Laevatäis sõjatehnikat
08.10.2012

USNS 2nd LT John P. Bobo (tekstis lühendatult John P. Bobo) kuulub USA mereväe sõjavarustust kandvasse Vahemere eskaadrisse MPSRON ONE, mille laevad külastavad aastaringselt paljusid Euroopa sadamaid. Tänu Eesti Kaitseväe Peastaabile ja ameeriklaste külalislahkusele õnnestus Tehnikamaailmal heita pilk Paldiskis peatunud laeva sisemusse. Ujuv ladu peidab endas ohtralt huvitavat sõja-, pioneer- ja päästetehnikat ning humanitaarabi andmiseks vajalikke seadmeid.

Maailma ühel suurimal sõjalisel jõul – Ameerika Ühendriikidel – on kolm eelasetuslaevade eskaadrit (Maritime Prepositioning Squadron – MPSRON), mis paiknevad Vahemerel, India ja Vaiksel ookeanil. Võimaliku sõjalise või huminataarkriisi ajal peavad eelasetuslaevad tagama pardal oleva varustuse kiire saatmise kaldal paiknevatele USA vägedele. Eskaadri laevad on suured kaubalaevad, millel on USA mereväega pikaajaline leping või mis kuuluvad USA valitsusele.
Eskaadrisse kuuluval neljal laeval on kokku 17 000mehelise merejalaväe ekspeditsioonivägede brigaadi (Marine Expeditionary Brigade – MEB) varustus ja moon (sh laskemoon, toit, kütus, tagavaraosad) kuni 30päevaseks sõjaliseks või humanitaarseks operatsiooniks. Varustuse hulka kuuluvad näiteks 372 seitsmetonnist soomustatud veokit, 30 suurtükki M777, 58 lahingutanki M1A1 ja M1A2 (Abrams), 273 voodikohaga välihospidal ja 1170 x 29 m lennurajaga teisaldatav lennuväli, mis on võimeline vastu võtma raskeid lennukeid (C-5 ja C-17).
Laevad on täis tehnikat, mis võimaldab üksuste viimise vajalikku piirkonda ilma vastuvõtva riigi toetust ja kohalikku infrastruktuuri kasutamata. Näiteks kui maavärina või mastaapse üleujutuse tõttu on taristu purustatud, siis võetakse varustuse mahalaadimiseks appi spetsiaalne sadamatest sõltumatu lihtrite süsteem, mille komponendid on paigutatud laevadele. Kasutades mitmekaupa kokkuühendatud lihtreid, on võimalik kogu varustus laevadelt kaldale tuua kuni 4 meremiili kauguselt rannast. Komponentidest võib vajadusel koostada ka kuni 300 m pikkuse ujuvsilla laevast kaldani, mida mööda saab tehnikat maale saata.

Seitsmekorruseline ujuv ladu
MPSRON ONE laevad on viimastel aastatel Balti riikide sadamaid tihti väisanud. Ka John P. Bobo on varem korduvalt Tallinnas viibinud. Laevu kasutatakse aasta ringi ning kuna neil puudub kodusadam, siis tuleb külastada sõbralike riikide erinevaid sadamaid, et tankida kütust, täiendada vee- ja toidutagavarasid, võimaldada meeskonnale maaletulekuga puhkust ning teha parandustöid. John P. Bobo pardal on tehnika, varustus ja relvastus USA merejalaväe 1000mehelise pataljoni tarbeks, sealhulgas mitmesugused masinad ning erineva sisuga konteinerid. Laev sai nime 1967. aastal Vietnamis 24aastasena langenud USA merejalaväelase, nooremleitnant (2nd Lt) John P. Bobo järgi.
2012. aasta suvel BALTOPS õppusel osalenud eelasetuslaev John P. Bobo saabus Eestisse Vahemere laevastikust ning „kannab oma kõhus” 14 Abrams tanki, 175 relvastusega Humvee maastikusõidukit, kuut 155 mm haubitsat ning amfiib- ja meditsiinisõidukeid. Lisaks on laeval pioneeritehnika, generaatorid ja remondivahendid ning üksuste sidepidamiseks mõeldud teisaldatavad satelliit- ja raadiosidevahendid. Laevas on kütusetagavara kogu kaasasoleva tehnika jaoks. Peale soomusmasinate leidub ka humanitaarkriisi puhul vajaminevat tehnikat. Näiteks rusudest inimeste otsimisel hädavajalikud kraanad ja buldooserid. Mõne väiksema linna või alevi veevärgi purunemise korral saab kasutada laeva veemagestusseadmeid, mis teevad mereveest joogivee isegi kuni 50 000 inimese jaoks. Vesi ja kütus saadetakse maale pikkade voolikuliinide abil.
Laeva seitse tekki on erinevaid masinaid tihedalt täis. Tehnika tuleb kinnitada väga hoolikalt ning topeltvaruga, sest tormi ajal liikuma pääsenud rasketehnika ja ligi 70tonnised Abramsid võivad põhjustada suure õnnetuse. Tekid, kus paiknevad tankid, on tugevdatud vahelagedega. Laevas on ka aatrium, kuid see pole iluasi – sealtkaudu saab Abramseid ja muud rasketehnikat kraanadega välja tõsta. Tankid kõige madalamale tekile ei mahu, kuid need on paigutatud võimalikult alumistele tekkidele, et oleks tagatud laeva püstuvus. Erinevad sektsioonid on eraldatud suurte ning massiivsete vee- ja tulekindlate terasustega.
Laev on justkui üks suur liikuv ladu – alusel on ainult teenindav personal – 37 inimest. Merejalaväelased, kellele kõik see tehnika on mõeldud, transporditakse kriisikoldesse lennukitega.

