Koduelektroonika käänulisel teel
Olavi Kärsna, Tormi Soorsk
01.11.2005

Kõiges, mis vähegi sisaldab elektroonikat, oleme ühe jalaga juba kindlalt digitaalajastus. Teine jalg pole seal küll veel päris kindlalt maas, aga on kohe sinna jõudmas.

Euroopa jaoks oli 2005. a uusi elektroonikakaupu tutvustava messi IFA (Internationale Funkausstellung) põhisõnumiks telepildi uue ajastu alguse kuulutamine. Palju oli muidki uudiseid, kuid mällu jäi eeskätt messi see osa.

Kodune kinosaal

Teler hakkab alles nüüd, kui DVDst on saanud toode tavalise tarbija jaoks, muutuma tõeliselt oluliseks. Kinopiletite müügitulude vähenemine USAs pole tingitud mitte sellest, et vaatajad on Hollywoodi filmidest tüdinenud, vaid kodukino piisavalt odavaks ja heaks muutumisest. Asjast aru saanud soovitavad DVDd müüki paisata koos filmi esilinastusega kinodes. Need, kes tahavad filmi kinos suurelt ekraanilt vaadata, teevad seda niikuinii, ja neile, kes eelistavad filmi vaadata koduses intiimsemas õhkkonnas, õnnestub ehk esilinastusega kaasaskäivale reklaamikärale toetudes rohkem filme maha müüa. Ega ju ka filmilaenutused kusagile kao.

Kodukinonduse kuum sõna on kõrge eraldusvõimega ehk peeneralduslik pilt – high definition, lühendatult HD. USAs ja eriti Jaapanis on sellega pisut kaugemale jõutud kui Euroopas siiani. Nüüd hakatakse asja ka Euroopas energilisemalt edendama. IFA-l kandis suurem osa nii või teisiti pildiga seotud seadmeid kirja "HD ready": las ta aga tuleb, mina olen valmis!

Tõeline peeneraldustelevisiooni (HDTV) pilt tähendab 1920 x 1080 pikslit ja selle tähistus on 1080i. On aga olemas ka nn vahepealne HD-formaat: 1280 x 720 pikslit, tähistusega 720p. Mõned tootjad kirjutavad oma seadmete juurde "HDTV compatible", mis tähendab, et kuigi need suudavad HD-signaali vastu võtta, on neil ekraanil piksleid vajalikust vähem ning signaal skaleeritakse aparaadis alla.

IFA külastajad said esimest korda HDTVga tuttavaks kakskümmend aastat tagasi messi teaduse ja tehnika arengu programmi üritustel.

HD-leviku eeltingimuseks on täna kõigepealt digitaalse teleülekandevõrgu areng, toimigu see siis maapealsete tugijamade või satelliitide abil. Jaapanis on HDTV aastaid eksisteerinud analoogvormis, aga Euroopas ei leidnud see infrastruktuuri ümberkorraldamise raskuste tõttu rakendamist. Nüüd on Euroopa riikides televõrgu digitaalseks muutmine lausa valitsuste tasemel ette võetud. Digitelevisioon võimaldab piiratud ressursse, s.o saadete õhu kaudu transleerimisel kasutatavaid sagedusi, paremini ära kasutada. Sellepärast riigid seda tagant tõukavadki, kuigi teleäri ise on suuremas osas erakätes.

Esialgu on ka tavalise eraldusvõimega maapealne digivõrk alles tekkimas, HD aga surub juba peale. See võib lõppkokkuvõttes olla hea: digivõrkude väljaarendamisel tehakse need kohe HD läbilaskmiseks kõlblikuks, nii ei tule nelja-viie aasta pärast hakata midagi uuendama. Suurema eraldusvõimega signaal eeldab/võimaldab ka suuremate andmemahtude edastamist.

Selle aasta lõpus ja järgmise alguses alustatakse HD-kanalitega Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal ja Suurbritannias. Panasonicu Euroopa haru pressidirektor arvas, et viie aasta pärast on Euroopa HD-pildiga enam-vähem kaetud. Meil näitas Elion oma digi –kaabeltelevisooni avatutvustusel juba sel suvel ka ASTRA satelliidilt tulevat HD-demoprogrammi kogu selle hiilguses.

Kõige esimeseks sammuks oleks salvestus- ja ülekandeseadmete täielik üleviimine 16 : 9 formaadile, sest kõrge kvaliteediga pilt hakkab tulema ainult selles formaadis. Järgmised jalgpalli maailmameistrivõistlused salvestatakse ja transleeritakse ainult 16 : 9 formaadis, Euroopas tahetakse neid hakata edastatama ainul HD-na. 2008. aasta Pekingi olümpiamängud aga transleeritakse ainult HD-na juba kõikjale. Mida rohkem on kõrge eraldusvõimega programmi saada, seda kiiremini tarbija sellele ümber lülitub.

Soome ja Rootsi tahavad analoogtelesaadetega lõpu teha 2007. aastaks. Esimese sammuna lõpetas Rootsi selle aasta septembris analoogprogrammi edastamise Gotlandi saarel. Inimesed, eriti vanemad, ei tahtnud aga digiboksi ostmisele raha raisata, sest senine teleri pilt oli niigi hea.

Peeneralduslik pilt peaks ennast ise müüma. Tavaline digi-TV annab küll telepildile igasuguste interaktiivsete lisavidinate külgepookimise võimaluse, aga neid ei hakka kasutama mitte kõik televaatajad isegi siis, kui need tasuta kätte tuleksid. Digile üleminekuga pilt iseenesest, näiteks korralikust kaabelvõrgust tuleva analoogsignaaliga võrreldes, praktiliselt ei parane.

Kaks formaati

Endiselt on lood segased HD-aja DVD-formaadiga. Pärast kevadist teadet, et ühtne formaat kindlasti sünnib, valitses siiani vaikus. Nüüd teatas Sony, et läbirääkimised Toshibaga on siiski umbe jooksnud. See tähendab, et osa filme pannakse plaadile ühes, osa teises vormingus. Kindlasti vähendab see oluliselt tükiks ajaks tarbijate huvi HD-plaatide ostmise ja laenutamise vastu.

Turule tuuakse tasapisi nii Blu-ray kui HD-DVD seadmeid. Blu-ray assotsiatsiooni nimel hooples Sony, et 2007. aastaks mahutab neljakihiline Blu-ray ketas 100 gigabaiti andmeid, järgmisena tulev kaheksakihiline aga 200 GB. HD-DVD maksimaalne mahutavus on hetkel 30 GB ja selle suurendamise võimalustest eriti ei räägita.

Assotsiatsiooni direktorite nõukokku kuuluv Samsung lubas aga kohe valmis teha ka mõlemat tüüpi plaate mängiva aparaadi.

Plasma või LCD?

Plasma- ja LCD-kuvarite areng on jõudnud sellisesse faasi, kus nende hinnad on hakanud mitte lihtsalt langema, vaid lausa kukkuma. Samas on nende pilt juba sedavõrd hea, et tavalise kineskoobi ostmise ainus põhjus on hind: pildi samade mõõtmete juures on see aastakümneid lihvitud tehnoloogia tõttu esialgu odavam, kui uut tüüpi õhukesed ekraanid. Kuid insenerid on algusest peale rääkinud, et põhimõtteliselt peaks nii plasma- kui vedelkristallkuvarite tootmine olema odavam, kui kineskoopide klaasvalu. Asi tahab ainult lihvimist saada.

Esialgu teeb digitaalsete kuvarite (aga seda need õhukesed ju on) kallimaks peamiselt pildi juhtimiseks vajalik elektroonika. Kineskoobil on pilti tekitamas kolm üle ekraani kihutavat elektronkiirt, mille juhtimiseks pole väga palju elektroonikat vaja. Digikuvaril tuleb aga juhtida iga pikslit eraldi. IFA-l näidati palju ekraane, mille eraldusvõimeks kuulutati uhkusega 1920 x 1080 pikslit. See veab tõesti välja igasuguse kõrgresolutsiooniga pildi, aga tähendab ka kahte miljonit punktikest, mida tuleb kogu aeg ükshaaval juhtida. Samas – elektroonika tootmine areneb kiiresti ja muutub kogu aeg odavamaks.

Mõlema paneeli elueaks lubatakse juba 60 000 tundi – samapalju kui kineskoopidele. Kui iga päev (365 päeva aastas) vaadata telerit 10 tundi, tuleb ühe aasta peale kokku kõigest 3650 tundi.

Videotehnikagi elab ja areneb

Ka videoprojektorite hinnad on langenud sellisele tasemele, et nende ostmine ei ole enam fännidele probleemiks. Siiski ei sobi tavalist tüüpi lampidega projektorid eriti hästi pere elutoa ainsaks pildiallikaks. Et pilt oleks piisavalt hele, peab lamp olema piisavalt võimas, see aga omakorda tähendab suurt hulka eralduvat soojust, mis tuleb projektori seest kiiresti välja puhuda. Kuigi projektorid on muutunud viimase paari aasta jooksul tunduvalt vaiksemaks, teeb nende jahutusventilaator siiski piisavalt sahinat, et pikapeale tüütuks muutuda. Igapäevaseks pildiallikaks muutumist on takistanud suuresti ka projektorites kasutatavate halogeenlampide eluiga, mis on kõigest keskmiselt 2000–3000 tundi, mis on nende 4000–6000 kroonist (vähemalt ) hinda arvestades ikka häbematult lühike.

Salvestamine lihtsamaks ja odavamaks

Tehnoloogiline hüpe on toimumas ka salvestusmeedias. Kõvakettad ja nende kasutamiseks vajalik elektroonika on muutunud sedavõrd väikeks ja odavaks, et sisseehitatud kõvakettaid näeb nii telerites, digiboksides, DVD-salvestites kui digikaamerates. Ja isegi esimesed mobiiltelefonid, milles postmargisuurune kõvakettake, on juba sündinud.

Teisalt on aga flash-mälude tootmine saavutanud sellise tehnoloogilise taseme, et sisseehitatud püsimälu ja mälukaardid konkureerivad edukalt kõvaketastega. Tõsi küll, see kehtib väikeste, maksimaalselt paarigigabaidiste mälumahtude puhul. Suurema mahu jaoks on kõvaketas esialgu odavam ja kättesaadavam vahend.

Microdrive-kõvakettale või mälukaardile salvestava videokaamera saab teha tunduvalt pisema ja kergema kui Mini-DV kassette kasutava. Kuue gigabaidine mälukaart või Microdrive võimaldavad salvestada 90 minutit praeguse DVD-kvaliteediga videot. Panasonic näitas messil ka videokaamerat, mis salvestab SD-kaardile.

Kui siiani oli liikuva või liikumatu pildi ülesvõtmisel valitsevaks mälukaarditüübiks Compact Flash (ka Microdrive-kõvakettake on selles formaadis), siis viimase aastaga on toimunud SD-kaardi kasutamise plahvatuslik kasv. Esialgu on küll Compact Flash pesadesse sobivate kaartide maksimaalne võimalik mälumaht suurem: müügile on jõudnud 8megabaidised kaardid, SD-formaadis piirdub maht praegu veel 2 megabaidiga. Aga SD trumbiks on tunduvalt väiksemad mõõtmed.

Kõvaketas ja eriti mälukaart peavad korduvale salvestamisele-kustutamisele palju paremini vastu, kui lindiga kassetid. Viimasel ajal osatakse kõvakettaid ka põrutuste eest päris hästi kaitsta.

Elektrooniline kodu

Aastaid on suurfirmad reklaaminud traadita digitaalse meelelahutusvõrguga kodude tulekut. Alles nüüd, kui entusiastlikumad tarbijad on hakanud asja praktiliselt proovima, jõudis kohale tõsiasi, et kui kõik aparaadid mingeid laineid õhku saadavad, hakkavad need üksteist segama. Enamasti kasutatakse sellistes võrkudes WLAN-i standardit 802.11g, mille maksimaalne läbilaskevõime on 54 megabitti sekundis. Kui aga kodus kasutatakse veel kas või traadita telefoni, võib reaalne andmete ülekandmise kiirus ainuüksi selle tõttu langeda kergesti 6 megabitini või veelgi allapoole. Siis aga ei tule kõrge kvaliteediga pildi katkestusteta edastamine enam kõne allagi. Seepärast soovitati sellel IFA-l jälle ka kaablitele mõelda.

Visionäärid contra tarbijad

Kolmanda põlvkonna mobiilsidest on räägitud juba aastaid. Varem tehti selle ümber väga kõva kisa, nüüd aga nenditi IFA-l vaikse naeratusega, et 3G on küll siin, aga … samas seda eriti ei ole. Tehnoloogia poolest võiks see ju kohal olla, aga nagu on selgunud, ei ole mobiilteenuste pakkujatel erilisi revolutsioonilisi mõtteid, mida siis nüüd põhimõtteliselt uuel tasemel ja uutmoodi pakkuda. Visionääride ideed ei pruugi alati tavatarbija peas kaasa helisema hakata.

Nii ongi mobiiltelefonide vallas praegu kõige aktuaalsem sisseehitatud kaameratega piltide tegemine ja videote ülesvõtmine ning nende kellelegi ja kuhugi edasi saatmine.

Suurbritannias on tekkinud esimene nn lihtsa inimese uudisteagentuur, mis vahendab meediale tavaliste klõpspildistajate saadetud fotosid ja videomaterjali. Esimesed Londoni suviste pommiplahvatuste tagajärgedest avaldatud fotod olidki tehtud juhuslikult kohal olnud inimeste poolt kaameratelefonidega.

Kaasaskantavate meelelahutusmasinate osas IFA-l revolutsioonilisi lahendusi ei esitletud. Apple iPodi imiteeritakse küll massiliselt, aga ilmselt ei õnnestu selle troonilt tõukamine kellelegi. Suund on selgelt võimalikult paljude asjade ühte korpusesse äramahutamine ja võib ennustada, et kui mingi riistapuu iPodiga sarnase populaarsuse saavutab, on selles nii telefon, kaamera, mängumasin, raadio kui kõige salvestamiseks vähemalt 30gigabaidinekõvaketas. Esialgu ei võimalda tehnoloogia seda mõistliku hinnaga mõistliku suurusega kesta ära mahutada.

Liikuva ja liikumatu pildi ülesvõtmine

Olmeelektroonika müügihitt on praegu digitaalsed fotokaamerad. Siiani oli USA selles osas Euroopast ees, nüüd aga hinnatakse digikaamerate suurimaks turuks lähima paari-kolme aasta jooksul Euroopat.

Digitaalseid fotoaparaate vaadates torkab silma, et viimse aasta jooksul ilmunud kompaktklassi mudelid on muutunud järjest sarnasemaks. Veel kolm-neli aastat tagasi söandasid firmad anda aparaatide korpustele isikupäraseid jooni. Praegu juhtub sama mis autodega: uued mudelid näevad üsna ühesugused välja. Selgelt isikupärased on ainult kallimad margid. See kehtib ka digikaamerate juures, ainult et siin ei olene asi tootja nimest, vaid mudeli asukohast hinnaskaalal: kallimad ja võimalusterohkemad mudelid on omanäolisemad.

On juba selge, et lähema kahe-kolme aasta jooksul suruvad kaameratelefonid kõige odavamad digikaamerad, mille fotoelemendis on kuni 3 megapikslit, turult praktiliselt välja. Piiriks saab olema 10 x 15 cm väljatrüki kvaliteet: kui see on piisavalt hea, siis on asi otsustatud.

Praeguste parimate 2 miljoni piksliga kaameratelefonide pildikvaliteet on 10 x 15 cm trükituna juba üsna hea, ja tehnika arengut arvestades ei tundu olevat erilisi tehnoloogilisi põhjusi, miks 2007. aastal ei peaks turul olema piisavalt 3megapikslise kaameraga telefone, millel on korralik kolmekordse ulatusega suumobjektiiv ja mis maksavad paar-kolm tuhat krooni.

Traditsiooniliste filmikaamerate müügile pani lõpliku põntsu odavate digi-peegelaparaatide tulek. Ameeriklaste viimane turu-uurimus näitas, et digipeegleid ostavad peamiselt mehed ja kompaktkaameraid naised. USA kaupmehed aga räägivad seejuures, et paljud esimest fotoaparaati ostvad inimesed tahavad nimelt digipeeglit. 70ndad tulevad tagasi…

Digitaalsed peegelaparaadid muutuvad järjest odavamaks. Viimased uudised on Pentax *ist DL, Nikon D50 ja Konica Minolta Dynax 5D. Odavamaks tegemise käigus on tulnud n-ö suuremate vendade pakutavast midagi ära jätta. Igal firmal on vajaliku ja mitte nii vajaliku kohta oma ettekujutus, seepärast tuleb taoline kaamera valida põhiliselt omaenese käes töötamise mugavuse järgi, sest kirjapandud tehnilistes näitajates ja pildi maksimaalses kvaliteedis on erinevused väga väikesed.

Videokaamerate juures sellist põhimõttelist muudatust hetkel toimumas ei ole, sest digitaalsele salvestusele üleminek on juba tasapisi toimunud. Praegu on uuendused seotud salvestusmeediaga. Liikuva lindiga kassetid hakkavad kaduma, nende asemele tulevad kõvakettad ja mälukaardid, viimased kombinatsioonis sisseehitatud püsimäluga. Kõik digitaalsed videokaamerad võimaldava praegu teha ka fotosid.

Autoraadio hetkeseis

Autoraadiote juures oli tegelikke uuendusi vast kõige vähem, sest sisseehitatud GPS-navigeerimissüsteeme, mis peamiselt pilku püüdsid, on näidatud juba aastaid. Nagu kõik muu, on ka see asi arenenud ja kättesaadavamaks muutunud, aga päris igamehe-hinnaklassist veel rääkida ei saa. Sama käib ka autos video näitamise kohta. Ja ega enne, kui maanteed autosid automaatselt juhtima ei hakka, juhil sõidu ajal video vaatamise võimalust ei teki. Aga sõidetakse kõige rohkem autoga siiski üksi.

Autoraadiod, mis MP3-muusikat ei mängi, muutuvad juba haruldusteks. Ja tasapisi tekib juurde sisseehitatud kõvakettaga mudeleid, aga need jäävad esialgu kallimasse hinnaklassi.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid