Kosmoseaasta 2007
Tõnu Ojala
16.02.2008

4. oktoobril 2007 möödus pool sajandit kosmoseajastu avanud esimese tehiskaaslase Sputniku stardist, kuid 2007. aasta ise millegi erilisega kosmonautika ajalukku ilmselt ei lähe. Tulevikku silmas pidades on vast kõige silmatorkavam Aasia maade esiletõus, seda eriti Kuu uurimisel. Tähelepanu väärivad kindlasti ka rahvusvahelise orbitaaljaama ehituse edenemine ja suure hulga planeetidevaheliste automaatjaamade tegutsemine. , kuid 2007. aasta ise millegi erilisega kosmonautika ajalukku ilmselt ei lähe. Tulevikku silmas pidades on vast kõige silmatorkavam Aasia maade esiletõus, seda eriti Kuu uurimisel. Tähelepanu väärivad kindlasti ka rahvusvahelise orbitaaljaama ehituse edenemine ja suure hulga planeetidevaheliste automaatjaamade tegutsemine.

Kõik kolm 2007. aasta jooksul toimunud kosmosesüstikute lendu tehti rahvusvahelise orbitaaljaama (ISS) juurde põhieesmärgiga seda edasi ehitada. Üldse on alates kosmosesüstiku lendude taastamisest pärast Columbia katastroofi kuni nende pensionile saatmiseni 2010. aasta lõpus kavas vaid üks kord sellest reisisihist kõrvale kalduda – minna 2008. aasta augustis parandama Hubble’i-nimelist kosmoseteleskoopi.

Orbitaaljaam võtab ilmet
Esimene kosmosesüstiku lend 2007. aastal toimus juunis, selle käigus toimetas Atlantis kohale järjekordsed päikesepatareide paneelid koos nende paigaldamiseks ja energiasüsteemiga ühendamiseks vajalike komponentidega. Mitmeid uusi ja asenduskomponente toimetas rahvusvahelisse orbitaaljaama ka järgmine kosmosesüstik, augustis startinud Endeavour. Selle lennu ajal leiti kosmosesüstiku alaküljelt soojusisolatsiooniplaatides auk mõõtmetega umbes 9 x 5 cm, mille oli tekitanud stardi ajal eraldunud kütusepaagi soojusisolatsiooni tükk. Sarnane õnnetus sai saatuslikuks Columbiale, kuid seekord leidsid lennu juhid, et tegemist on küllalt väikese ja ohutu defektiga ning otsustasid seda kosmoselennu ajal mitte parandada. Otsus osutus õigeks, maandumine läks õnnelikult. Kolmandana lennanud Discovery viis oktoobrikuus kohale mooduli Harmony, mille abil saab muu hulgas ühendada orbitaaljaamaga tulevased Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Jaapani moodulid. Ühe äsjapaigaldatud päikesepatarei lahtivoltimisel tekkis tõrge, kui sellest oli avanenud juba 90%. Tehtud fotodelt oli näha koguni rebendit. Probleem tuli kõrvaldada, sest lõpuni avanemata paneel ei ole piisavalt jäik. Astronaut Scott Parazynski väljuski (juba neljandat korda ühe lennu jooksul!) avakosmosesse ning kõrvaldas vea. Rebenenud kohta kinnitas ta meeskonna poolt traadist valmistatud klambrid. Kuna ei süstiku ega orbitaaljaama robotkäpp poleks vigase kohani küündinud, tuli lisaks appi võtta varras, mis oli mõeldud hoopis süstiku alaküljelt soojusisolatsiooni vigastuste otsimiseks.
Leiti ka viga ühe päikesepatarei paneeli liigutamise süsteemis, mis võimaldas seda Päikese järgi pöörata. Vea edasise süvenemise vältimiseks päikesepatarei asend fikseeriti. Pärast põhjalikku uurimist leiti, et selle häda põhjustas vigane mootor, mis on kavas lähiajal välja vahetada.
Neljas kosmosesüstiku lend, mis pidi toimuma esimese ESA mooduli Columbuse abil, lükkus aga selle kütusenivoo anduri vea tõttu 2008. aastasse.
Meeskonna kahe põhiliikme (kolmas liige vahetatakse välja kosmosesüstikute lendude ajal) vahetamiseks startisid tavapäraselt umbes pooleaastase vahega kaks Vene kosmoselaeva Sojuz. Lisaks kahele ISS-i meeskonna liikmele oli mõlemal korral pardal ka reisija – aprillis järjekorras viies kosmoseturist Charles Simonyi (kes on Microsoftis juhtinud ka Wordi ja Exceli tegemist) ja oktoobris Malaisia esimene kosmonaut Muszaphar Shukor, kellel tuli moslemina kosmoses kokku puutuda mitmete usutalitustel tekkivate probleemidega, nagu näiteks Meka suuna määramisega palvetamise ajal (see muutub pidevalt ja kohati väga kiiresti).

