Kosmosekalender 2008
Tõnu Tuvikene
06.12.2007

Teeme ülevaate astronoomilised sündmustest ja sündmustest kosmonautikas algaval 2008.aastal.

Astronoomilised sündmused

7. veebruar 2008. Rõngakujuline päikesevarjutus, ei ole Eestis nähtav. Täisvarjutuse riba läbib Antarktika, osalisena on ta nähtav Uus-Meremaal ning Austraalia kaguosas.

21. veebruar 2008. Täielik kuuvarjutus, on Eestis nähtav. Maa vari langeb Kuule kell 3.43 ja lahkub sealt kell 7.09. Täielikult jääb Kuu varju sisse kella 5.01-st kuni 5.51-ni. Kuu pole varjutuse ajal mitte täiesti nähtamatu, vaid kumab vaskpunaselt. See on tingitud Maa atmosfääris murdunud päikesekiirte langemisest Kuu pinnale.

1. august 2008. Täielik päikesevarjutus, Eestis nähtav osalisena. Tartus (ja ligikaudu kogu Eestis) algab varjutus kell 11.48 ja lõpeb kell 13.58, maksimaalse faasi ajal, kell 12.53, on varjatud umbes pool Päikese kettast. Täisvarjutuse tsoon kulgeb kitsa ribana Kanadast üle Gröönimaa põhjaosa, Arktika, Siberi ja Mongoolia Hiinasse.

16./17. august 2008. Osaline kuuvarjutus, on Eestis nähtav. Varjutuse suurima faasi ajal 17. augustil kell 00.10 on varjatud umbes 80% Kuu pinnast. Maa vari langeb Kuule 16. augustil kell 22.36 ja lahkub sealt järgmisel päeval kell 01.44.

Sündmused kosmonautikas

14. jaanuar 2008. USA automaatjaama Messenger esimene möödalend Merkuurist.

14. veebruar 2008. Stardib kosmosesüstik Endeavour, mis peab toimetama rahvusvahelisse kosmosejaama esimese osa Jaapani uurimismoodulist Kibo.

8. aprill 2008. Stardib Vene kosmoselaev Sojuz, mille pardal on peale rahvusvahelise orbitaaljaama vahetusmeeskonna liikmete ka esimene Lõuna-Korea astronaut Ko San.

9. aprill 2008. Stardib India automaatjaam Chandrayaan 1, mis suundub orbiidile ümber Kuu. See on India esimene katse uurida meie koduplaneedi kaaslast kosmoseaparaadiga.

24. aprill 2008. Stardib kosmosesüstik Discovery, mis peab toimetama rahvusvahelisse kosmosejaama teise osa Jaapani moodulist Kibo.

25. mai 2008. USA automaatjaam Phoenix maandub Marsil.

7. august 2008. Stardib kosmosesüstik Atlantis, mis suundub remontima Hubble’i kosmoseteleskoopi.

5. september 2008. Euroopa kosmoseagentuuri automaatjaam Rosetta möödub asteroidist 2867 _teins.

18. september 2008. Stardib kosmosesüstik Endeavour, mis peab toimetama rahvusvahelisse kosmosejaama mitmeotstarbelise logistilise mooduli (MPLM – Multi-Purpose Logistics Module).

6. oktoober 2008. USA automaatjaama Messenger teine möödalend Merkuurist.

Oktoober 2008. Stardib Vene kosmoselaev Sojuz, mille pardal on rahvusvahelisse orbitaaljaama suunduvad vahetusmeeskonna liikmed.

Oktoober 2008. Stardib USA automaatjaam Lunar Reconnaissance Orbiter, mis läheb orbiidile ümber Kuu.

Oktoober 2008. Stardib USA automaatjaam Kepler, eesmärgiga otsida eksoplaneete (st planeete, mis tiirlevad teiste tähtede ümber).

5. detsember 2008. USA automaatjaam Deep Impact möödub komeedist Boethin.

Sügis 2008. Stardib kosmosesüstik Discovery, mis peab toimetama rahvusvahelisse kosmosejaama neljandad ja ühtlasi viimased päikesepatareide paneelid.

Märkus.
Stardikuupäevad näitavad üldiselt sündmuse kõige varasemat võimalikku toimumisaega.

Sarnased artiklid