Kõik digitelevisioonist
Olavi Kärsna
01.09.2006

Soomes peaks analoog- ja digitaalvõrgu koostöö varsti lõppema. Digisaadetega alustati 27. augustil 2001. aastal ja viimased analoogformaadis saated on näha 2007. aasta augustis. On Eestiski aeg tõsiselt digiajastu tulekuks valmistuda.

Ametlike teadete kohaselt öeldakse tavalistele analoogsüsteemis telesaadetele Soomes hüvasti 31. augustil 2007. a. Pärast seda päeva saab Soomes telerit vaadata ainult nendes kodudes, kus on digitaalsete telesaadete vastuvõtmiseks sobivad seadmed. Ega selle jaoks pole väga palju vajagi: minimaalne vajadus on tavalise teleri kõrvale hangitav umbes 50 eurot (ca 800 krooni) maksev sobiti ehk digiboks. Sellegi liigutusega saab juurde hulga uusi tele- ja raadiokanaleid ning sagedasti ka senisest parema telepildi. Digitelevisiooni kaasaandena saadakse ka ekraanilt loetav saatekava.

Miks?
Digitaalne televisioon sai alguse möödunud kümnendi lõpul, kui maailm sai aru kasutusel olevate raadiosageduste ammendumisest. Raadiosagedusi vajatakse raadio, televisiooni ja telefoniside kõrval ka paljudeks muudeks rakendusteks. Nendest suurim sageduste röövel on nimelt analoogtelevisioon, sest ühe analoog-telekanali poolt hõivatava sagedusriba asemel saab digitaalselt edastada neli kuni kuus telekanalit ning lisaks mahuvad ära veel mõned raadiokanalid.
Analoogvõrgu sulgudes saab ja peab vabanevaid sagedusi kasutama olemasoleva digivõrgu pildi parandamiseks. Oodata on ka uusi programme ning kõrgteravat televisiooni (HDTV).

Vastaspool
Mõnede arvates pole digitelevisiooni üldse vaja – vanaga on ju harjutud. Meie seas on palju inimesi, kellele piisab paarist telekanalist ning ka uudised ei pea tingimata veatu pildiga olema. Samuti ei saa mõnede arvates sundida inimesi kallist digiboksi ostma.
Tavaline kodanik võib digiaega siirdumist edasi lükata ka hirmu tõttu. Põhjuseks on enamasti teabe puudumine. Seda hirmu on kasvatanud digitelevisiooni algusaegade ajutisi häireid ülevõimendanud ajakirjandus. Igasugustest teksti- ja muudest häiretest on nüüdseks praktiliselt lahti saadud.
Vaatamata minevikule on digitelevisiooni tulekule mõttetu vastu seista, sest see süsteem jääb päris kindlasti ainsaks rahvusliku televõrgu saatemeetodiks. Mõistlikum oleks oma energia suunata sellele, kuidas ise sellest üleminekust kõige väiksema vaeva ja suurema kasuga välja tulla.
Tegelikult pole inimesi ka suured rahalised väljaminekud varitsemas. Seadmete hinnad on paari viimase aastaga lausa kukkunud. Lehereklaamides pakutakse digibokse juba vähema kui 50 euroga ja 100 euro eest saab juba päris mitmekülgse karbikese.

Edasi loe septembri Tehnikamaailmast.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid