Legend juba eluajal
Tõnu Ojala
06.11.2016

Renault Scenic kuulub mudelite hulka, millel oma särav koht autoajaloos. Just 1996. aastal esitletud Scenicust sai alguse tervet Euroopat haaranud väikeste mahtuniversaalide buum ning riburada mööda järgisid Renault´ eeskuju praktilised kõik autotootjad kuni BMW-ni välja. Ja ehkki täna kipuvad samamoodi „ruulima“ hoopis väikesed linnamaasturid, ei ole ka mahtuniversaalid kaugeltki väljasurev liik.

Võrreldes eelmisel päeval proovida olnud uuendatud Opel Zafiraga on Scenic justkui teiselt planeedilt pärit. Sakslaslikule konservatiivsusele vastandub siin prantslaslik muretus ja ehkki tõesti – mahtuniversaalid on nad ju mõlemad – on tegu siiski täiesti erinevate autodega. Scenic on võtnud eeskuju nii pisikesest Capturist kui suurest Espace´st (aga ka maasturite poole kippuvast Kadjarist), ühendades kõigi nende mudelite jooni ja omadusi.
Välimus välimuseks. Suurimaks üllatuseks on uus Scenic oma rehvivalikuga – 195/55R20 on midagi seninägematut (ja see ongi ainus valik!) ning kui sellist mõõtu suvalisest rehvimüügifirmast küsima minna, vaadataks klienti kas arusaamatu või kaastundliku pilguga. Renault´ inseneride kinnitusel on sellistel rehvidel väiksem veeretakistus, mis tähendab ka väiksemat kütusekulu.
Renault´ väitel muretsemiseks põhjust siiski ei ole – uuele Scenicule valmistavat sobivat mõõtu nii Continental, Michelin kui Goodyear, kelle rehvide hinnatase (kõigil kolmel samasugune) ei ületavat tavaliste 16-17tolliste analoogide hinda (jäi küll ebaselgeks, kuidas kavatseb autotootja kolme sõltumatu tootja hinnapoliitikat mõjutama hakata).
Meie piirkonnas on suur tähtsus ka talverehvidel ning kui esialgu esitlusel räägitud jutt all season-rehvidest siinsel laiuskraadil teemaks olla ei saa, siis hiljem kinnitati üle, et valikus saavad olema ka Põhjamaade valikusse sobivad naast- ja lamellrehvid (konkreetsetest mudelitest juttu siiski veel ei olnud). Aga loodame paremat – kui lubati, ju siis saavad ka olema!
Et nimetatud 195/55 R20 leiab kasutust vaid Scenicul, siis jõuavad ka sellised rehvid müüki vaid Renault´ esinduste kaudu. Ükski odavbränd sellist mõõtu ei tooda, seega tuleb tulevasel Scenicu omanikul vähemalt esialgu selle nüansiga arvestada.
Osaliselt ka tänu omapärasele rehvimõõdule on Scenicu kliirens kasvanud omas klassis igati soliidse 17 sentimeetrini – seda olukorras, kus auto ise eelkäijast madalam. Pearuumile see hästi ei mõju, kuid et nii telgede vahe kui rööbe on kasvanud, on autos siiski avarust piisavalt.
Istmete varieeritavus on mahtuniversaalide tugevamaid külgi, ent kui senistel Scenicutel olid ka teised istmereas eraldiasetsevad autost eemaldatavad istmed, siis nüüd on kasutusel tavaline kahes osas (60/40) edasi-tagasi liigutatav istmelahendus. Lihtne loogika ütleb, et sellisel juhul peaks varieerumisvõimalusi vähem olema, aga võta näpust – vähemalt PR-osakond väidab vastupidist!
PR-iga on üldse imelikud lood, sest paar aastat tagasi Kadjari esitlusel leiti just selletüübiliste sõidukite päralt pereautode turu tulevik olevat, nüüd kinnitati aga, et vastupidiselt tollasele ei konkureeri need kaks autot omavahel mingilgi moel.
Salongikujunduses ei üllata Scenic millegagi. Renault´ viimaste aastate uudismudelite kujustamine käib ökonomistide valva pilgu all ja nii on need kõik praktiliselt identsed. Ikka sama suur tahvelarvuti, millelt saab nii näidikuploki kui salongi valguslahendusi timmida, aga kuhu on peidetud ka peaaegu kõik, mida tänastel Renault´del üldse „säätada“ annab.
Prantsuse autole omaselt tehakse panus diiselmootoritele – neid on kahe 1,2liitrise bensiinimootori (115 ja 130 hj) kõrval valikus kuus (kaks 1,5- ja kaks 1,6liitrist võimsusvahemikus 95-160 hj). Mõnetise üllatusena üldse esimese Renault´na kuulub osadel turgudel valikusse ka hübriidmudel, kus jõuallikaks kombinatsioon 110 hj diisel- ning 10 kW elektrimootorist.
Sarnaselt senisele praktikale on ka uusi Scenicuid tegelikult kaks – lisaks tavamudelile ka 23 cm pikem 7kohaline versioon lisanimega Grand. Ja kui tava-Scenicuga sõites ei tule meeldegi, et tegu siiski mahtuniversaaliga, siis Grandi puhul seda tunnet enam varjata ei õnnestu. Nii et ühe nime alla mahub tegelikult kaks vägagi sarnast – ent samal ajal ka vägagi erinevat – autot.
Ehkki eraldi istmeid Scenicus enam ei ole, väärib ka selgelt linnamaasturlikke joone omandanud Scenic oma mahtuniversaali staatust igati. Autos on ohtralt kõikvõimalikke panipaiku, tagaistet saab edasi-tagasi liigutada nii pikas kui lühikeses Scenicus. Tavamudelil on sellest abi pakiruumi kasvatamisel, Grand-mudelil aitab see kolmandas istmereas olijate jalaruumi kasvatada.
Eelkäijalt ja Espace´lt on tuttav edasi-tagasi liigutava keskkonsool, mis eesmises asendis moodustab terviku armatuurlauaga, tagumises asendis jagab aga tagaistujate ruumi kaheks individuaalseks istmeks.
Ehkki Eesti autohuvilised nägid uut Scenicut juba septembri lõpus Tartu autonäitusel, saavad esimesed kliendid oma autod kätte siiski järgmise aastanumbri sees. Kohe-kohe peaks selgeks saama ka autode hinnakiri.

Sarnased artiklid