Lennukid, millega peagi lendame
Teodor Luczkowski, Aeropress
01.07.2015

Aasta-paari pärast saame Finnairiga Aasiasse lennata Airbusi uusima mudeliga A350 ning mujale Euroopasse Riia kaudu Bombardieri C-seeria lennukitega. Mõlemad uued margid olid kohal juuni keskpaigas toimunud 51. Pariisi lennundusnäitusel Le Bourget’ lennuväljal.

Airbus A350 põgus esmaesitlus Pariisi lennundusnäitusel toimus kaks aastat varem, kui katselende teinud lennuki prototüüp sooritas ülelennu näituse viimasel päeval. Nüüd oli A350 kohal täismahus: Qatar Airwaysi lennuk oli uudistamiseks näituseplatsil, Airbusi oma lennuk osales lennuprogrammis. Seevastu Bombardieri uute mudelite jaoks oli seekordne näitus debüteerimise kohaks. Sellest siis külastajate suur huvi just Kanadast pärit lennukite vastu.

Bombardier CSeries
Esialgu kuuluvad C-seeriasse 110kohaline CS100 ja 135kohaline CS300. Lennundusnäitustele oodati neid juba ammu, varasemaid tellijatele lubatud tähtaegu on nüüd piinlik meenutadagi. Minevikust Bombardier enam rääkida ei soovi, küll aga sellest, et katselende tegevate uute lennukimudelite tehnilised näitajad mitte ainult ei vasta, vaid paljuski ületavad varasemaid lubadusi.
Numbrites väljendatuna on näiteks suurim lennukaugus 6110 km kümnendiku võrra enam esialgu kavandatust. Kütusekulu on võrreldes juba kasutusesolevate samasuurte reisilennukitega viiendiku võrra väiksem, nagu projekti käivitamisel 2008. aastal sai lubatud, ja lennukompanii kulureal saavutatakse rahaline võit umbes 15%. Veidi enne näitust anti lõpuks teada CS100 esimesena kasutusele võtva lennukompanii nimi, selleks on Lufthansa gruppi kuuluv Swiss International Air Lines. Liinidele peaks ta jõudma veel selle aasta sees või ettevaatlikuma ennustuse kohaselt järgmise aasta alguses. Kokku on C-seeria lennukite tellimusi 243, nende seas on 13 airBalticu oma suuremale versioonile CS300. Selliste positiivsete uudiste taustal räägib Bombardier võimalusest, et peatselt võetakse ette veelgi suurema CS500 kavandamine ning hakatakse konkureerima Boeingu ja Airbusi väiksemate mudelitega.

Militaar-transpordilennukid
2015. aasta on erakordne selles mõttes, et aasta esimesel poolel said eri kontinentidel valmis koguni kaks uut transpordilennuki mudelit. Brasiilia Embraeri jaoks tähendas mudeli KC-390 valmimine sisenemist suurte sõjalennukite turule, ukrainlaste Antonov on selles vallas tuntud tegija. Erinevalt brasiillastest tulid ukrainlased oma uut lennukit publikule näitama, kuigi esmalennust oli möödunud vaid pisut üle ühe kuu. 18tonnise kandejõuga An-178 põhineb paljuski varem tootmisesse jõudnud reisilennukitel An-148 ja tema suuremal versioonil An-158. Lennuki eelistena märgitakse võimet vedada kõiki standardsuuruses kaubakonteinereid ja vähenõudlikkust lennuraja suhtes. Hermeetiline 125kuupmeetrine lastiruum võib mahutada militaarsaadetiste asemel 80 dessantväelast. Täislastis An-178 lennukaugus on 1000 km, kuid kergelt koormatuna saab ta vahemaandumiseta läbida enam kui viis korda pikemaid vahemaid.
Demolendude programmis uusima An-i mudeli prototüüp veel ei osalenud ega varasemale napile 40 lennutunnile lisa ei kogunud. Küll lendas iga päev transpordilennuk A400M Atlas, mille lende tähelepanelikult jälgiti. Mitte seetõttu, et Atlas Le Bourget’s esmakordselt lendaks, vaid nendele lennukitele äsja kehtestatud osalise lennukeelu tõttu. Äsjavalminud A400M seerianumbriga MSN23 pidi minema Türgi õhujõudude käsutusse, kuid kukkus 9. mail testimislennul Hispaanias Sevilla lähedal vahetult pärast õhkutõusmist alla. Kuuest pardal olnust neli hukkusid. Õnnetuse põhjuseks peetakse tarkvaraviga, mis halvas kolme mootori töö juhtimise. Airbus on veendunud, et viga sai kõrvaldatud ning Atlas on igati lennukõlblik ja ohutu lennuvahend. Selle kinnituseks osales A400M lennuprogrammis ja tõestas, et lennuk püsib õhus ka kõhedust tekitavaid lennumanöövreid tehes.

Dassault, Prantsuse lennukiehitaja aastast 1929
Uus pole ka prantslaste mitmeotstarbeline hävitaja Rafale, ent selle lennukiga seoses on tulnud just sel aastal Dassault’ jaoks meeldivad uudised. Aastaid on tulutult otsitud Rafale’ide ekspordivõimalusi, ühtäkki sai sihtriike kaks kuni kolm. Egiptus ja Katar on mõlemad otsustanud osta 24 Rafale’i, India on jõudmas kokkuleppeni 36 lennuki ostmiseks. India vajab tegelikult 126 hävitajat, kuid Dassault on veel ettevaatlik neid oma müügitehingute hulka lugema. Kogemused on näidanud, et Indiaga relvatehingute sõlmimine võib takerduda suvalises etapis. Rafale on kahe mootoriga ühe- või kahekohaline hävituslennuk, mis seni kasutusel vaid Prantsusmaa õhujõududes ja lennukikandjatel. Kui mitmed Euroopa lennukitootjad liitsid sajandi lõpu poole oma oskused ühishävitaja Eurofighter kavandamiseks, siis Prantsusmaa ja Rootsi jätkavad oma liini kodumaiste hävituslennukite loomise osas.
Eksperimentaallennuki Rafale A esmalend toimus 1986. aastal, tootmisesse võetud Rafale C oma 1991. aastal. Senini on toodetud 133 Rafale’i.
Lisaks hävitajatele on Dassault’il pikaaegne ärilennukite Falcon tootmise kogemus. Näitusel oli neli uuemat mudelit, sealhulgas esmakordselt Falcon 8X. Traditsioonidest peetakse lugu ja mõnedele Falconi mudelitele paigutatakse jätkuvalt kolm mootorit. Need kolm jõuallikat, 29,9 kN tõmbejõuga reaktiivmootorit P&W Canada PW307D viivad 33-tonnise stardimassiga lennuki koos 8 reisija ja kolme meeskonnaliikmega kuni 11 945 km kaugusele. Ärilennukite puhul võib mainida ka hinda, mis Falcon 8X jaoks on 57,5 miljonit USA dollarit.

Kokkuvõtteks
Viimase kahe aasta jooksul on valmis saanud mitmed teisedki lennuki- ja kopterimudelid, mida seekordsel Pariisi lennundusnäitusel polnud. Lennukitootjad on hakanud rohkem valima, millises mahus mingil näitusel osaleda. Sõjalennukeid eelistatakse näidata militaarnäitustel, mis sageli toimuvad konfliktipiirkondadele lähedal olevates riikides. Ameeriklased eelistavad Euroopas tulla pigem Inglismaale Farnborought’sse kui Pariisi ning hävitaja F-35 esmaesitlust Euroopa lennundusnäitusel loodetaksegi järgmisel aastal saareriigis. Igati mõistetav, sest prantslastel on oma Rafale, britid on aga F-35 tellijad. Šveitsi esimene reaktiiv-ärilennuk Pilatus PC-24 tegi oma debüüdi maikuus kodumaal, Genfi ärilennunduse näitusel EBACE, ning Pariisi saadeti Pilatuse varasemad mudelid. Uusi koptereid võib suure tõenäosusega esmalt näha erinevatel Heli-Expodel. Hiina teatas Pariisis, et lisaks traditsioonilisele lennundusnäitusele Zhuhais hakkavad alates 2017. aastast toimuma igal paaritul aastal Sichuan International Airshow Chengdu linna lähedal Guanghani lennuväljal. Tänu suurtele lennukitellimustele Pärsia lahe piirkonnas suureneb Dubai lennundusnäituse tähtsus, mis sel aastal toimub novembris. Vaatamata nendele trendidele jääb Pariis endiselt lennundusega seotud inimeste jaoks tähtsaimaks lennundusnäituse paigaks vähemalt lähitulevikus.

Sarnased artiklid