Kolm suurt nutitelefoni
Raimo Ylönen
01.02.2015

Peaaegu et tahvlimõõdus mobiiltelefonid, nn phabletid, pole ilmselt konservatiivsema telefoniostja sihikul. Suur ekraan on aga abiks neile, kes tahavad rääkimise asemel seadmega rohkem muud teha.

Apple iPhone 6 Plus
Huawei Ascend Mate 7
Samsung Galaxy Note 4

Tehnikaga rõõmsalt sammu pidavate kodanike jaoks pole mobiili kuuele tollile läheneva diagonaaliga ekraan mingi probleem, pigem vastupidi – seadet tuleb ju niikuinii hoida enamasti kahe käega ja lõpuks pole suurt vahet, on siis ekraan suur või veel suurem. Suuremale ekraanile mahub aga rohkem asju, mis Facebooki ja Instagrami elaniku jaoks on kohmakast taskussesobivusest olulisem parameeter.
Nutitelefonid ja -tahvlid on trüginud paljuski traditsiooniliste arvutite asemele just netiteenuste tarbimisel. Noored hindavad seadet peamiselt multimeedia võimaluste põhjal ning survestavad tootjaid ekraanimõõtu suurendama.
Suurem ekraan toob muutusi ka traditsioonilisse telerivaatamise mudelisse. Saateid vaadatakse suurelt mobiiliekraanilt siis, kui vaatajal on selleks sobiv aeg, näiteks ühistranspordis või seda oodates, aga mitte siis, kui need telekava kohaselt „eetris” on. Eelistatakse pigem lühemaid klippe, aga pikemal reisil võib muidugi ette võtta terve filmi või sukelduda kauemaks Youtube’i sügavustesse.

Tippmudelid
Esimese suure mobiiliekraaniga „lajatas” juba aastaid tagasi Samsung oma Note-seeriaga ning riburada pidi on kõik tootjad samaga vastanud.
Kõige kauem suutis endale kindlaks jääda Apple – oli ju kunagise iPhone’i mõõtude põhjus just mugavus ühe käega kasutamisel. Nõudlus paneb aga asjad paika ja ei jäänud ka Apple’l muud üle kui iPhone järjest suuremaks venitada.
Mullu esitletud iPhone 6 oma 4,7tollise ekraaniga oli juba hiiglaslik – vähemalt seniste i-mudelite kõrval. 4,7 pole aga mingi number Android-labidate maailmas ning paralleelselt tutvustati ka iPhone 6 Plusi, millel ekraani diagonaaliks 5,5 tolli.
Ümaraservalisel alumiiniumist seadmel on paksust vaid 7 millimeetrit, ent käes see hästi ei püsi – kumerad nurgad ja libe materjal vajavad väga hoolsat haaret ja eelistatult pikki sõrmi.
Ekraan pole mitte lihtsalt suurem, vaid suurem on ka resolutsioon – FullHD (1920 x 1080). Ka vaatenurk on muutunud veelgi laiemaks, mis tähendab, et värvid on värvilised ka küljelt vaadates. Ekraani kattev klaas on erakordselt õhuke ja jätab mulje, et kujutised asuvad otse sõrmede vastas.
Opsüsteemiks on viimane iOS 8 ja protsessoriks uusim 64bitine kahetuumaline 1,4 GHz A8. Vaatamata näiliselt tagasihoidlikele numbritele taktsageduse ja tuumade arvu osas, lippab iPhone 6 Plusi ekraanil kõik laitmatu sujuvusega. Probleemiks pole ka vaid 1 GB töömälu, mis tänaste standardite kohaselt ei tundu just palju.
Kaamera sensoril on sarnaselt iPhone 6ga 8 megapikslit. Video suurimaks resolutsiooniks / kiiruseks on FullHD 60 kaadrit sekundis. Funktsioonide hulka kuulub ka kiire sarivõte, automaatne panoraamfoto ja ülikiire kaadrisagedusega (120–140 fps) video, nn aegluubis efekti loomiseks.
Täiendusena on aga 6 Plusis veel optiline pildistabilisaator, mis aitab eelkõige hämaras pildistamisel.
Nagu ka eelmisel mudelil, on iPhone 6 koju-nupp kombineeritud sõrmejälje-anduriga. Piisab vaid sellele sõrme asetamisest kui ekraanilukk avaneb. Sõrmejäljega saab end ka autoriseerida otse iTunesist.
Suur ekraan annab võimaluse mahutada mobiili suur aku – milleks 6 Plusi puhul on 2915 mAh. Vahetada seda ise ei saa – nagu ka kõigil senistel iPhone’idel. Lisada ei saa ka mälukaarte, mis tähendab, et kohe ostes peab valima „õige” suuruse – kas siis 16, 64 või 128 GB mudeli. Suurim mälumaht aga kergitab 6 Plusi hinna ligi tuhande euroni, väikseima versiooni saab kaheksasajaga.

Mobiil või märkmik?
Samsung Galaxy Note 4 korpus on alumiiniumist, aga tagakülg on traditsiooniliselt kaetud plastist nahaimitatsiooniga. Mõte iseenesest pole ju halb, sest mittelibisev pind püsib käes paremini, aga visuaalselt pole nahka imiteeriv plast muidugi nii efektne kui sile alumiinium. Mõõtudelt märkmikku meenutav seade peidab endas ka elektroonilist kirjapulka S-Pen.
Note 4 hiiglaslikul 5,7tollisel ekraanil on piksleid konkurentidest rohkem – qHD jagu ehk 2560 x 1440. Täpselt sama resolutsiooni on aastaid pruukinud hoopis suurema ekraaniga iPadid, esimesena surus aga sellise pikslihulga 5,5 tolli peale LG oma mulluse nutimobiili G3-mudeliga. Igatahes on pikslite tihedus rohkem kui piisav, et neid palja silmaga mitte eristada isegi nina vastu ekraani pannes.
Ka seespidiselt on Samsung Androidi-maailma tippude tipp – neljatuumaline Snapdragon 805 seeria 2,7 GHz protsessor, 3 GB töömälu ning 32 GB salvestusmälu. Võimalik on ka lisada kuni 128 GB MicroSD-kaart.
Kaamera sensoril on 16 megapikslit ning videovõimekus ulatub 4Kni. Omaduste nimekirjast ei puudu ka optiline pildistabilisaator. Eesmisel kaameral on 3,7 megapikslit ning optika lainurk tähendab, et selfie mahutab soovi korral ka suurema seltskonna.
Ka puutepliiats pole butafooria, sellega saab teha päris palju – kui kasutusvõimalused endale rahulikult selgeks teha. Näiteks kritseldada kiirmärkmeid, valida alasid tekstist, piltidest või veebisisust, kopeerida, töödelda jne jne.

Päris ehtne „hiinakas”
Huawei Ascend Mate 7-l pole Note 4 ja iPhone 6 Plusi kõrval põhjust häbi tunda. Omadused on väga head, aga hind tunduvalt soodsam.
Mate 7 korpus on kvaliteetsest plastist, mõõdud 157 x 81 x 8 mm ja kaal 185 grammi. Mõõte venitab viimase piirini suur 6tolline vedelkristallekraan. Õhukest ja libedat seadet on ühte kätte mahutada praktiliselt võimatu. Tegemist ongi pigem väiksemat sorti tahvelarvutiga kui mobiiltelefoniga.
Ka pildimasinana on Huawei tõsiseltvõetav – 13megapiksline Sony Exmor RS sensor ja kõrgterav videovõimekus. Eesmise kaamera 5 megapikslit on aga konkurentidest suuremgi number.
Huawei on sõrmejäljelugeja paigutanud telefoni tagaküljele, mis peaks asetuma mobiili kätte võttes täpselt nimetissõrme alla. Seadmesse võib salvestada mitme sõrme „mustrid” ning neile vastavalt kasutajaprofiilid luua. Näiteks võib nimetissõrm avada telefoni täielikult, teise sõrmega aga on nähtaval vaid valitud rakendused ja piiratud juurdepääs sisule.
Huaweisse on mahutatud ka tahvelarvuti mahtuvusega 4100 mAh aku. Tootja lubab sellest jätkuvat kuni kaheksaks netivideo tunniks, üheksaks surfamistunniks või kuuekümneks muusikakuulamistunniks.

Phablet asendab väiksema tahvli
Suureekraanilised telefonid on tulnud, et jääda, ja küsimus pole kindlasti mingis hetketrendis. Nagu ka võrdluse seadmetest nähtub, on kõigi puhul tegemist mudelivaliku tippudega. Kõik uuemad funktsioonid ja rakendused on saadaval just neis mudelites.
Loomulikult ei saagi labidamõõdus telefon olla kõigi unistuseks ning aru võib saada ka tootjatest, sest pole kerge saavutada head kompromissi suure ekraani ja ladusa (ühekäelise) kasutuse vahel. Tootjad on proovinud siis asja parandada erinevate tarkvaraliste nõksudega – soovi korral saab kasutajaliidest ühe näpu ulatusse kokku suruda, kodu-nuppu hõljuvana ekraanil hoida, et ei peaks mobiili allserva küünitama jne. Sellest on abi, aga muidugi jääb suur telefon taskus ikkagi suureks telefoniks.
Hiigelekraan on aga otsekui loodud veebi, kaartide, fotode ja videote vaatamiseks. Ka mis tahes rakendused näevad suurel ekraanil välja selgemad ning infot mahub sinna rohkem.
Nutimobiilide ja tahvlite vahele trügiv phablet sööb kindlasti tüki viimasest kategooriast. Sest hiidekraanilise mobiili kõrval ei tundu ju 7tolline tahvel enam kuigi mõistliku mõttena.

Kokkuvõtted leiad veebruari Tehnikamaailmast.

Sarnased artiklid