Mahalaadimine
Samal ajal, kui üksuse personal lendab kodubaasist operatsioonipiirkonda, liiguvad laevad planeeritud sihtkohta. Vahepeatuses võtavad laevad peale lennukiga kohaletoodud mahalaadimismeeskonna, mis valmistab alusel oleva varustuse ette mahalaadimiseks.
Kui laevad on jõudnud sihtkohta (kalda lähedale), veeskab mereväe toetuselement lihtrid ning valmistab kraanad ja rambi ette mahalaadimiseks. Kui laev laaditakse tühjaks sadamas, kasutatakse sadama kraanasid ja rampi. On ka võimalus, et sadama puudumisel ei laadita sõidukeid kraanaga ujuvalustele, vaid tehnika sõidab ise praamile. Selleks kasutatakse süsteemi Roll-on/Roll-off Discharge Facility, mis koosneb dokkimismoodulitest ja kuni 7 moodulist, mida saab omavahel erinevalt ühendada. Kogu süsteemi suurus, millele eelasetuslaevadelt sõidukid saavad sõita, on 72 x 21,6 m.
Kaldale või sadamasse jõudnud varustusega tegeleb edasi saabumise ja kokkupaneku grupp. Grupi ülesandeks on varustuse liigutamine mahalaadimiskohast edasi, selle registreerimine, korrasoleku ja komplektsuse kontroll ning jaotamine käitlemise kohtadesse. Seejärel kogu varustuse ettevalmistamine lahingüksusele üleandmiseks. See sisaldab endas tehnika kokkupanekut, järelsoomustamist, relvade kohalemonteerimist, tankimist ja tehnilist kontrolli, samuti konteinerites kohalesaabunud varustuse ning moona lahtipakkimist ja paigutamist masinatele. Näiteks kui on tegemist humanitaarkriisiga, siis lisasoomust vaja pole ning põhirõhk langeb insenerivägede pioneeritehnikale. Sõjakoldesse saabumisel omab ülimat tähtsust hea kaitsekilp – järelsoomustamine on siin igati põhjendatud. Mõned asjaolud sõltuvad hoopis tehnika mõõtmetest ja laevateki kõrgusest – soomustatud kabiinid monteeritakse veoautodele maismaal, sest koos kabiiniga masin laeva ei mahu.

Merejalaväelased soos
2012. aasta BALTOPS mereväeõppuste käigus demonstreerisid USA merejalaväelased Paldiski Lõunasadama lähistel varustuse ja sõjaväemasinate lihtrite abil kaldale toimetamist, mida võisid jälgida kõik huvilised. Lisaks näidati varustuse ja tehnika vastuvõttu ning lahingukorda seadmist, sealhulgas näiteks täiendavat soomustamist.
Õppuse käigus viis Tallinna, Harju ja Rapla malevlastest koosnev Kaitseliidu üksus läbi koostööharjutused USA merejalaväelastega, mille käigus lihviti taktikalisi oskusi. Mida oli Maarjamaa meestel hästirelvastatud külalistele näidata? Kaitseliitlased pakkusid omalt poolt välja midagi omapärast ja vajalikku – merejalaväelased viidi metsa ja rappa ning neile organiseeriti ellujäämisõpe. See osutus külalistele põnevaks kogemuseks, sest paljudele oli vesine ja õõtsuv pind – raba ja soo – täiesti tundmatu keskkond. Üllatusmomenti pakkusid ka soos liikuda võimaldavad räätsad.
Pärast õppusi laaditi tehnika laevale tagasi ning huvitava sisuga alus lahkus Paldiski sadamast, et peagi tulla tagasi.

Kas ikka vajalik?
Tekib küsimus, kas sellised sõjamängud pole pelgalt üks mõttetu aja ja raha raiskamine? Kindlasti mitte, sest õppuste käigus said ning saavad kindlasti ka tulevikus kogemusi Eesti kaitsevägi, Kaitseliit, USA merejalaväelased ja eelasetuslaevade meeskonnad. Lisaks on sellised õppused kinnituseks, et Eesti kohal asub NATO vihmavari ning peale juba olemasoleva õhuturbe eksisteerivad meie lähedal reaalsed jõud, mis on valmis appi ruttama nii humanitaarkriisi kui ka sõjalise konflikti puhul.

BALTOPS
See on 40. korda USA eestvedamisel Läänemerel korraldatav mereväeõppus, kus osalevad nii liitlas- kui partnerriikide mereväeüksused. Alates 2010. aastast viiakse õppuse raames läbi merejalaväelaste maabumisharjutusi ning harjutatakse meritsi saabuva tehnika ja varustuse vastuvõttu. 2010. aastal korraldasid USA merejalaväelased maabumisharjutuse Loksal, sel aastal viidi samalaadne õppus läbi Leedus.

Sarnased artiklid