Leopard valmistub hüppeks
Alo Suursaar
01.10.2007

Aeg-ajalt löövad nii purjetamisringkondades kui ka meedias laineid uudised mõnest järjekordsest avamere maksijahist. Need jahiehituskunsti suursaavutused esindavad ajastu kõige eesrindlikumat konstruktorimõtet ning uusimaid tehnoloogiaid. Sellised jahid on kallid, kiired ja ilusad ning karismaatilised jahikaptenid püstitavad nendega kiirusrekordeid mainekatel avamerevõistlustel.

Minu isa fännas omal ajal kuulsat Briti soolopurjetajat Francis Chichesteri, kes jahil Gypsy Moth IV sooritas 1966/67 rekordilise ümbermaailmareisi, pälvides ka sööri tiitli. Hiljem püüdsid tema tähelepanu Eric Tabarly jahid Pen Duick’id, Flyer, Steinlager II, Orange ja teised. Õigupoolest on iga mainekas ookeaniregatt, nagu Vendée Globe või Volvo Ocean Race (varasema nimega Whitbread Round the World Race), kergitanud meedia huviorbiiti mõne uue “imejahi”. Konkurents maksijahtide seas on tihe – paljud on lõpetanud fiaskoga, aga paljud on neile pandud lootusi täitnud kuhjaga.

