Lennukid Põhja- asemel Lõuna-Ameerikast
Teodor Luczkowski
08.03.2012

Meie rahvuslik lennukompanii uuendas eelmisel aastal põhjalikult oma lennukiparki, loobuti mitmest liisitud Boeing 737st ja saadi Kanadast kolm uut Bombardieri mudelit CRJ900. Sel aastal on oodata veelgi suuremaid muutusi.

Jaanuaris ilmus ajakirjanduses teade Estonian Airi uue juhtkonna kavatsusest asendada Bombardierid Brasiilias toodetud Embraeri reisilennukitega. Veel hiljuti oldi seisukohal, et Bombardieride arvu tuleb märgatavalt suurendada, kaks ostuoptsiooni lähevad käiku ja Kanada tootjalt tellitakse lennukeid veel lisaks. Heale koostööle viitas ka asjaolu, et Estonian Airi kolmas CRJ900 saabus Eestisse eelmise aasta lõpus, st lubatust varem.

See, et nüüd langes valik Embraeridele, pole siiski ootamatu. Lennukompanii president Tero Taskila mainis juba eelmise aasta lõpus, et kui Bombardier ei paku senise lepinguga võrreldes soodsamaid tingimusi, otsitakse muid võimalusi. Üllatav on pigem see, et Bombardier seda ei teinud. Veel enam üllatab Estonian Airi kavatsus vahetada täiesti uued CRJ900 lennukid liisitavate Embraer 170 vastu välja juba sel aastal. See on juba kindel märk, et rahul ei olda ei saadud lennukitega ega ka läbirääkimispartneri käitumisega. Raske öelda, mis täpselt põhjustas nii järsu suhete halvenemise, kuid selge on see, et lähitulevikus ei saa Bombardierist Estonian Airi lennukite ainutarnijat. Kuigi eeldused selleks olid ju päris head – Bombardier valmistab 70kohalisi turbo-prop-mootoritega lennukeid Q400, lühiliinide jaoks on CRJ-seeria ja peagi valmib 120–150kohalise CSeries lennuki prototüüp. Kahest kavandatavast versioonist suurema CS300 lennukaugus on üle 5000 km, mis lubaks seda kasutada umbes sama mahukate Boeing 737 väljavahetajana suvalistesse seniste tšarterlendude sihtkohtadesse jõudmiseks ilma vahemaandumiseta. Pealegi oli Bombardieri eelmise aasta tellimuste arv selline, et igat klienti tulnuks hoida.
Kui Estonian Airi uus juhatus saavutab Embraeriga parema teineteisemõistmise kui põhja-ameeriklastega, siis ei piirduta 70kohaliste Embraer 170 liisimisega, vaid tellitakse lisaks suuremaid mudeleid 190.

Väike vastasseis
Suureks vastasseisuks lennukitööstuses on Boeingu ja Airbusi vaheline võitlus turuosa pärast. Teise toodangut lausa lennukõlbmatuks ei kuulutata, kuid sõnasõjas tuleb muude argumentide lõppemisel sageli jutuks riigi varjatud või varjamatu toetus. Umbes samasugune terav väitlus käis veel hiljuti Bombardieri ja Embraeri juhtide ja PR-esindajate vahel, kuid viimasel ajal on sõnakasutus siiski märksa leebemaks muutunud.

1991. aastal valmis Bombardieri gruppi kuuluval Canadairil ärilennuki Challenger baasil 50kohaline reaktiivreisilennuk CRJ100. Lennureisijad võtsid selle lennuki väga hästi vastu, sest seni kasutati lühiliinidel põhiliselt propellermootoritega lennukeid. Samale turule tuli mõned aastad hiljem Bombardieri meelehärmiks ka Embraer, kes sai 1995. aastal valmis 50kohalise lennuki ERJ145. Juba mitu aastat ei ehita 50kohalisi lennukeid neist kumbki, mahukamate mudelite arendamisel mindi aga eri teid pidi. Canadair pikendas oma lennukit kolm korda, jättes kabiini läbimõõdu samaks. Neist suurim CRJ1000 on CRJ esimese mudeliga võrreldes veidi enam kui 12 meetrit pikem ja mahutab kuni sada reisijat. Embraer seevastu otsustas teha täiesti uue lennuki, laiema kabiiniga ja tiibadele kinnituvate mootoritega. 70kohalisel lennukil on olnud mitmeid tähistusi – alguses ERJ170, siis EMB 170 ja ka E-170. Väikeste vahedega lisandusid suuremad versioonid 175, 190 ja 195. Nüüd eelistab Embraer kasutada neljast mudelist koosneva seeria tähistamiseks nime E-Jet ja mudeli numbri ees kompanii täisnime.

Pilk viimaste aastate tellimuste arvule näitab, et CRJ jääb E-Jetile üha selgemalt alla. Sarnane olukord on ka turbo-prop-lennukite vallas, kus Q400 müük edeneb visalt võrreldes Prantsuse-Itaalia sama suure mudeliga ATR 72. Bombardier keskendub üha rohkem oma CSeriesile, mis algselt oleks olnud Boeingu ja Airbusi väiksemate mudelite konkurent. Suuri lennukiehitajaid ei paista aga enam alla 150 kohaga lennukid huvitavat. Ka Embraer teatas, et praegustest suuremat lennukit nad niipea ei loo. Neil on hoopis teistsugune huvitav projekt käsil – valmimas on Lõuna-Ameerika esimene tõsiseltvõetav militaartranspordilennuk KC-390. Seega on Bombardieril avanenud vähemalt ajutiselt pea konkurentsivaba turunišš tõestamaks, et CSeries lennukid saavad olema tõepoolest viiendiku võrra ökonoomsemad pisi-Boeingutest ja -Airbusidest.

Lennureisija pilguga
Kui Egiptuses veel puhkusereisidel käidi ja reisimuljeid pajatav isik ei teadnud, kas ta lendas Tallinnast Hurghadasse Boeingu või Airbusiga, pole põhjust temaga pahandada – A320 ja Boeing 737 seeria lennukeid oskavad üksteisest eristada vaid lennundusest keskmisest enam huvitatud isikud. Kui aga reisija peab Euroopa-sisesel liinil lennukisse astuma lennujaamahoonest mitte otse, vaid ilmaolusid trotsides, kui lubatud mõõtmetega reisikott ei mahu enam teiste poolt hõivatud pagasiriiulile, kui lennukis tundub olemine harjumuspärasest palju kitsam, siis jäetakse lennukitootja nimi meelde. Ja seda mitte heas mõttes. Tallinna lennujaam võib ju välja mõelda reisijate jaoks võimalikult mugava viisi Bombardieri pardale saamiseks, kuid sihtkohtades ootab suure tõenäosusega kõrvaline parkimiskoht ja buss, millega terminali sõidutatakse. Estonian Airi reisijate seas on transiitreisijate osakaal päris suur, mistõttu napi ümberistumise aja puhul võib selline tegevus närvirakkudele halvasti mõjuda.

Nii CRJ900 kui E-Jetis on ühes reas neli ehk 2+2 paigutusega reisijakohta. Embraeri veidi laiem salong tähendab mugavamat reisi, istmete paigutusel annab tunda iga lisasentimeeter. Seega Embraeride kasutuselevõtt peaks lennureisijate jaoks olema hea sõnum. Laiem salong ja suurem pakiruum on kindel eelis, otse lennujaamahoonesse viiv väravasild pole küll mujal (loodetavasti Tallinnas on) tagatud, kuid siiski palju tõenäolisem võrreldes CRJ900ga. Kuid kasutatavatest lennukitüüpidest veel tähtsam on see, et lennukipileti ostjale kuvatakse veebis soodsate hindade esilehel teiste seas kindlasti ka Estonian Airi lendude andmed.

Toimetuselt: Estonian Air kinnitas 3. veebruaril avaldatud pressiteates, et valik Embraeri kasuks on tehtud. Neli lennukit Embraer 170 liisitakse kohe Finnairilt, aastatel 2013-2015 lisanduvad kaheksa suuremat mudelit 175 ja 190. Esimene liisitud Embraer saabus Tallinna veebruari lõpus ja hakkab lendama Euroopa lähiliinidel.

Sarnased artiklid