Kõigi aegade rekordaasta
20.02.2006

Eelmisel aastal domineeris Eesti autokaubanduses taas Toyota, kes valitses nii markide kui mudelite kategoorias. Tervikuna aga tegi Eesti automüük ühe rekordi teise järel.

Kinnisvarabuumi kõrval iseloomustab 2005. aastat kindlasti ka autoostubuum – automüüjatel möödus kogu aasta täiskäigul. Ainus kuu, mil 2004. aasta vastava kuuga võrreldes miinusesse jäädi, oli aprill ja sedagi vaid sõiduautode müügi poolest ning ainult 2 autoga (meeldetuletuseks – 2004. aasta kevadel püstitati Euroopa Liiduga liitumisega kaasneva hinnatõusu kartuses siiani kehtiv kõigi aegade sõiduautode müügirekord – 1990 autot). Tarbesõidukeid juurde liites löödi aga tookordne tipptulemus (2248) nüüd üle nii aprillis kui mais (vastavalt 2256 ja 2292).
2004. aasta sõiduautode müügirekord – 16 459 autot – sai 2005. aastal täis juba novembri alguses. Keskeltläbi müüdi läbi aasta iga kuu ca 260 sõiduautot rohkem kui aasta varem ning aastavahetuseks oli eelmine rekord löödud enam kui 3100 autoga. Ligi 19% müügikasvu ei julgenud mullu ennustada ka paadunumad optimistid!
Nii markidest kui mudelitest polnud ka 2005. aastal vastast Toyotale. Jaapani suurim autotootja oli tabeli tipus ka aasta varem, kuid siis oli edu teisel kohal olnud Mazdaga “vaid” 647 autot. Nüüd venis vahe II kohale jõudnud Volkswageniga tervelt 946 autoni! Enamikule Eesti automüüjatest olnuks ainuüksi see number ihaldusväärseks tulemuseks, sest nt Hyundai jõudis aasta automüügitabeli esikümnesse vaid 872 autoga.
II-III kohale pidasid omavahel kõva võitluse maha 2004. aastal kolmas olnud Volkswagen ja siis viienda kohaga lõpetanud Renault. Kui veel septembri lõpus oli eespool Renault, siis aasta lõpus pani sügisel jõuliselt oma mudelivalikut uuendanud Volkswagen oma paremuse maksma ning vahe oli kokkuvõttes üsna kindel. Tagapool moodustasid samasuguse võitluspaari Hyundai ja Nissan (suuresti tänu aastalõpu riigihangetele jäi Jaapani mark lõpuks siiski ette).
Aastakokkuvõttes jõudis neljakohalise müügiarvuni kaheksa automarki (mullu oli selliseid seitse). Üle 2000 auto küündinud ühte marki sõiduautode müüki pole aga Eesti autoajaloos veel nähtud. Nüüd tegi Toyota sellegi ära.
Mudelite konkurentsis oli kõik samamoodi nagu markide lõikes. Teist aastat järjest oli tipus Toyota Corolla, kelle edu järgnevate Toyota Avensise ja Mazda6 ees oli mäekõrgune.

Maitsed muutuvad tasapisi aga kindlalt
Endiselt on Eestis populaarseimad väikekeskautod ning sellest autoklassist leiab ka Eesti enimmüüdud sõiduauto aastal 2005. Suuresti tänu Toyota Corolla edule näitas ka väikekeskautode levik üle mitme aasta taas tõusu. Kui aastatel 2000-2001 moodustas väikekeskautode osakaal kogumüügist 37%, aga pärast pidevat langust jõuti 2004. a juba 27% peale, siis seekord oli see 30,2%.
Ehkki Lääne-Euroopas teevad ilma väikeautod ja sama tendents näis hakkavat kätte jõudma siingi, oli 2004. aasta 19% siiski hetkevälgatus. 2005. aasta 13,3% on samast klassist kahe aasta taguse tulemusega, mil väikeautodele langes 12,4% turust.
Keskautode ülisuur menu baseerus suuresti Mazda6 edul. Nüüd on “kuus” küll lihtsurelike sekka taandunud, kuid see-eest tegi hüppelise tõusu Toyota Avensis ning ühiste jõududega (ei saa mainimata ka _koda Octavia tõhusat abi) viidi hulgakesi keskautode osakaal ülespoolegi.
Vaikselt, aga kindlalt kasvab nõudlus uute tulijate – mahtuniversaalide ja maastikuautode – järgi. MPVde osakaal läheneb juba 17 protsendile, maasturitel jõuti 14,6%-ni (aasta varem vastavalt 15,3 ja 13,7%).

Pluss ja miinus
Tavaliselt ei õnnestu esikohal olijal enam oma müüki oluliselt suurendada, kuid Toyota mullune tulemus kinnitab vastupidist. Kui 2004. aastal kasvatati aasta varasemaga võrreldes oma müüki 277 sõiduauto võrra, siis 2005. a lisati sellele veel tervelt 641 sõidukit ning selle tulemusega oli Toyota konkurentsitult suurim tõusja. Igati õnnestunuks saavad oma aastat pidada ka Hyundai (+366), Volkswagen (+363) ja Ford (+341). Plussi jäi tervelt 28 automarki tabelis esindatud 40-st.
Suurimate kukkujate tabelit juhivad Mazda ja Lada, kes oma varasemale tulemusele jäid alla vastavalt 176 ja 124 autoga. Mazda, kelle eelmiste aastate tipptulemuste taga on Mazda6 pöörane edu, langes 2004. aasta II kohalt seitsmendaks. Lada leiab end 2005. aastal aastataguse 21. koha asemel alles 29. kohalt, mis tähendab, et kukkumisruumi enam eriti jäänud ei ole. Muide, veel 2002. aastal oli Lada kaheksandal kohal, aasta varem aga koguni kuues!

Korrutamine ja jagamine
Suurimaid tõusjaid-langejaid saab lisaks liitmis-lahutamistehetele selgitada ka korrutamise ja jagamise abil. Et Dacia ja Corvette jõudsid AMTELi müügitabelisse esmakordselt, siis siin midagi jagada ei ole. Küll aga pretendeerib sellise matemaatika abil suurima tõusja tiitlile Cadillac, kes on oma müüki kasvatanud 8,5 korda. Hoopis põnevam on leida selle pingerea II ja III kohalt vastavalt Land Roveri ja Jaguari – need margid vahetasid eelnevatel aastatel üsna mitu korda esindajat ja 2005 oli üle tüki aja esimene aasta, mil mingit “solgutamist” polnud – tasuks vastavalt müügi kasv 4,5 ja 3 korda! Igati kõvad tulemused tegid ka Chevrolet (1,9), Lexus ja Hyundai (1,7) ning Ford (1,5).
Tabeli lõpetavad Infiniti ja Hummer pole Eesti oludes mingid tegijad, seetõttu on hoopis kõnekam Lada ja Fiati krahh (kukkumine vastavalt 59 ja 26%). Tervikuna ülimalt edukal aastal miinustabelisse sattumise üle on mõtlemisainet ka Seatil, Mazdal, Suzukil, Saabil, Alfa Romeol, Chrysleril ja Hondal.

Kirju geograafia
Jaapani päritolu autode osakaal siinses automüügis oli 2005. aastal 35%, ehk siis paari protsendi võrra vähem kui 2004. aastal. Pisut kukkus ka kolmandal kohal olevate prantslaste osakaal – 2004. aastal 21,3%, nüüd 20,3%. Samas kindlustasid oma II kohta Saksa päritolu automargid – kui aasta eest oli vahe prantslastega vaid 1,1%, siis nüüd venis see 3,4 protsendini (Saksa päritolu autode osakaal oli lõppenud aastal 23,7%).
Kõvad tõusjad olid korealased (seda vaatamata sellele, et Daewood üritavad tänu Chevrolet'deks muutumisele ameeriklasteks hakata ja sellega päritolustatistika lootusetult segi ajanud on). Ülejäänud päritolumaade osakaal on juba tühine, sest see sõltub praktiliselt vaid 1-2 automargist.

Tarbesõidukite maailmast
Tarbesõidukeid müüdi 2005. aastal kokku 3722 (aasta varem 3105) – kasv seega pisut suuremgi kui sõiduautode müügi puhul (19,9%). Kõike Eesti autosalongidest välja veeretatut kokku lugedes selgub, et üldse läks meil mullu kaubaks 23 303 uut autot (aasta varem 19 561).
Tarbesõidukite tabelitipu moodustasid laia mudelivalikuga (alates väikekaubikutest ja lõpetades raskeveokitega) Mercedes-Benz ja järgnev Prantsuse trio – Renault, Citroën ja Peugeot. Enam-vähem sama nelik oli tarbesõidukite tabelis tipus ka aasta varem, vaid Citroën ja Renault vahetasid seekord omavahel kohad.

Sarnased artiklid