Kuhu lähed, auto?
Vello Kala
06.09.2005

Auto on tarbekaup, mille välimuse määrab mood: kui vaatame kõrvuti tänast ja kümne aasta vanust autot, näeme tegelikult vaid kosmeetilisi muudatusi. Ent tegelikult pole auto veel kaugeltki "valmis" – insenerid kogu maailmas töötavad pidevalt, et muuta see neljarattaline loom veelgi inimsõbralikumaks.

Et teada, millist autot me homme vajame, tuleb suuta ette näha, mis suunas muutuvad auto kasutustingimused. Ega siin erilist tarkust vaja ei ole. Selge, et meie teed-tänavad ummistuvad autodest aina enam, kütusehinna katkematu tõus teeb meid ülitundlikuks auto joomakommete suhtes. Ning ole sa juht või jalakäija, kõigile meile on vaja õhku, mida hingata.
Need on asjad, millega homse auto projekteerija peab paratamatult arvestama. Ent nõudeid on veelgi. Aina tihenev liiklus ei tähenda ainult ajakadu ummikutes. See tähendab, et autod on liikluses üksteisele aina lähemal, et meil on aina vähem reageerimisaega ohu tekkimisel ning aina vähem võimalusi märgata kõike meie ümber liikluses toimuvat. Tulemus? Me oleme liikluses aina enam stressis, mis omakorda tähendab, et vea tegemise võimalus aina kasvab. Meil ei ole nelja paari silmi, et jälgida kaasliiklejaid auto ees, külgedel ja taga – ning veel viiendat paari liiklusmärkide ja jalakäijate märkamiseks.
Kas tähendab see, et teed muutuvad tapamajadeks ja et liiklusõnnetuste arv on määratud aina kasvama? See oleks väga troostitu perspektiiv.
Mida siis teha?
Inimesele silmade külgekasvatamine on problemaatiline nii teostatavuse kui ilumõiste seisukohalt – vaevalt tahaks mõni kena neiu muutuda juhtimisõiguse saamiseks kümnesilmseks monstrumiks. Ent kui ei saa muuta jumala loodud inimest, saab ometi muuta autot, mis ju inimese enda kätetöö! Kui liikluse jälgimine ja sellele reageerimine muutub juhile aina raskemaks koormaks, tuleb üritada osa juhi ülesannetest autole "delegeerida".
Sellega autoinsenerid tegelevadki. Nende töö jääb küll põhiosas varjatuks, kuna autotööstus on konkurentsimaailm ning keegi ei soovi, et võistleja tema keedupotti saaks kiigata. Vahel harva siiski juhtub, et neljarattalise tuleviku loojad saladuseloori pisut kergitavad.
Üks selline toimus sel suvel. Robert Bosch GmbH on maailma juhtiv autokomponentide tootja. Väga suur osa uuendustest, mida moodsal autol leiame, on välja töötatud Boschi laborites ja katseradadel. Tänavu otsustas Bosch oma tegemisi ajakirjanikele tutvustada. Eestit esindas Boxbergi arenduskeskuses peetud esitlusel TM.
Millisena siis näeb Bosch autonduse tulevikku?
Kui nüüd keegi usub, et Boxbergi asfaldil veeresid autod, kus viskad end tagaistmele ja käratad sõidukile, kuhu see sõitma peab, tuleb tal pettuda. Juhtimine ja sellega kaasnev vastutus jääb vähemalt lähitulevikus veel juhi kanda. Pigem võiks tulevikuautost mõelda kui rallitiimi kaardilugejast: ta aitab sul võistlusmaa vigadeta läbida. Mida siis Boxbergis näha sai?

Ise parkiv auto

Boschi ultrahelil ja radaril põhinevad parkimisabisüsteemid on leidnud tee väga paljudele keskmise ja kõrgema hinnaklassi autodele. Aina tihedam liiklus ennustab, et võitlus parkimispaiga leidmiseks muutub tulevikus aina ägedamaks.
Boschi "rohi" selle vastu on aktiivne parkimisabi. Olete kahetsusega möödunud august seisvate autode rivis, olemata kindel, kas suudate auto sinna mahutada? Olgem ausad, seda juhtub iga teine päev. Bosch usub, et võib teid sellest murest vabastada.
Kuidas Boschi parkimisautomaat töötab? Auto küljel on ultrahelisensorid. Kui möödute august parkivate autode rivis, mõõdab süsteem vaba ruumi pikkuse ning kalkuleerib, kas teie auto mõõtmeid ning pöörderaadiust arvestades on tehniliselt võimalik teid sinna istutada. Kui auto leiab, et parkimine on võimalik, annab ta teile sellest helisignaaliga märku. Auto kalkuleerib parkimiseks vajalikud rooliliigutused ning asub teid juhendama: "rool paremale… veel… stopp – tagurda – stopp… rool paremale" – ja nii edasi, kuni auto on turvaliselt teeservas. Süsteemist on olemas ka kallim ent n-ö lollikindlam variant, mille puhul auto võtab parkimise täielikult enda peale: vajalikud rooliliigutused teeb vastavalt modifitseeritud elektriline roolivõimendi. Süsteem on juba peaaegu valmis ning peaks toodanguautodele jõudma 2007. aastal.
Istusin, käed kukla taga, ennast ülinappi prakku sättivas autos ja mõtlesin: mis ütlevad politsei ja kindlustus, kui selline tark auto kõigele vaatamata mõne teeääres seisja ära rihib? Ons süüdi autotehas? Või ikkagi õnnetu juht, kes oli toimunus tegelikult ju vaid pealtvaataja?

Hoia pikivahet!

See on liiklusohutuse aabitsatõde, mida ikka paraku unustama kipume – ega muidu oleks nii tihti autod teel nina-sabapidi koos. On ilmselge, et kui autosid tuleb aina juurde, maakera aga suuremaks ei paisu, asetuvad autod asfaldil aina tihedamalt. Juhil läheb raskeks eessõitja äkkpidurdusele reageerida. Ent Boschi insenerid usuvad, et seda pole vajagi – eessõitja jälgimisega tuleb suurepäraselt toime ka auto ise. Tegelikult on sellise Boschi tehnikaga autod juba tänavatel: auto mõõdab pikivahet eessõitjaga, võrdleb seda sõidukiirusega ning kui vahemaa kipub liiga lühikeseks jääma, vähendab mootori pöördeid ja/või kasutab pidureid. Kui ohutu pikivahe on taastunud, kiirendab auto taas sobiva sõidutemponi.
Nii on praegu. Aga homme? Bosch on praegu ametis süsteemi võimaluste olulise avardamisega. Kui senised süsteemid ei tööta kiirustel alla 30 km/h, siis kavandatav abistab teid ka n-ö teokäigul, kuni auto peatumiseni välja. Miks on süsteemi kohandamine väikestele kiirustele nii oluline? Omal ajal süsteemi luues pidas Bosch silmas eeskätt liiklusohutust – suurema kiiruse puhul aitab juhi selline abimees ära hoida otsasõite, kui eesmineja ootamatult pidurdab. Tänuväärne garantii, ent sellistesse olukordadesse ei satu me õnneks väga tihti. Ent ummikulaadses start-stopp-start-liikluses oleme me vähemalt suuremates linnades iga päev. Ning täiustatud pikivahe hoidja teeb ummikliikluse teie jaoks vähemalt oluliselt mugavamaks: te ei pea enam kaks korda sekundis jalga gaasilt pidurile ja tagasi tõstma, eesmineva auto liikumisrütmis hoiab teid automaatika. Ohutusseade on saanud ka mugavusseadmeks!

Auto saab silmad

Kui ultrahelisensorid ning uudiskaup radar on autohuvilistele juba tuttavad, siis lähitulevikus saavad autod endale ka päris "silmad". Ultrahelisensor ja radar on siiski väga piiratud võimetega juhi abilised – ainus, mida nad suudavad, on mõõta vahemaad lähima piisavalt suure objektini. Tulevikus jääb sellistest abimeestest ilmselgelt väheks – auto vajab päris "silmi". Auto silmadeks saavad videosensorid, mis näevad kõike, mis auto ümber toimub. Asi pole mõistagi sensorites enestes – tilluke videokaamera pole teab mis keerukas/kallis seade –, vaid "tehisaju" loomises, mis kaamera nähtut õigesti mõista ja lugeda suudaks. See on väga keeruline ülesanne, sest sõltuvalt kaugusest, vaatenurgast ja valgustustingimustest näeb üks ja seesama objekt iga kord isemoodi välja. Oletame, et videosensoril tuleb liiklusmärke jälgida. Ent ükski märk pole täpselt teise sarnane. Kuidas panna süsteemi mõistma, et tegu on sama asjaga, kui üks märk on varjus, teine pooleldi eredas päikesekiirguses, kolmas kiiskavalt värske värviga, neljas aga tolmunud ja roostes?
Sellise intelligentse softi koostamine on ränkraske ülesanne ja oleks vara öelda, et süsteem on valmis ning peagi võib seda kallimate autode lisavarustuse lehtedelt otsida. Ent see areneb. Kui külastasin Boxbergi mõne aasta eest, kippus süsteem eemal seisvate autode rattaid liiklusmärkideks lugema – ümmargused ju ja sama suured ka. Seekord suunasin auto teadlikult parkijate reale, ent sedavõrd on süsteem targemaks saanud, et ratast ja märki enam segi ei aja. Ning ka katserajal töötasid "silmad" veatult: kui tee ääres oli liiklusmärk, kõlas helisignaal ja seade kordas märki auto kuvaril. Kui teie kiirus oli suurem märgil lubatust, kõlas uus hoiatussignaal. Kahjuks polnud võimalust uurida, mis juhtuks siis, kui osa märgist oleks näiteks lumega kattunud.
Kuid süsteemi lihtsam variant on juba peaaegu valmis. See jälgib sõiduradu tähistavaid valgeid jooni ja hoiatab, kui kipute kõrvale kalduma. See seade peaks autodele jõudma juba lähiajal. Kaugemas tulevikus nähakse "silmadele" veel üht ülesannet – abistada juhti öösel ja muidu halva nähtavuse korral. Sel puhul töötavad "silmad" analoogselt jahi- ja sõjameeste öönägemisseadmetega.

Ära joo nii palju!

Meeste joomakombed on lõhkunud palju perekondi ning vähemalt tänaste (ja veel hullemate homsete) bensiinihindade puhul tasub autogi joomakommetel silm peal hoida. Boschi vastus tanklate hinnarünnakule on uudne bensiini otsepritsesüsteem DI-Motronic. Kuidas see töötab? Tavamootori puhul suhtleb juht jõuallikaga vahetult, trossi pidi – mida enam vajutad, seda rohkem gaasiklapp avaneb. DI-Motronicu puhul võib gaasipedaalile vajutamist vaadelda pigem kui oma soovide autole teatavaks tegemist. Süsteemi juhtplokk analüüsib mootori tööre_iimi, teie korralduse energilisust (kui järsku vajutasite) ning arvutab kiirenduse nii, et igal hetkel saavutatakse vajalik pöördemoment minimaalselt võimaliku kütusekuluga. Enam pole vaja lasta palka otse pangast tanklasse üle kanda.

Et oleks, mida hingata

Vanu vene diisleid ja Ikarus-busse tänavail suurt enam ei näe ja nende summuteist paiskunud hiiglaslikud tahmapilvedki kipuvad juba ununema. Ent see ei tähenda, et vähe uuemate autode summuteist just osoon väljuks. Heitgaasid on suurlinnades endiselt saasteprobleem number üks. Bosch on välja töötanud uue põlvkonna kütusepihusti, mille kütusevoolu avav-sulgev nõel liigub senisest kaks korda kiiremini. See võimaldab kütusekogust senisest hoopis täpsemalt doseerida. Katsestendil on uute pihustitega mootori saavutused tavapihustitega võrrelduna sellised:

3% vähenenud kütusekulu
15–20% vähenenud kahjulikud komponendid heitgaasides
5–7% lisandunud võimsus
3 dB(A) vähenenud mootori häälekus

Koos Boschi senisest efektiivsema tahkete osakeste filtriga peaksid uute pihustitega mootorid jõudma autodele juba lähiajal.

Hübriid
Hübriidauto, mis kasutab kombineeritult nii bensiini- kui elektrimootorit, on pea kõigi autoasjatundjate arvates autonduse homne päev. Elektrimootori kasutamine muutuvatel re_iimidel võimaldab hoida bensiinimootorit pea kogu aja ühtlases optimaalses tööre_iimis, mis tähendab väga olulist kütuse kokkuhoidu. Bosch on mitmete hübriidautot puudutavate uuenduste autor. Revolutsiooniline on Boschi idee ühendada hooratas, sidur, starter ja hübriidi elektrimootor üheks tervikuks. Auto saab kergem ja lihtsam, jõuülekande töö on täpsem ja ka töökindlus suurem.

Sarnased artiklid