LCD, LED, … palun järgmine!
Heigo Ensling
04.03.2012

Heidame pilgu uusimatele tehnoloogiatele telerite vallas, mis kõigi eelduste kohaselt jõuavad meil müüki juba selle aasta teises pooles.

Kaugel Ameerikamaal toimuv tarbeelektroonikamess CES on üks suurimaid maailmas ning kuna see toimub alati aasta alguses, siis kõik suuremad tootjad ponnistavad just selleks ajaks ja seal välja tuua oma uusimad tehnoloogiad. Ja nagu viimasel ajal tavaks, toovad tootjad messile põhiliselt ühesugust nime kandvad uudistooted, mis siiski veidi erinevad üksteisest.

Klassikaline LCD on minevik
Päris palju väärarusaamu on tekitanud kaks erinevat ekraanitüüpi, LCD ja niinimetatud LED. Aastaks 2012 on aga üks asi täitsa kindel – mudelite valikust kaovad ära rohkem energiat tarbivad ja taustvalgustust vajavad LCD-telerid ja põhimudelites leiab koha LED-taustvalgustus.
Kuid ka LED-taustvalgustusele lähenevad tootjad erinevalt ning kasutusel on erinevad märksõnad nagu Edge LED, Full LED, Direct LED ja Nano LED. Põhimõte on neil kõigil sama – suurema energiatarbimisega katoodvalgustorud on asendatud LED-taustvalgustitega. Erinevused tulenevad dioodide arvust ja paigutusest. Kui Egde LED märgib äärevalgustusega ekraani, kus dioodid on paigutatud ekraani vasakusse ja paremasse serva, siis Direct ja Nano LED esindavad veidi uuemat tehnoloogiat, kus dioodid paiknevad otse ekraani taga ning – sõltuvalt tootjast – suudavad taustvalgustust pakkuda korraga sajale või tuhandele pikslile. Viimasel juhul tagab taustvalgustus täpsema värviedastuse ning võimaldab suurendada ekraani kontrastsust kordades. Oluline on LED ka energia tarbimise seisukohast, kuna võimaldab erinevaid ekraani osi valgustada erineva tugevusega, vähendades niiviisi teleri üldist energiatarbimist.

Sony Crystal LED
Sony on olnud läbi aegade katsetaja rollis, proovides tuua kasutajani erinevaid lahendusi. Mõned arendused on jõudnud prototüübist ka reaalse mudelini, näiteks 11tolline OLED-teler aastaid tagasi, aga mõned on jäänudki vaid näitustel vaatamiseks.
Nüüd võttis Sony ette LED-tehnoloogia edasiarendamise ning tõi vaatajate ette tõelise Full LED teleri prototüübi. Kui Direct LED teleris on umbes 2000 taustvalgust andvat dioodi, siis Sony jõudis juba kahe miljoni RGB LEDni, st tegelikult hoolitseb värvilise pildi tekkimise eest kuus miljonit LEDi. Teiste sõnadega on nüüd iga ekraanipiksli taga kolmest värvist (punane-roheline-sinine) koosnev LED. Ning värv tekib juba igas pikslis iseseisvalt, mitte kaudse taustvalgustuse abil.
Sony ise lubab 1,4kordselt laienenud värvigammat, 3,5kordset kontrastsuse kasvu ning ligi kümme korda sujuvamat pildi liikumist võrreldes nende LED-teleritega. Märkimisväärne on ka 55tollise teleri voolutarve – ainult 70 W.

OLED jõuab suurele ekraanile
OLED ehk orgaanilist materjali sisaldavate valgusdioodide tehnoloogiat kasutati siiani vaid väiksemate ekraanide, nagu nutitelefonid ja tahvelarvutid, tootmisel. Ja seda väga lihtsal põhjusel – orgaanilise valgusdioodi eluiga, eriti just sinise oma, on olnud lühike. Kui mobiil kestab heal juhul paar-kolm aastat, siis teler on ikkagi kestvuskaup ning peaks kvaliteetset pilti näitama ka viie aasta möödudes.
Loodan, et nüüd on toimunud OLED-tehnoloogias läbimurre, sest oma suuri 55tolliseid ekraane demonstreerisid nii LG kui ka Samsung. Oleks veel, et üks tootja, aga kaks tootjat korraga ei saa eksida ega lubada arenduse läbikukkumist.
Samsung on jäänud truuks Super OLED tehnoloogiale, mis on end õigustanud nii Galaxy nutitelefonide kui ka tahvelarvutite juures. Sellise ekraani iga piksel koosneb kolmest RGB-alampikslist, mis kiirgavad valgust elektri toimel.
Samsung KN55ES9000 on 55tollise ekraaniga teler, mis pakub nii 2D- kui ka 3D-pildi vaatamiskogemust.
Pressikonverentsil toodi välja järgmised arvud: kuni 40% täpsem värviedastus ning 1000 korda suurem reageerimiskiirus võrreldes LED-ekraaniga. Kaalu on sellisel tehnikaimel 12 kilogrammi ning ekraanil paksust 7,9 mm(!). Isegi väljalülitatult jätab selline ekraan seinal rippudes luksusliku mulje. Kokkuvõttes pälvis Samsungi käsitöö messi innovatsiooniauhinna.
LG seevastu on valinud suure ekraani loomisel teise tee ja lisanud oma paneeli täiendava valge valgusdioodi. Ehk siis lisaks kolmele põhivärvile annab valge vajadusel täiendavat heledust ning pakub veelgi suuremat värvigammat. Ekraani juures on kasutusel juba eelmisest aastast tuttav FPR (Film Patterned Retarded) CINEMA 3D-tehnoloogia, mis lubab kasutada 3D vaatamisel kergeid ilma vastuvõtjata ja akuta 3D-prille. Lisandunud on täiendav Color Refiner nime kandev kilefilter, mis tagab suurema vaatenurga ning veelgi puhtama ja kirkama värviedastuse. Nagu konkurent ülalpool, lubab ka LG häguvaba ja umbes 1000 korda kiiremat reageerimiskiirust. Kui aga võrrelda telerite gabariite, siis siin lööb LG pika puuga – 55tolline teler kaalub vaid 7,5 kg ning küljelt vaadates avaneb pilgule üliõhuke 4 mm paksune ekraan. Patt oleks sellist tehnikaime seinale kinnitada – või kinnitamata jätta!
OLED-ekraani jõudmine telerisse teeb võimalikuks puhta musta tooni kuvamise, kuna enam ei teki probleeme läbikumava taustvalgustusega – see lihtsalt puudub. Ka on kirkad ning puhtad värvid nähtavad heledasti valgustatud ruumis. Need olid siiani suurimateks miinusteks LCD- ja LED-ekraanide puhul.
LG OLED mudel 55EM9600 peaks esialgsetel andmetel müügile jõudma juba juulis ning hinnasildil oleks numbriks 6000 eurot. Ka Samsung lubab alustada KN55ES9000 müügiga aasta teisel poolel, hinnaks aga on umbes 8000 dollarit.

Viipe ja häälega juhtimine
Standardsel teleripuldil on umbes kolmkümmend nupukest. On karta, et sisuteenuste lisandumisel (3D, SmartTV, GoogleTV) peab vaataja ühel heal päeval hakkama saama juba puldiga, millel üle poolesaja nupu. Selline nuppudest üleküllastunud pult pole aga kõige mõistlikum lahendus tavakliendile (tehnofriigiga on teine asi – mida rohkem nuppe, seda parem!) ning teleritootjad on pilgud pööranud mängukonsoolidest tuttava liigutustega juhtimise poole.
Samsung näitas telereid, millesse sisseehitatud kaamera püüab vaataja liigutusi ning sisseehitatud mikrofon vaataja häält (mõlemad on niigi vajalikud Skype’i kõnede jaoks) ja oskab nii käeviibutuse kui ka häälkäskluse peale vahetada kanalit.
LG integreeris mikrofoni oma Magic nime kandavasse pulti, mille tegevus ekraanil sarnaneb hiirega teleri juhtimisele, ning pakub võimalust puldiga viipamise teel vahetada sisendeid, reguleerida helitugevust ning vahetada kanalit. Ja loomulikult toetab pult ka hääljuhtimist. Esialgu saab teler aru vaid inglise ja vene keelest, kuid loodame, et ühel päeval saab hakkama ka eesti keelega.
Nüüd jääb vaid oodata kasutajate eelistust – kas sellised esialgu veidi ulmelised juhtimisvõtted löövad läbi või otsustab konservatiivne kasutaja füüsilise juhtimispuldi nupurägastikuga toime tulla.

Sarnased artiklid