Kuhu suunduvad kaherattalised?
Kullo Kabonen
01.09.2008

Mootorrataste areng jääb järgnevatel aastatel jätkuvalt kiireks, ent õnneks ei pruugi see vähemalt lähiajal ühesuguste „multifilmikäkkideni” jõuda.

Mõned trendid on siiski üsna selged. Asjakesed, mida tarbesõidukina kasutatavalt mootorrattalt väga tõenäoliselt õige pea ei leia, on sidurilink ja suure tõenäosusega ka jalaga lülitatav käiguvaheti. Selleks on kaks põhjust: valdav enamik tulevasi mootorrattureid sõidab täna rolleritega ja samas on tehnika areng jõudmas sinnamaani, et vaid VÄGA kogenud juht on reaalselt parem kui automaat.
Lisandub hulgaliselt „suuri rollereid” ehk linnasõiduks ettenähtud rolleri ja tsikli hübriide. Põhjus – kasutajat, kes oma sõiduriistaga suurlinna asfaldilt ja tihedast, ent aeglasest liiklusest praktiliselt ei lahkugi, ei huvita oma sõiduriista kiire kurvisõidu nüansid või juhitavus nigelates teeoludes, küll aga praktilisus, panipaikade olemasolu, ülilihtne juhtimine, ökonoomsus, sõidumugavus ja võimalus igasuguse rõivaga „sanga istuda”. Selles kategoorias saavad esimesena jala maha ka alternatiivsed jõuallikad nagu kütuseelemendid, hübriid- ja elektriajamid. Esiteks on nad hääletud, teiseks puhtad ja kolmandaks pole seni piiratud läbisõidud tankimiste/laadimiste vahel linnas piirajaks.
Laia leviku saab puhas elektriajam (nii üllatav kui see ka ei tundu) osade sportrataste juures – supermoto, motokrossi, traieli ja hipodroomi/jääraja/söeraja sõidukite juures on elektriajamil mitmeid eeliseid. Esiteks on võistlussõidud ajaliselt lühikesed – seega ei ole tarvidust kaasa vedada suuri akusid ja akuploki vahetus täislaetu vastu on sõitude vaheajal sekundite küsimus. Teiseks on nad hääletud ja see on üha enam üleasustatud maailmas kõva argument (motospordi vaenlased ei maga!). Kolmandaks on elektrimootori veojõu karakteristikud sellised, et teevad kadedaks iga bensiinimootori arendaja.
Loodetavasti võidavad populaarsust taas lihtsamad, ühe ja kahesilindriliste jõuallikatega motikad, mis on lähemal mootorratta algideele mootor+rattad. Võimsuste kasvule hakkab oma piire seadma reaalsus, sest üha vähemaks jääb kohti, kus ligi 200 hj sõiduriistaga tegelikult midagi teha on. Loodetavasti pannakse arendustöö suund pigem sõidukite kaalu ja hooldusvajaduse vähendamisele ning eeldatava eluea pikendamisele. See oleks abiks ka keskkonna seisukohast.

Sarnased artiklid