Maailmatasemel raamitootja
Hannes Prikk
08.11.2011

Motokrossitsiklite raamimeister Are Kaurit alustas oma karjääri külgkorviga mootorratastel korvimehena juba nõukaaja lõpul. Lenksu taga oli siis Ivar Vaaderpass – suurte kogemustega võidusõitja ning nutikas tsikliehitaja. Kui mootoreid ja muid vajalikke komponente oli tol ajal ikka saada, siis raam tuli ikka ise ehitada. 1990. aastal hakkas Are ise juhtrauda hoidma ning tegi Vaaderpassi näpunäidete järgi valmis oma esimese raami. 1993. aastal algas MM-karjäär, mis lõppes 2004. aastal, mil Kaurit saavutas koos Jürgen Jakiga MMil kokkuvõttes III koha.

Kauriti ekipaaž sõitis pea kolm hooaega MMil „võõraste” raamidega. Kogemustepagasi kasvades ning sõidutaseme tõustes ei vastanud need aga enam võidusõitjate nõuetele ning Are otsustas hakata ise asjaga tõsisemalt tegelema. „Leidsime endale sobiva lahenduse, tulemused hakkasid paranema ning tekkisid huvilised meie tehtud raamidele.” Tubliks abiliseks sai Ülo Ausmees, kel suured kogemused vormelite ja kartide raamide ehitamisel. Kuid siis Ülo hukkus… Hea meistri ning abiliseta oli maailmatasemel raamide tootmine mõeldamatu. Siiski õnnestus Arel leida Põlvast kaks venda-meistrit Tõnu ja Toomas Sõir ning Põlvas toimubki tootmine tänase päevani.
Ükski suur tsiklitootja pole kunagi krossiratastele külgkorve teinud, kõik on väiketootjad. Enamik neist resideerib Euroopas, kokku on valmistajaid 10 ringis. Tootjate koorekiht asub Šveitsis, Hollandis ning Belgias. Peale raamivalmistajate on külgkorvidele spetsialiseerunud ka mootoritootjad Zabel ning MTH, kes teevad kuni 750 cm3 kahetaktilisi mootoreid.
AYR kasutab ,,doonorina” KTMi mootorrattaid. Töö käigus jääb poest ostetud soolotsiklist alles vaid raam ja tagakiige. Lisaks tuleb soetada korvi alla ratas ja amortisaator ning teha ringi summuti.

Unikaalne lahendus
Amortidest kasutab Are tiim KTMi toodangut või erinevate Hollandi või Belgia väiketootjate omi. AYRile kuulub ka üks suur uuendus külgkorvimaailmas – kui 2003. aastal hakati külgkorvidel esmakordselt kiigega esivedrustuse asemel teleskoopamorte kasutama. Are meelest on see lahendus oluliselt parem, kuigi külgkorvidel see väga levinud veel ei ole. ,,See on kergem ja amordid töötavad paremini ning neil pole kuumenemise probleeme,” selgitab Are.
Are sõnul tuli idee tuli Belgiast, kui Ludo Van Der Veken küsis, miks korvidel soolorataste esiharki ei kasutata. Seni valitses arvamus, et need ei pea vastu ja et põhiprobleem tekib keeramisel – korvid ju keeramisel ei kalluta, pigem ikka vastupidi. Traavers ning ratta kinnitus tuli nüüd teistsugused teha. Are teadis, kui kaugel esiratas peab olema, tegi joonise ja läks, mapp kaenlas, meistrite juurde. Ning tulemus oli üllatav – oli küll hirm, et see läheb hüpates katki, aga hirm oli asjatu!
Raami ehitamine võib tunduda lihtne, kuid seda on see vaid siis, kui rakised olemas. Kõigepealt on vaja teha mudel, siis rakis ning alles seejärel saab raami valmis meisterdada. Enamik häid lahendusi sünnib ikkagi katse-eksituse meetodil.
Loomulikult oli Arel tegevvõidusõitjana lihtsam raame arendada ning konkurentide toodanguga tutvuda. Ka nüüd kuulab Are kõigepealt raamisoovijad ära ning hakkab vastavalt sõitjate kasvule ning sõidustiilile raami ehitama. Hea raam sünnibki tootja ning tellija koostöös.
AYR-raam keevitatakse kokku CrMo- ja HGSA-torust. Viimast toodetakse Venemaal ning seda on raske kätte saada. Kohati on Vene materjal isegi lääne omast parem, kuid selle kvaliteet kõigub. ,,Materjal on äärmiselt tähtis, see peab olema tugev ning sitke,” räägib Are. ,,Sõidu ajal mängib raam väga palju ja lisaks hoopidele, mida see peab saama hüpetelt maandumisel ja teiste tsiklitega kokku põrgetes, materjal ka väsib.”
Motokrossis on kasutuses nii vasak- kui parempoolse külgkorviga variandid, AYR toodab mõlemaid. Keskmiselt kulub ühe raami ehitamiseks nädal, mille jooksul keevitatakse kokku 35 m toru ning paigaldatakse 60 treidetaili. Valmis krossiratas kaalub 170–190 kg, mootoril on võimsust 70–80 hj ja ratta massi kohta on seda üsna palju. Tippkiirus on hinnanguliselt 150 km/h, kuid krossirajal on lõike, kus kiirus võib küündida 100 km/h-ni, väga vähe. Konkurentsivõimeliste külgkorvide hinnad algavad 16 000 eurost.

Usaldusväärsus
Maailmameistriks AYRi raam veel tulnud ei ole, kuid etapivõite on kogunenud ja lisaks Kauriti–Jaki enda poodiumikohale on lätlased Kristers Segris–Kaspars Stupelis saavutanud 2008. aastal MMi kokkuvõttes teise koha.
Masu annab tunda ka motokrossis ning külgkorviraamide ehitus on vähenenud, rohkem küsitakse soolotsiklite raame 50-, 65- ja 85kuubikulistele ratastele. ,,Poisid kasvavad ja nii oleme teinud 50 cm3 tsikli raami kusagile 65 cm3 tsikli vahepeale,” selgitab Are.
Kui külgkorvide turg on peamiselt Baltikumis ning Soomes, kus hiigelaegadel 95% sõitjatest kasutas AYR-raame, siis soolotsiklite raamid lähevad hästi kaubaks Eestis.
Eelmisel aastal tegi AYR koos Soome enduuroässa Juha Salmisega raame BMW enduuro tehasevõistkonnale. Salminen katsetas Soomes tsiklit, AYR tegi uueks nädalaks vajalikud parandused. Kokku ehitati BMWdele 10 raami, millega osaleti ka enduuro MMil.
AYR on valmistanud kokku ligi 150 raami, mis kõik on tehtud käsitsi. Mullu tuli välja uus külgkorviga krossitsikli raamimudel ning uuendusi on oodata ka tulevikus, kui KTM paiskab müüki täiesti uue mudeli, mis peaks olema suurepäraseks põhjaks ka hea krossitsikli valmistamiseks.

Sarnased artiklid