Kiired Jetstreamid
Teodor Luczkowski, Aeropress
01.11.2016

Reaktiivreisilennunduse koidikul leidis Briti firma Handley Page, et ka lühiliinide reisijad väärivad kiiremaid lennukeid. Selleks tuli kolbmootorite asemel paigaldada lennukile turbopropellermootorid.

Kaheksateistkohalise kahe Astazou turbo-prop-mootoriga HP.137 Jetstreami esmalend toimus 1967. aastal. Handley Page jõudis valmis ehitada nelikümmend lennukit enne firma tegevuse lõppu kolm aastat hiljem. Jetstreami projekti võttis esmalt üle Scottish Aviation, järgnevate ühinemiste tulemusena British Aerospace, nüüdse nimega BAE Systems.

Jetstream 31
1980. aastast hakati tootma Jetstreame kahe 700 kW Garret TPE331-10 mootoriga ja tähistama uut versiooni mudelinumbriga 31. Lisati vaid üks reisijakoht, sest 19 on suurim reisijate arv, lubamaks lennumasinal veel püsida väiksemate regionaallennukite kategoorias. Suurimaks kiiruseks on märgitud 489 km/h, tavalennukiirus on 452 km/h, lennukaugus kuni 1280 km. Enamik toodetud lennukitest läks USA lennukompaniide tütarfirmadele ja nende peamiseks ülesandeks oli tuua väikelinnade reisijad jätkulendudeks kokku suurematesse lennujaamadesse. Super 31 ehk Jetstream 32 sai uue tiiva, võimsamad mootorid (760 kW) ja suurema lennukauguse. Viimane, 384. Jetstream 31/32 valmis 1994. aastal.

Suuremad mudelid
1989. aastal alustati mudeliga Jetstream 41, milles oli reisijakohti kümme enam, st 29. Suurenesid kõik lennuki mõõdud, neist pikkus viie meetri võrra ehk 19,25 meetrini. Mootorite TPE331-14 võimsus on 1118 kW, tavalennukiirus kasvas 482 km/h-ni ja suurim kiirus 541 kilomeetrini tunnis. Taas olid põhitellijad USAst, aga pikemad Jetstreamid leidsid olulise ostja ka Lõuna-Aafrika Vabariigis, lennufirmaks South African Airlink. Aastatel 1991–1998 toodeti 104 Jetstreami mudelit 41.

Briti lennukiehitajate ühinemise käigus sai British Aerospace päranduseks teiste seas ka Hawker Siddeley 44-kohalise mudeli HS748. Selle baasil otsustati 1980. aastal luua õige mahukas turbo-prop-reisilennuk, milles kohti 64. 1986. aastal esmalennu teinud uuele lennukile anti ebaõnnestunud nimi ATP (Advanced TurboProp). Halb on nimi selles mõttes, et tipptehnoloogial on omadus aeguda ning üha raskem on mitmekümne aasta vanuse mudeli kohta kasutada sõna Advanced. ATP halba müügiedu ei saa kindlasti tema nimega seostada, pigem ei vastanud ta lennukompaniide tollastele ootustele.

Regionaalliinide jaoks oli ATP siis veel liiga suur, põhiliinidel eelistati aga reaktiivmootoritega lennukeid. USAs jäi huvi marginaalseks ja tootmine lõppes 1995. aastal 65 eksemplariga. ATP ümbernimetamine aasta hiljem Jetstream 61ks ja väljapakutud uuendused ei tekitanud nõudlust tootmise taasalustamiseks ja ega seda uut nime eriti ei kasutatagi.

Jetstreamid Eestis
Esimese Jetstreami tõi Eestisse lennufirma ELK Airways 2000. aastal. Tähtsaimaks liiniks uuele lennukile sai Tallinna-Peterburi liin. Plaanis oli hankida ka Jetstream 41, kuid järgmisel aastal hakkas firmal minema halvasti ja olemasolev Jetstream läks üle lennukompaniile Avies. 2015. aastaks oli Avies suurendanud Eestis registreeritud Jetstreamide arvu lausa üheksani, sest Rootsis võitis Avies mitmed siseliinide konkursid ja lennukiparki oli vaja suurendada. Eestis lendas Avies Jetstreamidega Tallinnast Kuressaarde ja Kärdlasse, samuti Stockholmi. 2015. aasta kevadest hakkas firmal kõik allamäge minema. Kevadel otsustasid rootslased Aviesi teenustest loobuda, suvel alustati pankrotimenetlus. Selle aasta 1. aprillil peatas Lennuamet Aviesi lennuettevõtja sertifikaadi ja päevapealt katkes Tallinnal lennuühendus saartega.

2006. aastast oli lühikest aega Eesti lennuregistris üks ATP, kasutajaks lennufirma Enimex. Peatselt sai Enimexist lennundusajalugu ja varem British Airwaysile kuulunud ATP läks ajutiselt tagasi saareriiki. ATP oli sel ajal Tallinnas suhteliselt sagedane külaline, rootslaste West Air Sweden tegi siia regulaarselt kaubalende. Viimasel paaril aastal oli teise Rootsi lennufirma NextJeti ATP jaoks Tallinn nagu kodulennuväli. Nii Estonian Air kui Nordica kasutasid vajadusel Nextjeti lennukeid ATP oma liinidel. Klientidele selline lahendus ei meeldinud, sest uute Bombardieridega harjunud lennureisijatel tuli astuda veerandsajandi vanuse propelleritega lennuki pardale. Raske on rõõmustada võimaluse üle lennata haruldase lennukimargiga, kui aeglasema lennukiiruse tõttu on oht jääda maha jätkulennust.

Kui reisijad olid ATP-ga rahulolematud, siis saarlastele Aviesi Jetstreamid meeldisid ja lennuühenduse katkemine aprillis oli neile väga halb uudis. Siis nad veel ei teadnud, mis oktoobris praamidega hakkab juhtuma. Kuressaare ja Kärdla lennujaamad olid paar kuud pea tegevuseta, kuni riigihanke võitja välja kuulutati. 2019. aastani peaks mandrilt saartele lendama Leedu firma Transaviabaltika, mis alguses kasutas vahel ka oma lennukit L-410UVP, kuid nüüd juba reeglina Eestis registreeritud ja varem Aviesi kasutuses olnud lennukit Jetstream 32EP ES-PJR.

Sarnased artiklid