Lexus CT200h
Tõnu Ojala
05.07.2011

Lexuse uus CT-seeria tahab olla esimene vähemalt kahel rindel. Esiteks on tegu esimese hübriidautoga kompaktsete premium-klassi autode seas, teiseks, aga esimese nn väikese Lexusega üldse.

Tehniliselt pole CT200h siiski päris uus, sisuliselt on tegu uude kesta pakitud kolmanda põlvkonna Toyota Priusega, mis praeguseks juba kaks aastat turul olnud. Midagi halba selles muidugi ei ole, sest kui keegi siin ilmas üldse hübriidautode alal arvestatavat kogemust omab, siis on seda just nimelt Toyota oma Priusega.
Paljud nn tavaautode kliendid siirduvad autot vahetades premium-markide juurde ja nii on ka Toyota pidanud aeg-ajalt pealt vaatama, kuidas kunded marki mahetavad. Just selliste situatsioonide vältimiseks Lexus Toyota mudelirivis eksisteeribki, kuid paraku on selle margi mudelivalik otseste konkurentidega võrreldes veidi tagasihoidlik olnud. Nüüd, mil see on täienenud CTga, on seis veidi paranenud ja seeläbi loodab Lexus ka oma üldiselt keskmisest vanemat klientuuri noorendama hakata.
CT-seeria loomisel on Lexusel silme ees olnud eelkõige Audi A3 ja BMW 1. seeria. Jaapanlased tahavad aga teistest eristuda ja nii ei ole nad erinevalt sakslastest rahuldunud traditsiooniliste bensiini- või diiselmootoritega. Selle asemel on tehtud panus valdkonnale, kus Toyota juba pea 15 aastat tähelepanu naudib – see on hübriidtehnoloogia. Et tehnika on teatud mugandustega üle võetud Priuselt ja Auris HSD-lt, on ka siin kombineeritud 1,8liitrist bensiinimootorit ja 60 kW elektrimootorit. Süsteemi erinevad osad on omavahel ühendatud keerulise planetaarmehhanismi abil, mis lubab neil töötada nii koos kui iseseisvalt (erinevalt nt Honda lihtsamast, kuid see-eest vähem võimalusi pakkuvast hübriidsüsteemist). Akut laetakse nii pidurdamisel kui ühtlasel sõidul, kiirendamisel võetakse appi elektrienergia.
Kui Toyota Prius on selgelt omanäoline, siis Lexus on rahuldunud CT-le näo andmisel pisut konservatiivsema lahendusega. Pidades silmas nii Audi kui BMW konkurente, on see üsna loogiline, sest ega needki autod liigsete ekstravagantsustega silma torka.
Üks koht, kus Lexusele midagi ette heita ei ole, on salong – seda nii disaini, teostuse kui varustuse osas. Varustus ongi üks olulisemaid asju, mida CT200h konkurentidega kõrvutades silmas tuleb pidada – erinevalt Saksa autodest paistab Lexus silma rikkaliku baasvarustusega ja nii ei pruugi tema esmapilgul suurem hinnanumber lõppkokkuvõttes nii suur ollagi.
Premium-autole kohaselt on Lexus pööranud suurt tähelepanu mugavusele. Nii istub mootor spetsiaalsetel puksidel, mis vähendab autosse kostvat müra ja sinna kanduda võivat vibratsiooni. Kui hübriidajami puhul võib näpuga järge ajades leida hõlpsasti seoseid nii Priuse kui Auris HSDga, siis veermik on CT-l unikaalne, loodud just selle auto tarbeks.
Madalamatel kiirustel saab CT200h sageli vaid elektri jõuga hakkama, gaasipedaali kõvemal vajutamisel asub tööle ka bensiinimootor, kuid ka see on rahulikus töörežiimis äärmiselt vaikne. Igatahes Tallinna liiklusummikutes veereb CT200h enamasti elektri abil, venides seal sõna otseses mõttes kummituslikult vaikselt.
CT sõiduomadused on paika timmitud Euroopa maitse järgi. Rool on kiire ülekandega, vedrustus jäigapoolne, mis eeldaks esmamulje põhjal ka sportlikke sõiduomadusi. Sõidutunne on siiski veidi harjumatu, auto oleks nagu kummipaela otsas (veidi erksamaks muutub ta sportrežiimi sisse lülitamisel). Kiiruse osas CT200h mingeid imesid siiski ei tee – igapäevaseks asjaajamiseks on 10,3 sekundit 100 km/h-ni piisav, kuid kiireks autoks ei saa seda kuidagi nimetada. Samas ei ole ka ei 1. seeria BMW ega Audi A3 baasversioonid kiiremad, pigem vastupidi – lihtsalt neil autodel on mootorivalik suurem, mis annab nende turundajatele võimaluse tähelepanu enam tippmudelitele suunata.
Tehaseandmete põhjal on põhivarustuses CT200h keskmine kütusekulu 3,8 l/100 km, tegelik elu teeb kindlasti sellesse numbrisse kasvu suunas korrektuure. Veidi suuremad on tippversiooni kulunäitajad – siin tasub süüd otsida auto suuremas massis. Vastavalt on tippklassist ka CO2 saastenäidud – sõltuvalt mudelist vahemikus 89–96 g/100 km. Vähemalt Lääne-Euroopas ongi need kõige kõvemad argumendid, miks inimesed just Lexust eelistama peaks – seda siis nii kütusele kuluvaid eurosid lugedes kui ka CO2-põhiseid makse arvestades. Sihid on igatahes kõrged, Lexus loodab CT abil oma müüginumbreid Euroopas koguni kahekordistada. Tõepoolest, selliste väikeste kulunäitajateni ei küüni (bensiinimootoriga) konkurentidest tõesti keegi, samas ei kannata CT200h kiirusnäitajad konkurentsi isegi 1,6liitrise Aurise omadega. Nii et elu näitab, kumb pool peale jääb!

Hindadest ka. Odavaim CT200h (Comfort Eco) maksab 29 393 eurot, kallima (Executive) hind küünib aga 39 932 euroni (vastavalt 459 900 ja 624 800 krooni).

Sarnased artiklid