori toitesüsteemis on tolerantsid väga täpsed ning kohaliku kehva kütuse poolt rikutud pihustid pole sugugi haruldased. Uue B-pihusti eest tuleb välja käia 4625 krooni.
Starteriveaga diisel-Mondeo pole mingi haruldus. Sageli selgub autoteeninduses, et starter on kõigest süütu ohver ning tegelik süüdlane on kahemassiline hooratas. Olenevalt sõidustiilist võib see vastu pidada auto eluea lõpuni, või siis juba päris lühikese ajaga oma otsa leida. Kulunud hooratas lõhub starteri hammasratta ning mõlemad tuleb välja vahetada, vajaduse korral vahetatakse ka sidur ja lõppkokkuvõttes läheb alguses starteriveana avaldunud probleemi kõrvaldamine päris kulukaks.
Kõikidele mootoritele on tehase poolt ette nähtud õlivahetusvälp 20 000 km või kui autoga sõidetakse vähem, siis üks aasta. Esinduse sõnul on see tehasespetsifikatsioonile vastava õli kasutamisel optimaalne, samas soovitati Forde remontivas töökojas diiselautode puhul õlile rohkem tähelepanu pöörata ja seda mootori pikema ea huvides pigem tihedamini vahetada.
Saadaval olid 4- ja 5astmelised automaat- ja 5käigulised käsitsilülitatavad käigukastid, 2003. aastal lisandus seoses mudelivärskendusega 6käiguline manuaal. Töökindluse seisukohalt pole vahet, millisega neist teie auto varustatud on, ühtviisi vastupidavad on nad kõik.

Väikesed kulukad vead
Mondeo kvaliteet paistab üsna kõikuv olevat, mõni eksemplar liigub probleemideta ja kaua, teist aga käivad igasugused hädad kimbutamas. Samamoodi jagunevad ka omanikud kaheks: enamik on autoga rahul, teised pole seda aga teps mitte. Võrreldes näiteks Focusega, on Mondeoga muresid rohkem ning ka hooldus kujuneb kallimaks.
MacPherson-tüüpi esisillas on peamisteks kuluartikliteks stabilisaatorvarda otsad ja rooliotsad, mille vahetus ei ole kuigi kallis (B-osa hind jääb mõlemal juhul alla 300 krooni); samuti tuleb ette rattalaagrite kulumist ja esivedrude purunemist ning käsipidurihoobade kinni jäämist. _arniirid ja õõtshoova puksid see-eest muret ei tee ning peavad väga hästi vastu.
Sedaani ja luukpära tagasild on kere külge kinnitatud läbi nelja puksi. Veel umbes aasta eest valitses olukord, kus neid pukse polnud eraldi saada ja vahetamiseks tuli kalli raha eest osta terve sillatala. Tänaseks on tühimik varuosavalikus täidetud ja vastupidavaid, eluaegseid B-pukse saab osta hinnaga 1030 kr/paar.
Veotelgede sisemiste tolmukummide vahelt võib pisut määret välja pressida. Ülevaatusel juhitakse märjale kohale küll tähelepanu, aga tegelikult on leke tühine – pole teada, et mõnel autol oleks sealt kaudu suurem kogus määret välja jooksnud. Veast vabanemiseks piisab klambri pingutamisest või vahetamisest.
Näide väikesest aga ootamatult kalliks kujunevast detailist on saaled ehk väntvõlli laagriliuad, mida bensiinimootoriga autole eraldi osta ei saa. Kui kunagi peaks tekkima vajadus nende vahetamiseks, on edasiseks tegevuseks põhimõtteliselt kaks võimalust: kas osta mitmekümne tuhande krooni eest uus mootoriplokk või soetada lammutusest kasutatud mootor. Enamik otsustab viimase, odavama võimaluse kasuks.
Samasugune loogika kehtib aknatõstuki puhul, mille trossi katkemisel kuulub vahetamisele kogu mehhanism. Ei saa öelda, et tegu oleks väga tihti esineva veaga, aga ülekohtuselt kalliga sellegipoolest. Uus mehhanism maksab enam kui 5000 krooni – mõelge kui palju trossi selle raha eest osta saaks…
Levinumate mugavusvarustuse rikete hulka kuulub konditsioneeri alumiiniumtorude purunemine vibratsiooni toimel; samuti on Mondeol võimalus istmesoojenduse puruks istumiseks. Murdunud soojenduselemendi juhtmeid õnnestub mõnikord parandada, teinekord tuleb element välja vahetada.

Uksed roostetavad
Jah, tõepoolest, esimeste aastakäikude Mondeotel on probleeme uste ja ka kapoti-tagaluugi sisemiste servade roostetamisega – on juhtunud, et vähem kui aasta vanusel autol roostetasid kõik neli ust. Probleem on tegelikult valtsitud plekiservi katvas hermeetikus, mis lööb metalli küljest lahti ja lõhub kaitsva värvkatte. Võimaliku vea õigeaegseks avastamiseks on Ford kehtestanud autodele iga-aastase kerekontrolli. Eeldusel, et sõidukit on varem igal aastal hooldatud ja kere kontrollitud, parandatakse ilmnenud vead garantiikorras.
Üks kummaline kiiks, mis Mondeole vananedes külge tuleb, on kehv käivitumine. Tavaliselt tuleb starterit päris pikalt käivitada, mõnikord ka uuesti proovida, kuid hiljemalt teisel korral auto siiski käivitub ja teelejäämist pole karta. Keegi ei näi päris täpselt teadvat, mis sellist käitumist põhjustab, esindus pakub võimalikuks põhjuseks bensiinipumba halvenenud survepidamist. Nojah, tegelikult võib selle väikese vea ju ka tähelepanuta jätta.
Fordi ebatavaline, võtmega avatav kapott võib pisut tülikaks osutuda. Näiteks kui te peaksite soovima töötavat mootorit kuulata, tuleb teil süütelukust võti võtta, kapoti avamiseks väljuda ja seejärel uuesti käivitamiseks veel korra autos käia. Kapoti lukku võiks aeg-ajalt õlitada – et see pikema kasutuseta seismise korral kinni ei kiiluks.
Probleeme võib tekkida ka auto teises otsas asuva luugiga, mille käepidemes asuv lukulüliti hakkab niiskuse mõjul jukerdama. Lüliti vahetusega saab viga kõrvaldatud.
Kui teil on tavaks oma autol ise rehve vahetada või plaan ronida auto alla midagi remontima, peaksite esimese asjana hankima endale korraliku tungraua. Nimelt jääb Mondeoga tehasest kaasa pandud tungraua konstruktsioon selliste tööde jaoks liiga nõrgaks ning Ford hoiatab selle kasutamise eest mujal, kui ainult hädaolukorras.
B-varuosade valik on praeguseks korralik ning vaikselt lisandub uusi osi. Fordi puhul on A- ja B-osade hinnavahe sageli väike, mõnikord võib originaalosa ka odavamalt saada. Vältida tuleks selliste kuluvate osade nagu piduriklotsid, -kettad ja sidurid asendamist B-osaga.
Mondeo on konkurentidest Passatist ja Vectrast tunduvalt kehvemini hinda hoidnud. Enam-vähem korraliku 2001. aasta Mondeo saab kätte juba 100 000 krooniga, ka hästi varustatud autod on konkurentidega võrreldes suhteliselt odavad.

Sarnased artiklid