Kust algab raudtee?
Vello Kala
14.12.2005

Rahva seas liigub kõnekäänd, et seal, kus algab raudtee, lõppeb mõistus. Mõistuse jätame hetkeks kõrvale, kes üldse teab, mis see täpselt on. Vaatame hoopis raudteerööpaid. Pea kogu maailmas on ühest rööpast teiseni 1435 millimeetrit. Miks just niipalju?

Selge, et see standard pole pärit meetrites mõtlevast maailmast – siis oleks see olnud näiteks 1,5 meetrit. Ehk on saladuse taga anglosakside jalad-tollid? Jälle viltu, neis ühikuis oleks rööpavahe neli jalga ning kaheksa ja pool tolli.
Kust siis ikkagi see "ebastandardne" standard?
Iga Euroopa raudteeajaloolane võib kinnitada, et see mõõt pärineb brittidelt – raudtee leiutajatelt.
Noh aga britid, mida nemad ütlevad? Nende sõnul polnudki vaja raudtee rööpavahe üle pead murda, Inglismaal olid juba olemas hobutrammid ja raudtee tehti sama laiusega.
Aga hobutrammid? Londoni hobutrammi loomise ajal kasutati vagunite tegemisel samu rakiseid ja tehnoloogiat mis tõldadegi puhul. Nii et raudteestandard lähtub tegelikult keskaegsetest tõldadest?
Ent miks pea kõik tõllad ühtse rööpega ehitati? Põhjus oli lihtne – üle vana Inglismaa kulgesid iidsed teed, mille sillutisse olid sajandite jooksul veerenud vankrirattad sügavad vaod kulutanud. Kui tõllarattad poleks neisse vagudesse passinud, oleks sõit olnud hoopis ebamugavam ja mõnes kohas koguni võimatu.
Kes aga ehitas need iidsed teed? Need olid roomlased. 1435 mm oli Rooma sõjavankrite standard. Kel võimalust ja huvi, võib näiteks Pompei tänavail rattavaod üle mõõta – täpselt 1435 mm.
Ajaloolase Richard Solomoni andmetel kehtestas "sõjavankristandardi" ei keegi muu kui Julius Caesar. Oma õun oli sellelgi omaaegsel Newtonil: mõttele ühtsest rööpmestandardist tuli ta Kreeka linnade sillutiskivides leiduvaid vagusid uurides. Nüüdsest võis rattavagusid teekattesse lausa raiuda, et hoida ära koorma vastu majaseinu põrkamist. Ning ka jalakäijad võisid end tänavail mõneti ohutumalt tunda.

x x x

Nii et standardi, mille järgi ehitatakse tänased ülikiired rongid, kehtestas kahe tuhande aasta eest kuulus Rooma riigimees ja väejuht Julius Caesar. Ent kes selle laiuse esimesena valis? Kreeklased? Või said nad rööpalaiuse Egiptusest, Mesopotaamiast või Sumerist? Seda me ei tea.

Mitte kõik pole roomlased

"Rahvusvaheline" 1435 millimeetrit pole siiski ainus levinud rööpavahe. Venelased ehitasid oma raudtee veidi laiema (viis jalga ehk 1520 mm) – mõte oli selles, et sõja korral ei saaks vaenlane Vene raudteid kasutada. Veel suurem on rööpavahe Iirimaal (1600 mm) ja Hispaanias-Portugalis (1674). Hitler kavandas katta Saksamaa kolmemeetrise rööpavahega raudteega, paraku sai tema aeg enne otsa. Kohalikke eriotstarbelisi raudteelõike on ehitatud veelgi laiematena, rekordit hoiab Krasnojarskis laevade veoks ehitatud 9meetrise rööpavahega tee.
Tänane raudtee on tegelikult mitmeti Julius Caesari vang: mis on ideaalne sõjavankrile, ei pruugi seda olla moodsale rongile. Laiem rööbe tagaks parema stabiilsuse suurel kiirusel ning vagunid mahutaksid hoopis enam. Paraku oleks kogu raudteesüsteemi ümberehitus mõeldamatult kallis – mõtleme või Alpi raudteetunneleile. Ning tänased insenerid kiristavad hambaid, piirates oma mõttelendu Julius Caesari liivale märgitud kahe joone vahele.

Eestis hoopis kitsamaks?

Jah, Eestis, Lätis ja Leedus oleks tark osa raudteest hoopis kitsamaks naelutada. Vene transiidil elav idasuunaline raudtee elagu "vene mõõdus" edasi, üle Pärnu, Riia ja Kaunase võiks aga viia Caesari mõõdus Rail Baltica, mis võimaldaks rongidel Tallinnast üle kogu Euroopa minna. Ent küllap on siingi keelajaks raha.

Sarnased artiklid