Võita kõik mis võimalik
2007. aasta 15. juunil õnnistati Southamptonis sisse uus 30meetrine supermaksijaht ICAP Leopard (ehk Leopard 3) – kinnisvaraarendajast jahiomaniku Mike Slade’i kolmas hõbedane “kiisu”. Tähed ICAP jahi nimes viitavad maailma ühele suurimale investeerimisfirmale, mis on ka jahi sponsoriks. Slade’i eelmised tähtsamad jahid kandsid nime Ocean Leopard (Slade’i omanduses 1988–1999) ja Leopard of London (2000–2006).
Uut jahti peetakse mitmes mõttes revolutsiooniliseks ning sellelt oodatakse suuri tegusid. Jahi kere disain pärineb kuulsalt konstruktoribüroolt Farr Yacht Design, kere valmistati McConaghy Boatsi töökojas Sydneys Austraalias, seisevtaglas Uus-Meremaal ning purjed Suurbritannias firmas North. Seni vaid AutoCADis (projekteerimisprogramm) koos eksisteerinud elemendid said reaalselt kokku Southamptonis ning juunis loksus pilkupüüdev superjaht traditsioonidest rikka jahtklubi kai ääres – viie saalingupaariga 47meetrine mast kaugelt kõrgem kui mis tahes teine jahimast mariinas.
Maksijahile tüüpiliselt loeme tema internetilehelt, et eesmärgiks on ära võita kõik võimalikud avamere purjetamisvõistlused ja purustada kõikvõimalikud kiirusrekordid. Ambitsioonikad plaanid, kas pole? Ja vähemalt välisel tutvumisel tundub, et potentsiaali selleks peaks jätkuma.
Jahi ülikergest ja samal ajal vastupidavast süsinikkiust kere on 30 meetrit pikk (pikkus veeliinil 29,75 m), sellele lisandub vööris 4,5 meetrine pukspriit eespurjede kaugemale väljaviimiseks. Jaht on tervelt 6,8 m lai ning süvis on 5,5 m. Näiliselt suure jahi kohta on ta siiski väga kerge, veeväljasurvega kõigest 36,5 tonni, millest 20 tonni moodustab kitsa, ent sügava raskuskiilu kaal. See kiil (ingliskeelses terminoloogias canting keel) on hüdrauliliste silindrite abil 40 kraadi ulatuses mõlema külje suunas kallutatav, mis loob jahi stabiilsust suurendava jõuõla. Oleme ju näinud, kuidas nii svertpaatide kui ka kiiljahtide pealtuulepardal istuv meeskond proovib kallutada jahti rohkem püstiasendisse – et purjed paremini veaksid ja keretakistus liigse kreeni tõttu ei kasvaks. Sellise kallutatava kiilu efekt olevat ekvivalentne 200 meeskonnaliikme omaga, kuid ilma selle paarikümnetonnise lisakoormata! Kahjuks kiilu kallutamisega kahaneb tihttuules sõitmiseks hädavajalik külgtakistus, mille kompenseerimiseks on Leopardil ligikaudu masti kohal kummaski pardas üks ülestõstetav svert. Purjepind tihttuulekursil küünib 843 ruutmeetrini ning taganttuules koos spinnakeriga kuni 1604 ruutmeetrini. Väidetavalt maksab jahi purjekomplekt kokku 1,2 miljonit dollarit.
Jahi optimaalset trimmi konkreetsetes tuuleoludes – purjestuse laad, kiilu, svertide ja rooli asend – aitab öelda arvuti. Õigupoolest on jaht andureid ja muud elektroonikat täis ning seda on võimalik juhtida peaaegu ainuüksi arvuti abil nagu arvutimängu. Samas salvestatakse purjetamisel jahi navigatsioonilised, jahi oleku- ning meteoandmed arvutisse ning hiljem tehakse selle andmestiku alusel tõsine analüüs. Kõik ikka selleks, et igast ilmastikuolust see viimane kiirus välja pigistada. Meteoroloogiliste prognooside ja mudelitega tegeleb terve spetsiaalne osakond, kes püüab välja raalida ilmaoludest johtuvalt jahi parimad kursid ja seaded ning eeldatava võistlustrassi läbimise aja.
Esimesed kuud kuluvad tavaliselt jahi võimalustega tutvumisele ning pisiasjade trimmimisele. Ometi on oktoobrikuu alguseks ICAP Leopard edukalt osalenud juba kolmel regatil. Debüüt toimus 2007. aasta 23. juunil, kui Mike Slade'i jaht osales Suurbritannia lõunarannikul peetaval JP Morgan Round the Island Race’il – populaarsel 55miilisel regatil, kus seilatakse ümber Wighti saare. Jahi 28 inimesest koosnev meeskond moodustati suures osas Ameerika Karika ja Volvo Ocean Race’i kogemustega meestest. Kapten Chris Sherlock on Mike Slade’i jahtidel Ocean Leopard, Longobarda ja Leopard of London töötanud juba üle 15 aasta. Alati kui võimalik, lööb võistlustel kaasa ka jahi omanik. Wighti saare regatil võeti 4 tunni ja 23 minutiga ühekereliste jahtide esikoht. Küllap polnud tuul rekordiürituseks just kõige soodsam, sest mõned minutid jäädi alla nii rajarekordile, mis püstitati Mike Slade'i eelmise maksijahi Leopard of London poolt aastal 2001, kui ka purjetamislegend Ellen MacArthuri juhitud kergele katamaraanile JP Morgan.
4.–11. augustini osaleti Skandia Cowes Weekil. Wighti saart suurest Inglismaast eraldavas Solenti väinas toimuv Cowesi nädala regatt on tõenäolisemalt maailma traditsiooniderikkaim purjetamisvõistlus, mida esmakordselt peeti aastal 1826. (Muide, ka esimene Ameerika Karika purjetamisvõistlus peeti aastal 1851 sealsamas Cowesi vetes – vt ka TM 7, 2007). Rohkem kui tuhande erisuguse paadi saginas võeti võit klassis 0 IRC. Esimene tõeline tipptulemus aga saavutati augustis mainekal Rolex Fastnet Race’il. Leopard läbis Euroopa karmimaks regatiks nimetatud Fastneti võidusõidu 608 miili pikkuse raja 44 tunni ja 18 minutiga, purustades eelmise tippaja uskumatuna tunduva 8 tunni ja 53 minutiga. Seda saavutust varjutab natukene vaid Leopardi maksijahist põhikonkurendi Alfa Romeo katkestamine suurpurje rebenemise tõttu, mis välistas dramaatilise rebimise nende kahe suursuguse võistleja vahel. Need kaks jahti on hetkel kui purjetamismaailma Virgilijus Alekna ja Gerd Kanter ning vaid aeg näitab, kumb neist lõplikult peale jääb. Siinkohal tuleb veel tunnistada, et Leopard sihibki peaasjalikult absoluutsete rekordite purustamist. Võistlusväärtuse alusel on säärastel maksijahtidel harva šansse ning korrigeeritud aja järgi lähevad võidud tagasihoidlike paatide tublidele meeskondadele.

Detsembris Austraaliasse
Järgmine tähtsam mõõduvõtt Mike Slade’i ja Neville Crichtoni (Alfa Romeo omanik ja kipper) vahel toimub käesoleva aasta detsembris Austraalias, kui peetakse järjekorras juba 63. Rolex Sydney – Hobart Yacht Race. Lõunapoolkera kuulsaima regati 628miilise trassi läbimisele kulutavad võitjad sõltuvalt tuuletingimustest umbes kaks ööpäeva. Leopardil tuleb seal rinda pista ka eelmise kahe regati võitja, austraallaste jahiga Wild Oats XI.
Väga esialgsete plaanide kohaselt üritab ICAP Leopard 2008. aasta teisel poolel püstitada kõige ambitsioonikamat rekordit: seilata vahepeatusteta ümber maailma vähem kui 80 päevaga. Õigupoolest registreeritakse ümber maakera purjetamises üsna erisuguseid rekordeid: ühe- ja mitmekerelistele, soolopurjetajale ja täismeeskonnale, vahepeatusteta või kindlate vahepeatustega. Loomulikult sõltub distantsi läbimise aeg marsruudivalikust – näiteks, kas purjetada suurtel lõunalaiustel ümber Antarktika või alustada ja lõpetada Euroopas. Üheks kokkuleppeliseks stardi-finišiliiniks on Lizardi neeme ja Ouessanti tuletornide vaheline joon Inglise kanali alguses. Hetkel kuulub kiireima sellise vahepeatusteta ringi rekord ehk Jules Verne’i trofee Bruno Peyroni juhitud jahile Orange II. See 37meetrine maksikatamaraan viis 2005. aastal rekordi 50 päeva ja 16 tunni peale. Mõne aasta eest oli tippmark lühikest aega aga miljardärist multiseikleja Steve Fosseti ja tema maksikatamaraani Cheyenne nimel. Soolopurjetajate vahepeatusteta ümbermaailma kihutamise rekord (71 päeva ja 14 tundi) on aastast 2005 noorukese Dame Ellen MacArthuri käes, kes selle mehise saavutuse eest Inglismaal kohe ka rüütliseisusse tõsteti. Tema tookordne jaht oli 23meetrine trimaraan B&Q/Castorama. Päris kindlasti ei saa Leopard nende rekordite vastu, kuid ühekereliste paatide tippaega 87 päeva 10 tundi võib ta ohustada küll. Viimane kuulub aastast 2005 jahile PRB ja tolle prantslasest kiprile ja omanikule Vincent Riou’le, kes tegi üksinda maakerale tiiru peale 87 päeva 10 tunni ja 47 minutiga. Nii või teisiti, umbes 27 tuhat meremiili tuleks läbida keskmise kiirusega umbes 14 sõlme (26 km/h), ICAP Leopardi potentsiaalset maksimumkiirust hinnatakse kuhugi 35–40 sõlme kanti.

Jahi eksklusiivne teine elu
Kuid Leopardi näol ei ole tegemist pelgalt võidusõidujahiga. Lisaks auhinna- ja sponsorrahade noppimisele hakkab hõbedane kiskja oma igapäevast leiba teenima luksusliku tšarterjahina Solenti väinas või Vahemerel. Ken Freivokhi disainitud funktsionaalne luksuslik interjöör sobib selleks ülesandeks suurepäraselt. Kui sageli on võidusõidujahtide sisemused väga spartalikud – paljas ribilises jahikeres ripuvad purjeriidest koid ning kõikjal vedeleb sületäite kaupa purjesid ja muud meresõidukola, siis sellesse avarasse jahti on mahtunud ka mugavust ja stiili, audio- ja videotehnikat ning 42tolline plasmateler. Siiski, suur osa sellest luksusest on hõlpsasti eemaldatav võistluste ajaks, kui iga kilogramm arvel.
Nõnda et, jõukad huvilised, külastage veebilehte www.leopard3.com ning võtke järjekorda!

Sarnased artiklid