Kuu, planeedid ja asteroidid
Nagu juba öeldud, oli Kuu-uurimisel Aasia-aasta. Oma esimese automaatjaama saatis Kuu ümber tiirlema Hiina, Jaapanile oli aga lend Kuu juurde juba teine. 2008. aasta algul peaks sarnase teoga hakkama saama ka India. Kõik kolm riiki on teatanud oma pikemaajalisest huvist Kuu uurimise vastu, mis peaks kunagi viima ka mehitatud lendudeni.
Planeetide-asteroidide uurimisel teevad põhitööd automaatjaamad. Põhjalikumalt on neist kirjutatud TMis 8/2007, allpool lühikokkuvõte rõhuga aastal 2007.
Kaks planeetidevahelist automaatjaama saatis välja USA – Phoenix peab järgmise aasta mais maanduma Marsi põhjapooluse piirkonnas ja Dawn jõudma 2011. aastal orbiidile ümber asteroid Vesta, et sealt suunduda edasi 2015. aastaks Cerese juurde.
Praegu on teisi taevakehi uurimas ja nende juurde suundumas üldse rekordarv automaatjaamu. Oma sihtkoha poole olid teel enne eespool mainitud nelja starti viis automaatjaama. Kääbusplaneet Pluuto juurde lendav New Horizons möödus 2007. aastal Jupiterist, et oma kauge eesmärgini jõudmiseks hoogu koguda. Loomulikult ei raisatud aega niisama, vaid Maale edastati hulk andmeid, sealhulgas ka pilte selle hiidplaneedi kohta.
Juba 2004. aastast Merkuuri juurde teel olev Messinger tegi 2007. aastal kiiruse kogumiseks oma teise möödalennu Veenusest, peale selle on ta samal eesmärgil teinud ühe möödalennu ka Maast. Merkuurist möödus ta esimest korda juba selle aasta 14. jaanuaril. Enne selle Päikesesüsteemi väikseima planeedi (Pluutot ju enam planeediks ei loeta) ümber orbiidile minekut 2011. aastal möödub ta sellest veel kahel korral, 6. oktoobril 2008 ja 29. septembril 2009. Kui esimesed kolm möödumist Maast ja Veenusest on mõeldud kiiruse kogumiseks ilma kütust raiskamata, siis kolm möödumist Merkuurist peavad aitama kogutud kiirust ilma mootorite abita jälle vähendada. Seega peab siin paika eesti kõnekäänd, et alguses ei saa vedama ja pärast ei saa pidama! Pidurdusmanöövrid on vajalikud seepärast, et Merkuuril pole atmosfääri, mille läbimisel tekkivat hõõrdumist kasutatakse Marsi ja Veenuse ümber orbiidile minevate automaatjaamade pidurdamiseks.

Vanad automaatjaamad, uued eesmärgid
Kiiruse kogumisega oli ametis ka Euroopa Kosmoseagentuuri ESA automaatjaam Rosetta, mis möödus sel eesmärgil 2007. aasta 25. veebruaril Marsist ja 13. novembril Maast. Sellegipoolest kulub sel 2004. aastal startinud automaatjaamal oma reisi eesmärgini – Churyumov-Gerasimenko komeedini jõudmiseks veel palju aega, sinna jõuab ta alles 2014. aasta mais.
Kui Rosettal seisab komeedi uurimine alles ees, siis USA automaatjaam Deep Impact on juba komeedist Tempel mööda lennanud ja selle tuuma vastava mooduli abil kraatri tekitanud. Kuna aga Deep Impacti tervis on hea ja ka kütust jätkub, siis otsustati ta mõnd teist komeeti uurima saata. Sihtmärgiks valiti komeet Hartley 2, millest Deep Impact lendab mööda 2011. aastal. Kiiruse kogumiseks möödus ta 2007. aasta viimasel päeval Maast.
NASA-l on hetkel tööta veel üks automaatjaamast komeediuurija Stardust, mis võttis 2004. aastal komeedist Wild 2 möödudes seda ümbritsevast gaasi-tolmu pilvest (nn koomast) proovi. Proov maandus 15. jaanuaril 2006 vastavas kapslis USA Utah osariigi territooriumile. 2007. aasta juulis otsustas NASA suunata Stardusti põhimooduli 14. veebruaril 2011 möödalennule komeedist Tempel, sellestsamast, millesse Deep Impact kraatri tekitas. Ehk õnnestub nüüd siis seda kraatrit ka näha ja uurida, sest Deep Impacti eest varjas selle kokkupõrke tagajärjel tekkinud gaasi-tolmu pilv.
Planeete uurisid 2007. ja jätkavad ka käesoleval aastal seitse varem startinud automaatjaama. Ainuüksi Marsi ümber tiirleb neid kolm (Mars Odyssey, Mars Express ja Mars Reconnaissance Orbiter), peale selle liiguvad Marsi pinnal alates 2004. aasta jaanuarist Spirit ja Opportunity, mille „garantiiaeg” oli vaid kolm kuud! Praegu valmistuvad nad järjekordse Marsi talve üleelamiseks. Veenuse ümber tiirleb Venus Express, Saturni ümber aga Cassini.

Kokkuvõtteks
Kokku toimus 2007. aastal 64 edukat kosmoselaevade starti, lisaks veel 3 ebaõnnestunut. Seda on umbes sama palju kui aasta varem, siis olid need arvud vastavalt 62 ja 4. Esikohal oli jätkuvalt Venemaa 25 eduka ja 2 ebaõnnestunud stardiga, talle järgnes USA 17 (1 ebaõnnestumine) ja Hiina 10 stardiga. Rekordeid tegid ESA/Arianespace ja India – aasta jooksul vastavalt kuus (eelmisel kahel aastal viis) ja kolm (eelmistel aastatel vaid üks) starti. Oma ajaloo viienda õnnestunud stardi tegi ka maailma väikseima kosmoseriigi Iisraeli kanderakett, toimetades orbiidile luuretehiskaaslase, nagu ka kõigil eelnevatel kordadel.
Jätkuvalt on kosmos koht, kuhu mitmesuguste tehiskaaslaste (ja ka turistide) lennutamise eest saab soovijatelt kopsakat raha küsida ja kasumit teenida. ESA/Arianespace’i kõik kuus lendu olidki kommertslennud, Venemaal oli selliseid 10, USA-l kaks ja Hiinal üks. Kosmilisi kommertsteenuseid osutavate riikide hulka astus sellel aastal ka India, viies oma kanderaketiga orbiidile Itaalia röntgeni- ja gammakiirguse observatooriumi.
Kahjuks ebaõnnestus ka teine maailma esimese täielikult erafirma poolt väljatöötatud kanderaketi Falcon 1 start. Kolmas katse loodetakse teha alanud aasta alguses.
See-eest oli edukas teine, stardil kokkupakitud ja orbiidil täispuhutud tehiskaaslase Genesis lend. Tähispuhumise tulemusena kasvas tema läbimõõt kaks korda, 1,3-lt meetrilt 2,5-ni, pikkust on tehiskaaslasel 4,4 m. Selle ehitanud firma Bigelow Aerospace loodab katsetatavat tehnoloogiat kasutada edaspidi mehitatud kosmosejaamade puhul, mille läbimõõt oleks 6,7 m ja pikkus 13,7 m, mass 23 tonni. Klientidena nähakse nii kaalutuses mitmesuguste materjalide katsetajaid ja valmistajaid kui ka kosmoseturiste.
See oleks lühike ülevaade 2007. aastal kosmoseasjanduses toimunust. Muidugi lennutati sellel aastal – nagu seda tehti ka kõigil eelnevatel ja tõenäoliselt tehakse ka järgnevatel aastatel – kõige rohkem igasuguseid side-, navigatsiooni-, meteo- jms tehiskaaslasi. See kõik on aga viimase viiekümne aasta jooksul juba nii tavaliseks muutunud, et neist lugusid ei kirjutata.

Sarnased artiklid